Noorteinfotöö neljas etapp on noorteinfo vahendamine. Selle etapi keskmes on infosaaja ehk noore infovajadused ning informatsioon võib liikuda nii ühesuunaliselt (informatsioon lihtsalt vahendatakse ehk edastatakse ja info edastaja ning infosaaja vahel ei toimu suhtlust) kui ka kahesuunaliselt (info edastaja ja infosaaja vahel toimub suhtlus info vahendamise ajal ning selle järgselt). Kuna noorteinfo vahendamise eesmärk on noorte infovajaduste rahuldamine ja noorteni päriselt jõudmine, tutvustatakse peatükis noorteinfo vahendamise strateegia loomist.
Noorteinfo vahendamise peamine eesmärk on rahuldada noorte infovajadusi ja aidata seeläbi kaasa uute teadmiste loomisele, mida on noortel elus toimetulekuks vaja. Arvestades esimeses peatükis käsitletud inimõiguste perspektiivi, on noorteinfo vahendamisel oluline esiteks lähtuda noorte õigustest olla informeeritud ja infot saada ning teiseks tagada noorteinfo järjepidev liikumine noorte teavitamiseks ja nende võimestamiseks.
- Näide ühesuunalisest info vahendamisest (teisisõnu ka info edastamine): noorsootöötaja edastab noortekeskuses noortele informatsiooni sündmuse alguskellaaja muudatusest, info on edastatud ja noored on informeeritud, omavahelist suhtlust ei toimu ja info liigub ühesuunaliselt.
- Näide kahesuunalisest info vahendamisest: noorsootöötaja edastab noortele pakkumise noorteprojekti kandideerimise kohta ja noored võtavad noorsootöötajaga ühendust, et küsida juurde täpsemat infot.
Noorteinfo vahendamise protsessis tuleb ka mõelda, kuidas noored saavad infost aru, kuidas infot tõlgendavad ja mõtestavad. Nagu eelmistes peatükkides nähtus, ei seisne noorteinfotöö ainult selles, et pakkuda noorele vastavalt tema vajadustele ja huvidele sobivat informatsiooni, mille põhjal on ta võimeline tegema iseseisvaid otsuseid. Siin on oluline, et noorteinfo aitaks noorel ka arendada kriitilist mõtlemist ning kogu protsessi, mis hõlmab infotööd info otsimisest kuni analüüsimiseni (ERYICA, 2018). Kusjuures, nagu esimeses peatükis kirjeldatud, võib noorsootöötaja info vahendamisel olla nii eeskuju, õpetaja, kasvataja, suunaja, võimestaja, aktivisti, eestseisja kui ka coach’i rollis.
Noorteinfo vahendamiseks kasutatakse füüsilisi ja digitaalseid keskkondi ning kasutatakse mitmesuguseid formaate, mis tuginevad näiteks noorte infotarbimise harjumustel, noorte vanusel, huvidel, elukohal jne. Noorteinfo vahendamise vorme tuleb omavahel kombineerida, sest noored ei ole homogeenne grupp ja üks valitud vahendamise keskkond või formaat (füüsiline, digitaalne) ei pruugi kõigile sobida. Seega on kindlasti vaja uurida, kuidas mingis konkreetses vanuses noored infot tarbivad, kuidas saab lihtsamini just nende noorteni jõuda.
Noorte infovajaduste ning kohaliku ja riikliku tasandi noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse analüüsi (Turu-uuringud AS, 2023) põhjal otsivad noored infot põhiliselt internetist (99% kasutab, sealjuures 96% igapäevaselt). Traditsiooniliste massimeedia kanalite jälgimine on noorte seas vähem levinud: televiisorit vaatab 81%, raadiot kuulab 65% ning trükimeediat (paberil ajalehti või ajakirju) loeb 54% noortest. Sotsiaalmeediat kasutab 93% noortest, sealjuures 82% igapäevaselt. Erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest on noorte seas populaarseim Youtube (kasutab 92% noortest), järgnevad TikTok (57%), Instagram (56%) ning Facebook (51%) Lisaks internetile olulisel kohal on ka sõbrad-tuttavad, vanemad/ pereliikmed ning kool.
Noorsootöötajad seisavad noorteinfo vahendamise etapis tihti taoliste küsimuste ees nagu „Kuidas informatsiooniga päriselt noorteni jõuda?“ ja „Kas informatsioon ikka tegelikult noorteni jõuab?“. Nendele küsimustele vastuste leidmiseks on oluline teada ja teadvustada, millisele noorte sihtrühmale (vanus, huvid, taust jt) on informatsioon suunatud ja milliseid keskkondi kasutavad noored enim informatsiooni saamiseks. See aitab noorsootöötajal valida sobiva noorteinfo vahendamise strateegia, mis sisaldab endas sobilikke noorteinfo vahendamise vorme.
Et vahendada noorteinfot nii, et see ühtaegu noort nii aitaks kui ka kõnetaks, peab pöörama just tähelepanu noorteinfo vormile, sest ka hea ja kasulik sisu võib minna kaduma, kui seda õigel kujul ei esitleta. Ent kui soovime, et info tunduks noore jaoks tõeliselt vajalik ning see kutsuks noort osalema erinevates tegevustes, peab üha enam kaardistama konkreetsete noortegruppide soove ja vajadusi ning võtta arvesse ka asjaolu, et tänapäeval võivad noorte huvid ja soovid kiiresti vahelduda, mis nõuab olukorrast regulaarseid ülevaateid. Vastasel korral on noorsootöötajal raske vastata noorte ootustele ja noorte tegelikud vajadused võivad jääda rahuldamata (Salumäe, 2017).
Erinevate vahendite ja keskkondade kasutamisel on oluline leida õige tasakaal ja arvestada oma sihtgrupiga. Noorteinfo vahendamisel tuleb lähtuda lihtsast kuldreeglist, et noorteinfo peaks olema kättesaadav noorele seal, kus noor ise on, on see siis noortekeskus, kool, huvikool või muu keskkond.