Kui mõeldakse Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESC) peale, siis tihti nähakse neid kui noortevahetusi või lihtsalt võimalust välismaale minna. Minu jaoks olid need aga palju enamat. Need olid minu esimesed päris sammud töömaailma. Need programmid ei andnud mulle ainult rahvusvahelist kogemust. Need andsid mulle enesekindluse, professionaalsed oskused ja selguse, millises suunas ma oma karjääri liikuda tahan.
Esimene suur otsus: praktika Hollandis
Minu Erasmus+ teekond algas kutsehariduse ajal, kui mul avanes võimalus minna kuuajasele VET (vocational education and training) ehk kutseharidusõppe praktikale Hollandisse. Ausalt öeldes olin ma alguses väga kõhklev. Praktika kestis terve kuu ning see toimus õpingute ajal. Ma kartsin, et jään koolis tähtaegadest maha ja ei suuda kõike tasakaalus hoida.
Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin ma närvis. See tundus riskina. Aga kuna kool toetas seda võimalust, otsustasin siiski minna. Tagantjärele oli see üks kõige mõjukamaid otsuseid minu professionaalses elus. Töötasin kohaliku ettevõtjast fotograafi juures, kellel olid suured ja rahvusvahelised kliendid. Ma ei käinud temaga lihtsalt üritustel kaasas, vaid ma nägin kõrvalt, kuidas toimib loomevaldkonnas ettevõtlus. Nägin kliendisuhtlust, hinnapakkumisi, brändi loomist ja pikaajaliste suhete hoidmist. Pidin leidma ka ise majutuse, mis tähendas täiendavat iseseisvust. Üürisin toa töökoha lähedal ja käisin iga päev kontoris. See tundus nagu päris töö, mitte praktika kooli jaoks, vaid päris professionaalne kogemus.
Portugali kogemus: meeskonnatöö ja kogukond
Minu teine VET praktika toimus Portugalis, Aveiros. See kogemus oli täiesti teistsugune. Läksin koos kolme klassikaaslasega ning jagasime korterit. Töötasime kohaliku kogukonnakeskuse heaks, mis tegeles sotsiaalmeedia kampaaniatega ja kogukonna sündmuste kajastamisega.
Meie ülesanne oli jäädvustada erinevaid üritusi ja dokumenteerida kogukonna elu, nii sündmusi kui ka tänavamelu. Kui Hollandis õppisin ettevõtlust ja individuaalset professionaalsust, siis Portugalis õppisin meeskonnatööd. Meil olid samad ülesanded ja pidime pidevalt koostööd tegema.
Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESC) projekt Türgis: rahvusvaheline meeskond ja igapäevane vastutus
Pärast praktikakogemusi otsustasin minna veel samm edasi ja liituda Euroopa Solidaarsuskorpusega. Minu esimene ESC projekt viis mind kaheks kuuks Türki, Gaziantepi. See oli tiimiprojekt ning elasime koos vabatahtlikega Gruusiast, Aserbaidžaanist, Portugalist, Itaaliast, Ukrainast ja Iirimaalt. Meil olid samad tööülesanded ja ühine vastutus.
Töötasin põhikoolides inglise keele toena. See tähendas igapäevast kohalolu, vastutust ja kohanemist uue kultuuriga. Projektikorraldaja organiseeris meile ka vaba aja tegevusi. Käisime Gaziantepi mosaiigi tundides, õppisime türgi keelt ja avastasime kohalikku elu. Türgi keele oskus tuli eriti kasuks turul puuvilju ostes ja kohalikega suheldes.
ESC Rumeenias: “dorm life” ja projektitöö mõistmine
Rumeenias, Târgoviștes, osalesin samuti tiimivabatahtlikus projektis. Elasime ühises majas, mis meenutas ülikooli ühiselamut. Jagasin tuba tüdrukuga Itaaliast ning kogu maja oli täis rahvusvahelisi vabatahtlikke. See lõi tugeva kogukonnatunde. Töötasin organisatsioonis, mis keskendus noorte karjääri- ja isiklikule arengule. Seal sain parema arusaama, kuidas projektid sünnivad, kuidas neid planeeritakse ja millist mõju need noortele avaldavad.
Pikaajaline ESC Brüsselis: hetk, mil see muutus karjääriks
Kõige suurema muutuse tõi minu pikaajaline individuaalne ESC Brüsselis, mis kestis üheksa ja pool kuud. Töötasin kontorikeskkonnas ürituskorralduse assistendina. Aitasin kirjutada Erasmus+ projekte ning tegelesin ka projektide järelraportite ja dokumentatsiooniga. See avas minu jaoks täiesti uue maailma – projektikirjutamise ja strateegilise planeerimise maailma.
See ei tundunud klassikalise vabatahtliku tööna. Ma töötasin igapäevaselt koos meeskonnaga ja tundsin end võrdse kolleegina. Mind kaasati tööprotsessidesse ning ma andsin päriselt panuse organisatsiooni tegevusse. See tundus rohkem nagu minu karjääri algus Brüsselis, mitte lihtsalt vabatahtlik projekt. Ja see oli minu jaoks väga oluline.
Sain selle kogemuse panna oma CV-sse kui pea aasta pikkuse professionaalse töökogemuse rahvusvahelises organisatsioonis. Ma ei olnud lihtsalt vabatahtlik, vaid ma olin meeskonnaliige, kes tegi sisulist tööd ja mõjutas päriselt organisatsiooni tegevust.
Miks see kõik on elumuutev
Kui vaatan tagasi kogu sellele teekonnale, Holland, Portugal, Türgi, Rumeenia, Brüssel, siis ma näen arengut.
Erasmus+ ja ESC andsid mulle minu esimese rahvusvahelise töökogemuse, õpetasid ettevõtlust ja projekti kirjutamist ning aitasid mul mõista, milline töö ja keskkond mulle sobib. Minu jaoks ei olnud need lihtsalt projektid, need olid minu karjääri algus.
Uuri lisaks noortele suunatud Erasmus+ programmide kohta
Loe rohkem teiste noorte kogemuslugusid noortevahetuste kohta
Fotod: Autori erakogu
Artikli kirjutas Kätlin Rapp.