Noorteinfoteenuste disainimisel ja arendamisel lähtutakse täpselt samadest põhimõtetest nagu mistahes teenuste disainimisel või arendamisel, olgu selleks transpordivõrgustik või e-pood. Teenusedisaini peamine aluspõhimõte on teenuse kasutajast ehk sihtrühmast lähtumine. See tähendab seda, et teenus peab töötama ja olema korraldatud selliselt, et selle kasutamine on sihtrühmale mugav ning loogiline.
Mõistet „teenusedisain“ kohtab enamasti eraettevõtluses, kuid üha enam tegelevad ka avaliku sektori asutused teadlikumalt teenuste arendamisega, lähtudes seejuures teenuste või tegevuste peamistest kasutajatest ehk sihtrühmast. See tähendab seda, et sihtrühmaga tehakse aktiivselt koostööd, uuritakse täpselt nende vajadusi ja huvisid ning testitakse nende peal prototüüpi (ERYICA, 2021). Teenusedisain peab algama probleemist ja vajadusest ning lõppema õige lahenduse leidmisega.
Teenuste disainimisel on vaja:
- inimesi, kes oskavad probleemi olemust selgitada;
- inimesi, kes tahavad ideid välja pakkuda;
- inimesi, kes on valmis uute teenuste testimises osalema ja neid ellu viima. (Koh et al., 2015)
Noorteinfoteenuste disainimine ja arendamine eeldab samuti konkreetse probleemi ning vajaduse sõnastamist ja koostööd sihtrühmaga ehk noortega. Noori kaasates on võimalik paremini aru saada nende infovajadustest ja ootustest ehk kuidas peaks olema noorte arvates noorteinfo kättesaadav ja millistel teemadel informatsioon on noortele vajalik. Samuti võib noorteinfoteenuse sihtrühmaks olla lapsevanem või hoopiski teenusepakkuja (näiteks lisab huviring infot veebilehele), mille puhul tuleks ka neid protsessidesse kaasata. Kui mõni teenuse sihtrühm või kasutaja ei saa disaini protsessis osaleda ja kaasa rääkida, on hiljem palju keerulisem töötavas lahenduses muudatusi teha ja kasutajasõbralikkust arendada. Seetõttu on oluline kaasata kõiki vajalikke osapooli juba disaini- ja arendusprotsessi algusfaasis.
2023. aasta üleriigiline noorteinfo uuring näitas, et valdav enamus (86% uuringu küsitluses osalenutest) noorteinfo korraldajatest kaasab noori noorteinfoga seotud tegevustesse, sealjuures 52% kaasab noori info loomisesse või materjalide testimise ning 78% info jagamisse/ levitamisse (Turu-uuringute AS, 2023).
Kohalikul tasandil on noorteinfoteenuste disainimisel ja arendamisel oluline lähtuda kohalike noorte vajadustest ning huvidest ja eeskätt keskenduda piirkondlike võimaluste kättesaadavuse suurendamisele, aga luua noortele sild ka muude teemade kohta informatsiooni kättesaamiseks, nagu vaimne tervis või töötamine. Noorteinfo on noorsootöö lahutamata osa, mille arendamine ja ellu viimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega vastutab kohalikul tasandil noorteinfoteenuse arendamise eest kohalik omavalitsus. Noorteinfoteenuste arendamine tugevdab KOVi konkurentsivõimet, kuna tagab informeeritud ja osalevate kodanike pealekasvu ning aitab kaasa kohaliku kogukonna jätkusuutlikkusele.
Kohalikul tasandil jõuab noorteinfo noorteni erinevate kanalite ja keskkondade kaudu. Noored saavad vajalikku infot internetist, noortekeskustest, -laagritest, -malevatest, -ühingutest ja -organisatsioonidest, osaluskogudest, noorteprogrammidest ja -projektidest, vabatahtlikust tegevusest, huviringidest, huvikoolidest, koolidest, raamatukogudest, ühistranspordist, kaubanduskeskustest ja mujalt. Noorteinfo pakkumine peab olema integreeritud noorsootöösse ja noortele suunatud tegevustesse, mille eelduseks on toimiv ja süsteemne noorteinfoteenus, mis vastab kohalike noorte vajadustele ning ootustele.
Noorteinfoteenuste disainimise juures on hea tulemuseni jõudmine ja lõpp-produkt olulised, kuid sama oluline on ka protsess ise ja selle raames toimuv koostöö. Koosloome protsess on rikkalik ja rikastav, sest see toob endaga kaasa nii innovatsiooni ja loomingulisust kui ka häid elamusi kaasavatele (noortele) ja kaasajatele (noorsootöötajatele). Noorte kaasamine ja noortega koostöö aitab edendada koostöösuhteid ning arendada noortes erinevaid pädevusi, näiteks oma vajaduste ja ootuste selge väljendamine, analüüsioskus ning suhtlemine. Samuti on see kasulik noorsootöötajatele, sest vahetu ja avatud tagasiside noortelt on tõenäoliselt kasulikum ka muudes tegevustes, kui vaid noorteinfos. Noorsootöötaja mõistab samuti paremini noorte väärtushinnangutest, huvidest ja vajadustest, mis on omakorda noorte ning noorsootöötaja usaldusväärse suhte ja omavahelise dialoogi aluseks.
Noorteinfoteenuste disainimisel ja arendamisel võib toetuda Brown & Wyatt (2010) mudelile, mille järgi algab teenusedisain inspiratsioonist, mille sisendiks võib olla noorte vaatlemine, intervjueerimine ning küsitlemine. Selles etapis kaardistatakse, millist noorteinfoteenust noored tahavad ja soovivad. Inspiratsioonile järgneb ideede genereerimine, arendamine ja testimine, kus pannakse rõhku erinevate lahenduste otsimisele ning analüüsile. Ideede genereerimiseks sobivad hästi ajurünnaku meetodid. Peale ideede genereerimist toimub ideede testimine, mille raames arendatakse kõige sobilikumaid ideid edasi ja testitakse neid praktikas. Viimases ehk elluviimise etapis toimub disainitud teenuse rakendamine ehk sihtrühm saab hakata seda kasutama (vt joonis 8.2.).
Samuti võib toetuda 2021. aastal loodud ERYICA DesYIgn kogumikule, mis on juhendmaterjal koos näidetega spetsiaalselt noorteinfoteenuste arendamiseks ja disainimiseks. Materjalis on kirjeldatud nelja astmeline teenusedisaini mudel, 1. avasta, 2. kirjelda, 3. arenda ja 4. valmista, ning täpselt kirjeldatud vajalikud töövahendid ja tööülesanded, meetodid ja näide (vt joonis 8.3).
Noorsootöö läbivaks põhimõtteks on noorte kaasamine kõikvõimalikesse protsessidesse ja tegevustesse, samuti ka teenuste disainmisse, mille juures on esikohal noorsootöötaja avatud suhtumine uuendustele ning tema valmisolek töötada koostöös noortega. Seega peavad noorsootöötajad noorteinfoteenuste disainimisel olema valmis noori kaasama, neid usaldama ja neile vastutust andma. Kaasamise ja osaluse puhul on aga tihti väljakutseks selle süsteemsus ning integreeritus igapäevasesse tööprotsessi. Noorsootöö kontekstis on noorte osalemise erinevaid tahke uurinud ja kajastanud Eesti Noorteühenduste Liit, mis on osalusteemalises juhendmaterjalis (Valge ja Reitav, 2017) käsitletud Harti (1992) osalusredelit, mis jagab osalemise erinevateks astmeteks.
Osalusredeli kaheksast astmest kõige madalam kaasamise viis on manipuleerimine, mille eesmärk on vormiliselt linnuke kirja saada näitamaks, et üks või teine sihtgrupp on olnud protsessi kaasatud. Redeli keskele jääval astmel teevad kaasajad reaalseid pingutusi osalustingimuste loomiseks ja sihtgrupi protsessi kaasamiseks. Redeli kõige kõrgemal astmel on protsessides osalemine süsteemi pärisosa selliselt, et sihtgrupp algatab ja viib protsesse ellu iseseisvalt. Harti (1992) redeli põhimõtteid saab kasutada ka noorteinfoteenuste disainimisel, kus noored on kaasatud juba teenuste arendamise algfaasis, näiteks viivad noored iseseisvalt või koos noorsootöötajaga läbi uuringuid või koguvad tagasisidet, misjärel genereeritakse ideed võimalikud ideed olukorra parandamiseks. Noorsootöötaja ei tohi karta anda noortele vastutust ka uusi teenuseid testida ja päriselt ellu viia.
Siinkohal saab tuua noortega teenuste koos loomisest mitmeid häid näiteid. Näiteks väärib meenutamist noorte endi algatatud ja ellu viidud rahvusvahelist õppimist ning karjäärivõimalusi tutvustav konverentside sari ning väljaantud materjalid „Sinu võimalused”, millest kasvas välja sama teemaga siiani tegutsev edukas ettevõte Dream Foundation. See on üks edukas näide sellest, kuidas noored noorsootöötajate julgustamise ja väikese avaliku ning erasektori toega iseseisvalt noorteinfot korraldama hakkasid. Teise hea näitena võib tuua õpilasfirma, mis andis välja valemivihikuid ja millest hiljem samuti kasvas välja siiani tegutsev ettevõte Realister OÜ. Kuigi valemivihikute puhul oli tegemist vägagi spetsiifilise matemaatilise teabe edastamisega, antakse valemivihikute vahel noortele edasi ka noorteinfot erinevatel teemadel.