Noorteinfo on noortele suunatud infotegevuste kogum ehk lihtsamalt öeldes kommunikatsioon. Noorteinfo peab olema noortesõbralik ehk olema noortele arusaadavas keeles ja kujul ning muidugi on oluline ka tuginemine usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele allikatele (Harno, 2024). Noorteinfo peamine eesmärk on toetada noore hakkamasaamist ja iseseisvust, aga ka aktiivset osalemist ühiskonna- või kogukonnaelus. Lihtsamalt öeldes tähendab noorteinfo seda, et noortele koondatakse ja vahendatakse informatsiooni kõikvõimalike teemade kohta, mis aitavad noorel oma elus mistahes otsuseid langetada või probleeme lahendada.
Noortele vajalikud ja huvipakkuvad teemad võivad erineda ning erinevused võivad põhineda näiteks geograafilistel, kultuurilistel, religioossetel, poliitilistel või rahvuslikel iseärasustel. Oluline faktor, mis mõjutab teemavaldkondade loetelu, on noorte vanus, sest erinevatel eluetappidel vajavad inimesed infot erinevatel teemadel. Teemade loetelu määramisel on peamine mõista ja näha noort tervikliku isiksusena, mis tähendab arvestada tema kõikide huvide, vajaduste ja väljakutsega erinevates keskkondades ja rollides, kus ta elab ja tegutseb.Noortele suunatud info puhul on olulised olulisteks komponentideks jagatava informatsiooni kvaliteet, usaldusväärsus, õigsus ja muidugi kavahetu kättesaadavus kas otsese suhtluse (otsesuhtlus, messid, sündmused), digitaalsete kanalite (sotsiaalmeedia, rakendused, veebilehed) või füüsilise keskkonna kaudu (stendid, plakatid, teemaseinad).
See, mis noortele huvi pakub, sõltub muu hulgas kohalikust kontekstist, noorte vajadustest ja ühiskondlikust ootusest noortele. Teemavaldkonnad, mis noori huvitavad, peavadki sisalduma noorteinfos. Noorteinfo iseloomulikuks tunnuseks on aga see, et see on kohandatud arusaadavaks noortele ning edastatud noortesõbralikus keeles ja noortele sobival viisil. Noorsootöötaja roll on noorteinfoga toetada noori ühiskonnas toimuvat mõtestama ning teda ümbritsevast maailmast terviklikku pilti looma. Noorsootöötaja ülesanne on mõista noorte vajadusi ning aidata neil leida oma koht kogukonnas, riigis, Euroopas ja maailmas.
Hiljuti läbi viidud üleriigiline noorteinfo uuring „Noorte infovajaduste ning kohaliku ja riikliku tasandi noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse analüüs“ näitas, et 12-26 aastased noored vajavad kõige enam infot meelelahutus võimaluste kohta, samas aga ka iseseisvumise, raha, huvihariduse ja huvitegevuse teemadel. Noorte infovajadused sõltuvad vanusest: 7-11 aastaste jaoks on uuringu järgi kõige huvipakkuvamateks teemadeks huviharidus, huvitegevused ja meelelahutus, kuid 17-26 aastaste jaoks iseseisvumine, töötamine ning raha. Samuti näitas uuring seda, et tüdrukud otsivad infot rohkem tervise, turvalisuse, õppimise, huvihariduse ja huvitegevuste teemadel ning poisid meelelahutuse kohta (Turu-uuringute AS, 2023).
2.1.1 Noorteinfo liigid #
Noored vajavad oma elu otsuste langetamiseks ja väljakutsetega toimetulekuks mitmekülgset informatsiooni alates kohalikest huviringidest kuni CV koostamiseni. Noortele jagatav informatsioon peab olema noorele arusaadav ja kättesaadav (Harno, 2024). Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur ERYICA dokumentides (ERYICA, 2017; 2018) liigitatakse noorteinfo üldiseks, spetsiifiliseks, kohalikuks ja rahvusvaheliseks. Info liigitamine on vajalik noorteinfotöö paremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks aga ka informatsiooni süstematiseerimiseks.
1. Üldine noorteinfo (võib nimetada ka universaalne/ üleriigiline) #
Informatsioon, mida vajab iga noor oma elus mingil etapil, mis on omakorda aegumatu ja ole kindlalt piiritletud näiteks soolise enesemääratlusega, kindlate huvidega jms. Sõltumata teemast on üldine noorteinfo suunatud kõikidele noortele nende võimaluste suurendamiseks ning võimekuse tõstmiseks ise otsuseid teha. Üldise noorteinfo raames käsitletakse näiteks järgmisi teemasid: vaba aja sisustamise võimalused, õppimine ja haridus, töö ja karjäär, keha areng jne. Teemade nimekiri ei ole lõplik ja taolist noorteinfot loovad enamasti üleriigilised asutused ning noorsootöötajate roll on see kas noortele edastada või seda koos noortega analüüsida ja hinnata.
2. Spetsiifiline noorteinfo (võib nimetada ka erialane/ spetsialiseerunud) #
Informatsioon mingis konkreetses ja kitsas valdkonnas (näiteks karjäär, tervis, seksuaalsus, majanduslik toimetulek), mida tunneb selle valdkonna spetsialist (karjäärispetsialist, arst, psühholoog jne). Näiteks infot karjääri ja tööturu teemadel saab Töötukassast, vaimse tervise probleemide puhul võib pöörduda MTÜ Peaasjad nõustaja poole, noorte ettevõtlikkusega seoses tasub infot uurida maakondlikest ettevõtlus- ja arenduskeskustest.
3. Kohalik noorteinfo (võib nimetada ka piirkondlik/ asukohapõhine) #
Informatsioon konkreetse piirkonna noortele, et noor leiaks üles enda kodu lähedal asuvad osalus- ja tegevusvõimaused (huviringid, sündmused, väljasõidud jt) ning teenused (nõustamine, spetsialistide vastuvõtt jt). Kohaliku noorteinfo vahendamisel peab arendama võrgustikutööd asutuste, ühingute ja organisatsioonidega, et kõik piirkondlikud osalus- ja tegevusvõimalused jõuaksid nooreni.
4. Rahvusvaheline noorteinfo #
Informatsioon rahvusvaheliste võimaluste ja pakkumiste kohta, mis hõlmab infot õppimise, töötamise, praktika ja noortelaagrite kohta välismaal, samuti teavet rahvusvaheliste noorteprojektide ja vabatahtliku teenistuse kohta. Rahvusvahelist infot koordineerib Eestis rahvusvahelise noorteinfo võrgustik Eurodesk, mis katab pea tervet Eestit. Igas maakonnas tegutseb Eurodeski partner, mille ülesanne on noortele rahvusvahelise noorteinfo vahendamine läbi mitmesuguste formaatide ja noorte ning noortega töötavate spetsialiste nõustamine rahvusvahelistes küsimustes jpm.
Noorsootööasutustes leiab tavaliselt aset üldise noorteinfo vahendamine, kuna noorsootöötajad ei ole spetsiifiliste valdkondade eksperdid, nagu tervise teemal on arstid, õiguse ja seaduste teemal juristid, sotsiaaltoetuste ja abi puhul sotsiaaltöötajad, psühholoogiliste probleemide puhul psühholoogid, karjääri ja tööturu teemal karjäärispetsialistid. Üldine noorteinfo on kättesaadav näiteks üleriigilises noorteinfoportaalis Teeviit, mis koondab usaldusväärset ja kvaliteetset infot erinevatel teemadel koostöös teemavaldkonna partneritega (näiteks Tervise Arengu Instituut ja toitumine, Eesti Noorteühenduste Liit ja osalus, Sotsiaalkindlustusamet ja Lasteabi telefon). Teeviit suunab noori iga teema juures spetsiifilise informatsiooni vahendajateni.
Üldine ja spetsiifiline noorteinfo on omavahel tihedalt seotud, sest noorsootööasutused jt, mis üldise noorteinfoga tegelevad, peavad olema teadlikud ka spetsialiseeritud info teenustest ja valmis nende vahendajate poole pöörduma noorte infovajaduse rahuldamiseks. Üldise ja spetsialiseeritud noorteinfo osa on ka kohaliku ja rahvusvahelise tasandi info, millel on noorteinfotöös oluline roll.
2.1.2 Noorteinfo olulisus noorte osaluse toetamisel #
Noorte aktiivne osalus kogukonna- ja ühiskonnaelus on üks noorsootöö ning seega noorteinfotöö laiemaid eesmärke, mis on välja toodud ka Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035 mitmes alateemas. Noorteinfoga toetatakse noori nende iseseisvuse saavutamisel, otsuste langetamisel, valikute tegemisel ning laiemalt kogukonnas ja ühiskonnas osalemisel.
Noorteinfo aitab noortel saavutada sihte, viia ellu eesmärke ning osaleda ühiskonnas aktiivsel ja mõtestatud moel. Informatsioon peab olema tagatud viisil, mis toetab noorte iseseisvust (ERYICA, 2018). See tähendab, et info ja saadud teadmised peavad aitama noortel mõtestada oma elu ning tulla üha iseseisvamalt toime oma väljakutsete ja valikutega.
Planeeritud ja süsteemne noorteinfotöö toetab noorte kaasamist ühiskonda. Noored vajavad erinevatel eluetappidel erinevat infot, mis toetaks neid oma vajadustest ja huvidest lähtuvate valikute tegemisel ning võimaluste leidmisel. Noorematel noortel võib olla suurem vajadus huvihariduse ja -tegevuse info järele, põhikooli lõpetajad tunnevad aga vajadust uurida erinevate haridus- ja töövõimaluste, kuid ka näiteks reisimise, suhete, ühiskonnas toimuva kohta.
Noorsootöötaja noorteinfo alased teadmised ja oskuslik noorteinfotöö aitab noortel mõista kuidas leida ja kasutada (uut) infot, kuidas infot kriitiliselt analüüsida ja seeläbi uusi teadmisi saada ning otsuseid teha. Mida rohkem on teadmisi, seda paremini mõistavad noored elu ja tulevad väljakutsetega toime, kuid seda julgemalt võtavad nad ka osa ühiskonnas toimuvast. Noorsootöötaja roll noorteinfotöös on toetada noori erinevatest allikatest pärineva info analüüsimisel ja läbimõeldud otsuste langetamisel. Noortele suunatud ja neile arusaadava info puudus või noorte piiratud ligipääs infole võib viia noorte hariduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete takistusteni, mis omakorda suurendavad noorte tõrjutust. Info on muutunud eriti oluliseks globaliseeruvas maailmas ja interneti- ning tehisintellektiajastul näeme, kuidas globaalsed probleemid ühelt poolt noori kindlasti huvitavad ja kõnetavad, aga teiselt poolt ka mõjutavad ja ohustavad (vt joonis 1.2).
Üha enam kalduvad noored tegutsema kindla maailmavaate alusel, millesse nad usuvad, ning nende osalus on tihedalt seotud noortekultuuride, sotsiaalmeedia ja globaalsete infovõrgustike mõjuga. (Allaste, 2023) Näiteks on kliima soojenemine globaalse probleemina toonud noored erinevates riikides tänavale protestima. Noorte protestid tulenevad teadlikkusest ja probleemi tõsiduse mõistmisest, milleni on aidanud jõuda muu hulgas nii usaldusväärsed kliima muutumist kirjeldavad uuringud, õppetöös omandatu, kogemused enda elust kui ka temaatilised arutelud-debatid. Hiljuti valminud rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring (ICCS, 2023) näitab, et nii Eesti kui teiste ICCS uuringus osalenud riikide noorte keskkonnateadlikkus ning mure keskkonna ja globaalprobleemide pärast on kasvanud ning on suurenenud nende õpilaste osakaal, kes näevad reostuses, veepuuduses ja kliimamuutustes ohtu maailma tulevikule.
Eesti noored räägivad ka kaasa maailmaprobleemide märkamisel, sh kliimamuutuste tagajärgedest, säästlikkusest ja Eesti pingutusest rohkem toetuda taastuvatele energiaallikatele. 2019. aastal märtsil kogunesid Tallinnas Toompea lossi ees, aga ka Tartus Raekoja platsil ja Paides kooliõpilased meeleavaldusele ülemaailmse noorte kliimastreigi raames, et juhtida tähelepanu sellele, et kliima- ja keskkonnateemad oleksid poliitikas prioriteetsemad. Meeleavaldus oli osa Fridays For Future liikumisest, millele pani aluse Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg, kes tahtis juhtida maailma tippude tähelepanu noorte murele maailma tuleviku pärast seoses kliimasoojenemisega ja läks 20. augustil 2018 iseseisvalt Rootsi parlamendihoone juurde meelt avaldama.
Noorteinfo rolli ilmestab kokkuvõtlikult ERYICA joonis 2.3. noorteinfo kasust ja mõjust.
Seega, rääkides noorteinfo rollist ei saa alahinnata selle rolli noorte osaluse toetamisel. Erinevates noorte osaluse mudelites on tähelepanu pööratud eeldusele, et noorte aktiivne osalemine on seotud nende informeeritusega. Informatsioon on eeldus noorte kaasamiseks, sest annab kõigepealt noortele teadmisi osalusvõimalustest, mille põhjal otsustada, kas nad on huvitatud kaasatud olemisest. Info puudumisel noored ei teadvusta osaluse olulisust ja näitavad seetõttu üles passiivsust.