Sõna „kvaliteet” pärineb ladina keelest (qualitas) ning see tähendab omadust, seisundit või iseloomu. Nii noortevaldkonnas kui teiste valdkondades tähendab „kvaliteet“ tegevuse või teenuse vastamist mingitele kriteeriumitele ning sihtrühma vajadustele ja ootustele (Harno, 2022). Selleks, et vastata kriteeriumidele ja sihtrühma vajadustele ning ootustele, on vaja tegevuse või teenuse kvaliteediga seotud protsesse teadlikult hinnata ja juhtida. Siin tulevadki pildile kaks terminit „kvaliteedihindamine“ ja „kvaliteedijuhtimine“, mis on omavahel seotud, kuid oma olemuselt erinevad.
Kvaliteedihindamine on mingi konkreetse tegevuse või teenuse hindamine konkreetsete indikaatorite (teisisõnu ka mõõdikute või näitajate) alusel (Harno, 2022). Enamasti hinnatakse kvaliteeti tükkhaaval ehk suurem tegevus või teenus jagatakse väiksemateks osadeks ning hinnatakse iga osa eraldi, sealjuures võivad olla kasutusel mitmesugused indikaatorid ning ühe või teise osa hindamisel võib olla erinev maht, formaat või meetod. Küll aga liidetakse lõpuks tükkhaaval tehtud hindamine kokku ja saadakse lõplik tulemus ehk mingi konkreetse tegevuse või teenuse kvaliteet. Kuid siiski ei tasu jätta tähelepanuta just tükkhaaval hinnatud osasid, sest need toovad välja saavutused ja tugevused aga ka kitsaskohad ja arenguvajadused, mis on olulised kvaliteedijuhtimises. Seega, nii lõplikku tulemust kui tükkhaaval hindamise tulemustest ilmnenud saavutused ja tulemuslikkus aga ka kitsaskohad ja arenguvajadused lähevad käiku, kui hakatakse tegelema kvaliteedijuhtimisega. Pane tähele, et kvaliteedijuhtimine ei ole ainult nii-öelda nõrkustega tegelemine, vaid selles on oluline osa säilitada ja arendada edasi seda, mis on juba hästi toimiv, kõrge kvaliteediga ning tulemuslik.
Kvaliteedijuhtimine tähendab seda, et kvaliteedihindamise tulemusi hakatakse rakendama saavutuste ja tulemuslikkuse säilitamiseks ning kitsaskohtade ja arenguvajadustega tegelemiseks (Harno, 2022). Kvaliteedijuhtimise eesmärk on eeskätt kvaliteedi tõstmine. Kvaliteedijuhtimise protsessis tuleb põhjalikult analüüsida tegevuse või teenuse tugevusi ja nõrkusi, tuues selgelt esile edasised sammud ja tegevused, mis tuleb kirja panna tööplaanis, tegevuskavas või arengukavas, koos ajakava ja vastutajaga. On oluline pidada meeles, et kvaliteedijuhtimine tuleb jagada etappideks, kus on muuhulgas ka vajadusel vahehindamine ja/või vaheindikaatorid. Enamasti ei õnnestu kvaliteedijuhtimise protsess seetõttu, et tegevus- ja ajakava on umbmäärane ning vastutus hajunud.
Seega, selleks et tegeleda kvaliteedijuhtimisega, tuleb esmalt läbida kvaliteedihindamine, sest muul juhul puudub terviklik pilt kvaliteedi tasemest ja on keeruline hakata tegevusi ellu viima ning veel keerulisem on hinnata muutust. Kokkuvõtvalt, kvaliteedihindamine on aluseks, et tegeleda kvaliteedijuhtimisega.
Mõisted (kohandatud Sõnaveebi (www.sonaveeb.ee) vasteid, 2025):
- Kvaliteet: omadused või kriteeriumid, mis näitavad millegi tugevust või nõrkust
- Kvaliteedihindamine: omaduste või kriteeriumide uurimine ja analüüsimine
- Kvaliteedijuhtimine: omaduste või kriteeriumide taseme säilitamine ja tõstmine
- Eesmärk: siht või ambitsioon, mille poole püüeldakse
- Visioon: tulevikku vaatav seisukoht või arusaam
- Missioon: peamine ülesanne ja tegevus(ed)
- Indikaator (sünonüüm näitaja, mõõdik, kriteerium): selgelt mõõdetav, tajutav ja nähtav näitaja, mis on numbriline või sõnaline
- Seire (sünonüüm monitooring, analüüs): järjepidevalt toimuv jälgimine ja hindamine