Noorteinfotööd saab teha kahes keskkonnas: füüsilises ja digitaalses. Mõlema keskkonna puhul saab kasutada sarnaseid meetodeid ja formaate, kuid leidub ka hulgaliselt erinevusi. Näiteks saab pakkuda noorele esmast nõustamist nii otsesuhtluse kui ka veebikohtumise teel. Samuti saab füüsilist ja digitaalset keskkonda noorte küsimustele vastamiseks omavahel kombineerida, see on ka üldlevinud praktika.
Füüsiline noorteinfotöö tähendab olukorda, kus noortega töötav spetsialist ja noor suhtlevad omavahel vahetult ning näost näkku, näiteks noortekeskuses, koolis või mõnel üritusel. Samuti saab füüsiliseks noorteinfotööks pidada plakateid, voldikuid või mõne erialaspetsialisti loengut noortekeskuses. Digitaalne noorteinfotöö toimub aga veebikeskkonnas, kus noorteinfo jagatakse näiteks sotsiaalmeedia ja podcasti kaudu, või kus noortega töötav spetsialist ja noor on omavahel ühenduses digitaalsete kanalite kaudu, nagu e-kirjad või veebikohtumine.
Digitaalset noorteinfotöö saab jagada veel omakorda kaheks: kas asünkroonne ehk mitte reaalajas (näiteks e-kirjadele, päringutele vastamine) või sünkroonne ehk reaalajas (näiteks videokõne, veebinar). Asünkroonse noorteinfotöö puhul puudub seega vahetu kontakt ja puudub võimalus jooksvalt täpsustusi küsida või tagasisidet anda. Sünkroonse noorteinfotöö puhul saab aga jooksvalt infot juurde küsida, täpsustada või anda vahetut tagasisidet (Tall, 2015). Füüsilise noorteinfotöö puhul kehtivad üldjoontes samad põhimõtted – mingil konkreetsel teemal voldikuga tutvumine ei paku võimalust vahetult ja jooksvalt küsimusi küsida, vaid selleks tuleb leida võimalus kas noorsootöötajaga või mistahes spetsialistiga, kes antud teemat valdab. Tabelis 3.1 on kirjeldatud füüsilise ja digitaalse noorteinfotöö keskkondade peamisi tunnuseid.
Noortega töötamisel tuleb kombineerida nii füüsilist kui digitaalset keskkonda, mis arvestab konkreetse piirkonna ja sihtgrupi eripärasid ja vajadusi.
Noorteinfotöös on oluline kombineerida nii füüsilisi kui digitaalseid keskkondi, sest see aitab jõuda võimalikult paljude noorteni ning arvestada erinevate noorte sihtrühmade ja nende vajadustega. Mõlemad keskkonnad omavad eeliseid, kuid nende kombineerimine võimaldab ühelt poolt pakkuda noortele suuremat paindlikkust saada vajalik noorteinfo kätte, aga teiselt poolt teha erinevad osalus- ja tegevusvõimalused paremini nähtavaks.