Noorteinfotöös on võrgustikutöö võtmetähtsusega, sest see koostöövorm koondab spetsialiste ja asutusi, mis seisavad silmitsi sarnaste väljakutsete ning vajadustega pakkuda noortele tuge ja informatsiooni. Järjepidev ja aktiivne võrgustikutöö aitab ennetada probleeme või nende süvenemist, suurendada noorteinfo kättesaadavust ja kvaliteeti, tugevdada koostööd ja ühiste eesmärkide saavutamist ning tagada noortele mitmekülgse toe pakkumise.
Võrgustikutöö ehk koostöö on protsess, kus indiviidid, grupid, erinevad ametiasutused, organisatsioonid ja spetsialistid töötavad koos ühiste eesmärkide ning vastastikuse kasu nimel (Klefbeck & Ogden, 2001). Võrgustikutöö on noorteinfo kontekstis toetav süsteem informatsiooni ja teenuste jagamiseks ühiste huvidega osapoolte vahel ja see hõlmab omakorda koostööd erinevate üksustega alates kodust ja vanematest, noortekeskusest, koolist, noorteorganisatsioonidest, huviringidest lõpetades kohaliku omavalitsuse ametkonna, noorsoopolitsei, meditsiiniabi ja muude sidusrühmadega (ERYICA, 2017).
Võrgustikutöösse saab kaasata partnereid kolmelt eri tasandilt:
- Kohalik tasand (näiteks kool, noortekeskus, noortetuba, huvikool, noorteühing, noortevolikogu, noorte aktiiv, õpilasesindus, raamatukogu, rahvamaja jt). Võtmepartneriteks on noorteinfo võrgustikus huvijuht, huviringi juhendaja, õpetaja, õpilasesindaja, karjäärispetsialist, huvikooli töötaja, treener, noorsootöötaja, noorte osaluskogu või aktiivi liige, noorsoopolitseinik, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, kultuuritöötaja jt.
- Riiklik tasand (näiteks Harno, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorsootöötajate Kogu ja teiste valdkondade asutused nagu Eesti Töötukassa, jt).
- Euroopa tasand (näiteks ERYICA, Euroopa Noorte Foorum, Eurodesk, Salto Youth võrgustik)
Partnereid saab omakorda jagada esmasteks ehk primaarseteks ja teisesteks ehk sekundaarseteks:
- Esmane võrgustik on mitteametlik, kuhu kuuluvad meie tutvusringkond, lähivõrgustik, kuhu kuuluvad lähedases kontaktis olevad inimesed: perekond, naabrid, sugulased, sõbrad, lähedasemad kolleegid, kellega suhtleme igapäevaselt ja kes vajadusel tulevad appi, kui oleme hädas.
- Teisene, formaalne ehk ametlik võrgustik koosneb erinevatest professionaalidest, kelle osakaal võib lähivõrgustiku tagasitõmbumisel järjest suureneda. (OK Arenduskeskus, 2015) Mida enam tutvusringkond (esmane mitteametlik võrgustik) tagasi tõmbub, seda suurema mõju omandab formaalne/ametlik võrgustik (Klefbeck & Ogden, 2001). Noortega seotud töö kontekstis on oluline näha noort ümbritsevate võrgustikena sotsiaal- ja ametnikevõrgustikku (Korp, 2007).
Võrgustikutöö saab alguse ühistest kokkulepetest kohalikus omavalitsuses või piirkonnas, kus sõnastatakse võrgustikutöö eesmärk ja olulisus noorte toetamisel. Seejärel kaardistatakse koostöö aluseks olevad teemavaldkonnad ja koostatakse nimekiri organisatsioonidest ning spetsialistidest, kes peavad olema koostöösse kaasatud. Kui kõik vajalikud osapooled on kaasatud ja valmis võrgustikku panustada, tuleb omakorda määratleda koostöö eesmärgid, ülesanded ning rollid. Samuti tuleb ka kokku leppida, mil viisil infot vahetatakse, kas läbi veebi või otsese suhtluse teel koosolekutel või hoopis mõnel muul moel.
Tõhusa võrgustikutöö näpunäited #
- Looge selge koostööraamistik – sõnastage võrgustiku eesmärgid, rollid ja ühised väärtused, et tagada arusaadav ja sujuv koostöö.
- Hoidke regulaarset suhtlust – korraldage regulaarseid kohtumisi ja võtke kasutusele erinevaid suhtluskanaleid, et info liiguks tõhusalt ja kõik osapooled oleksid kaasatud ning informeeritud.
- Kaasake noori – andke noortele võimalus panustada ja kaasa rääkida, et info ja tegevused vastaksid paremini nende vajadustele.
- Rõhutage koostöö kasulikkust – võrgustikus osalemine aitab kaasa informatsiooni levikule ja suurendab selle mõju, mitte vastupidi.
Jagage edulugusid ja häid praktikaid – teavitage võrgustikuliikmeid ja kohalikku kogukonda positiivsetest tulemustest, et tõsta teadlikkust koostöö olulisusest ja innustada teisi partnereid liituma.