Allikakriitilisus: allika usaldusväärsuse, ajakohasuse, korrektsuse, erapooletuse ehk relevantsuse kriitiline hindamine.
FOMO (ingl k fear of missing out): sotsiaalne nähtus, mis avaldub pidevas muretsemises selle pärast, et jäädakse eemale olulisest infost, sündmustest ja tegevustest.
Esmane nõustamine: noorele esmase toe pakkumist erinevate individuaalsete probleemide ja küsimuste kaardistamisel ning väljaselgitamisel.
Infoallikad: informatsiooni leidmise kohad ja keskkonnad, mis jagunevad esmasteks (primaarne, algallikas) ja teisesteks (sekundaarne, vahendusinfo allikas).
- Digitaalne infoallikas: digitaalses keskkonnas leviv ja leitav informatsioon, näiteks veebilehed, sotsiaalmeedia, e-raamatud, videod, veebinarid jm.
- Füüsiline infoallikas: füüsilises keskkonnas leviv ja leitav informatsioon, näiteks infovoldikud, stendid, plakatid, teemaseinad jm. Samuti inimeste omavaheline otsesuhtlus seminaridel, messidel, sündmustel jm kohtades.
- Esmane ehk primaarne infoallikas/algallikas: esimest korda leitud või uus informatsioon mingil konkreetsel teemal või mingi eesmärgi täitmiseks, nt noorsootöö seadus, noorsootöö kutse-eetika, noortevaldkonna uuringud ja uurimisaruanded, sh rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse-, magistri-, doktoritööd; noortevaldkonna asutuste/ organisatsioonide doku-mentatsioon, sh aastaaruanded, aruanded, konverentside ja muude kohtumiste memod jne.
- Teisene ehk sekundaarne infoallikas/ vahendusinfo allikas: esmastest infoallikatest pärinevat informatsiooni vahendavad allikad, mida on mingil määral juba töödeldud, nt noortevaldkonda käsitlevad ajakirjad, õpikud, raamatud, artiklid, veebimaterjalid.
Info edastamine: informatsiooni pakkumine teavitamiseks, mille peamine eesmärk on suunata infot selle sihtrühmadeni. Enamasti on tegemist ühekordse infoga ja toimub ühesuunaliselt ehk info saaja saab info lihtsalt kätte.
Informatsioon (sünonüüm teave): faktid või andmed mingi teatud nähtuse, olukorra, asja, protsessi või muu kohta.
Informeerimine (sünonüüm teavitamine): informatsiooni pakkumine tuginedes indiviidi vajadustele ja huvidele, sh mis on esitatud arusaadavas keeles ja kujul ning on kvaliteetne, usaldusväärne ja täielik, sh asjakohase kontaktide jagamine või eriteenustele suunamine, mis võib tema küsimustele vastused anda.
Infopäev (sünonüüm infoüritus): ühepäevane ja/või ühekordne konkreetse eesmärgiga tegevus, mille keskmes on osalejate informeerimine, nt karjääripäev jt.
Infootsing: informatsiooni otsimine infovajaduse rahuldamiseks tegevus, mis hõlmab infootsingu strateegia määratlemist, erinevate infoallikate kasutamist ja info asja- ning ajakohasuse hindamist.
Info vahendamine: informatsiooni pakkumine teatud eesmärgiga, mille keskmes on info saaja infovajadused ning mis võib olla kahesuunaline ja korduv, nt info saaja küsib lisaküsimusi, materjale, nõu.
Infovajadus: lünk või puudujääk indiviidi teadmiste ja selle vahel, mida oleks vaja teada erinevate olukordade, probleemide lahendamiseks või otsuste vastuvõtmiseks.
- Teadvustatud infovajadus: indiviid mõistab ja saab aru, millist informatsiooni on tal vaja ning ta asub kas iseseisvalt või koos täiskasvanuga (lapsevanem, noorsootöötaja, spetsialist jt) informatsiooni otsima või hankima.
- Teadvustamata infovajadus: indiviid ei mõista ja ei saa täielikult aru, millist informatsiooni on tal vaja ja see võib väljenduda sisemise rahutusena või segaduses olemisega ning ta võib pöörduda täiskasvanu (lapsevanem, noorsootöötaja, spetsialist jt) poole, et mõista mingit konkreetset probleemi või olukorda.
- Kohandatud ehk täpsustatud infovajadus: indiviid on oma infovajadusega tegelenud, seda edasi arendanud ja oskab küsida täpsemaid küsimusi noorsootöötajalt, spetsialistilt jt ning saab oma küsimustele vastused.
- Formuleeritud ehk sõnastatud infovajadus: noor mõistab täielikult oma infovajadust, suudab selle sõnastada ja seda arusaadavalt väljendada.
Juhendamine: indiviidi juhendamine tema vajadusel või huvidel põhineva informatsiooni ja valikuvõimaluste leidmiseks ning selle selgitamine ja mõtestamine otsesuhtluses või digikanalites.
Karjääriinfo: informatsiooni eriliik, mis toetab karjääriplaneerimist.
Kvaliteet: tegevuse või teenuse vastamist mingitele kriteeriumitele ning sihtrühma vajadustele ja ootustele.
Kvaliteedihindamine: tegevuse või teenuse hindamine konkreetsete indikaatorite, teisisõnu ka mõõdikute või näitajate, alusel.
Kvaliteedijuhtimine: kvaliteedihindamise tulemuste rakendamine saavutuste ja tulemuslikkuse säilitamiseks ning kitsaskohtade ja arenguvajadustega tegelemiseks.
Meedia- ja infokirjaoskus: oskus kasutada digitehnoloogiat igapäevaseks toimetulekuks, sh oskus otsidas, leida ja analüüsida informatsiooni digikeskkondades või digitehnoloogia abil.
Meetod: konkreetse eesmärgi saavutamiseks kasutatav tegevusviis, mis arvestab sihtrühma ja osalejate vajadusi ning eripära. Noorteinfoga seotud tegevustes kasutatakse meetodeid nagu nt veebinar, töötuba, maailmakohvik, infoseminarz jne.
Mobiilne noorsootöö: ennetusmeetod noorsootöö, mille puhul toimuvad noorsootöö tegevused avalikus ruumis, keskkondades ja asukohtades, kus asuvad noored (tänavad, pargid, kaubanduskeskused jne), eesmärgiga luua ning hoida noorega usalduslikku kontakti ja seeläbi pakkuda tuge, suunata, motiveerida ning aidata omandada sotsiaalseid oskuseid.
Noor: 7−26-aastane isik vastavalt Noorsootöö seadusele. Noore vanus erineb riigiti sõltuvalt kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ruumist, kuid näiteks Euroopa Liidu noortevaldkonna dokumentides ja ERASMUS+ programmides käsitletakse noorena 13−30-aastast isikut ning ÜROs on noore vanuseks 15−24 aastat (UN World Programme of Action for Youth, 2010).
Noorsootöö: tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda ning mis sisaldab noorega suhtlemist, erinevate teemade ja valdkondade mõtestamist koos noorega ja noore võimestamist. Noorsootöös lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest (noorsootöö seadus).
Noorsootöö asutus: valla, linna või ministeeriumi hallatav eraõiguslik ametiasutus, mille põhitegevus on noorsootöö korraldamine.
Noorsootöötaja: koondnimetus kõikide noortega töötavate spetsialistide kohta, kes täidavad erinevaid rolle ja ülesandeid sõltuvalt noorsootöö elluviimise kohast, situatsioonist, sihtgrupist ning eesmärgist erinevates keskkondades: noortekeskus, üldhariduskool, huvikool, noortelaager, malev, noorteühing, -programm, -projekt vm. Noorsootöötaja töötab noortega individuaalselt ja rühmas, kavandab ning hindab programme ja projekte, teeb koostööd teiste valdkondade spetsialistide, vanemate ja huvigruppidega. Noorsootöötaja koondnimetuse all võivad olla järgnevate ametite esindajad: noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, noorteinfo spetsialist, rahvusvahelise noorsootöö spetsialist, huvihariduse spetsialist, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvihariduse spetsialist, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, noortevaldkonna koolitaja, noorsootööasutuse juht jm.
Noorsootöötaja kutse-eetika: peamised põhimõtted, millest noorsootöötaja lähtub oma töös noortega ja noorsootöö keskkonnas.
Noorsootöötaja kutsestandard: dokument, milles kirjeldatakse noorsootöötaja tööd ning tema töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
Noorteinfo: informatsioon 7-26 aastastele noortele, mis pakub noortele teavet ümbritsevast elust, toetab nende iseseisvust, suurendab teadlikkust erinevatest võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks ning suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas. Noorteinfo peab olema noortele arusaadaval kujul, vormis ja sõnastuses.
- Kohalik ehk piirkondlik noorteinfo: informatsioon, mis on loodud ja kohandatud konkreetse piirkonna noortele, võttes arvesse nende spetsiifilisi vajadusi (vanus, huvid, olemasolevad võimalused jt).
- Spetsiifiline ehk erialane noorteinfo: informatsioon, mis on kitsa valdkonna või teema kohta noortele, nt teemadel, nagu karjäär, seksuaaltervis, õigusabi jt. Spetsiifilist noorteinfot loovad, jagavad ja uuendavad peamiselt erinevate valdkonna erialaspetsialistid.
- Universaalne ehk üldine noorteinfo: informatsioon noorte elu puudutavate erinevate valdkondade kohta üldistatud kujul, mille eesmärk on pakkuda tuge kõikidele noortele, olenemata nende piirkonnast, soost, kultuurist jt. Üldist noorteinfot loovad, jagavad ja uuendavad noortega töötavad spetsialistid ning noostöö asutused.
- Rahvusvaheline noorteinfo: informatsioon rahvusvahelistest võimalustest, mis hõlmab infot õppimise, töötamise ja noortelaagrite jt teemade kohta välismaal.
Noorteinfo keskkonnad: füüsilised ja digitaalsed keskkonnad noorteinfo edastamiseks ja vahendamiseks.
- Füüsilised keskkonnad: otsesuhtluse formaadid nagu vestlus, infopäev või -mess, infotund, sündmus, külastus, töötuba, koolitus, projekt, aga ka erinevad trükised nagu poster, voldik, trükis, ajaleht jne.
- Digitaalsed keskkonnad: digitaalsed formaadid ja kanalid nagu vestlused rakendustes, kodulehed, sotsiaalmeediakontod, rakendused, veebitöötuba või -koolitus, info- või uudiskiri, meililist, digitaalsed trükised ja kujundused.
Noorteinfotöö: järjepidev, planeeritud ja süsteemne töö noortele vajaliku või huvipakkuva informatsiooniga, mida vahendatakse noortele noortepärasel viisil ja kujul kas otsesuhtluse või digitaalsete kanalite kaudu.
Noorteinfoteenus: noorteinfoga seotud tegevuste strateegiline planeerimine vastavalt piirkondlikele või üleriigilistele eesmärkidele ja/või arengukavadele.
Nõustamine: noore küsimuse, probleemi või vajaduse lahendamine, mis toetub erialastele teadmistele, praktikale ja kogemusele ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõttest ja oma kompetentsi piiridest. Nõustamise saab jagada erinevate valdkondade järgi, nt karjäärinõustamine, psühholoogiline nõustamine, õppenõustamine, kriisinõustamine, võlanõustamine jne.
Teavitamine: aja- ja asjakohase, kvaliteetse ja arusaadava informatsiooni pakkumine sihtgrupile sobivas vormis.
Teenusedisain: töömeetod kliendisõbralike teenuste loomiseks, parema ja mitmekesisema kliendi- ja kasutajakogemuse loomiseks ning tööprotsesside parandamiseks.
Võrgustikutöö: protsess, kus indiviidid, grupid, erinevad ametiasutused, organisatsioonid ja spetsialistid töötavad koos ühiste eesmärkide ning vastastikuse kasu nimel.
Õpe/õppimine: protsess, mille käigus inimene omandab uusi ja vajalikke teadmisi ja oskusi.
- Elukestev õpe: pidev õppimine kogu elu jooksul, et kohaneda ühiskonna ja tehnoloogia muutustega ning püsida tööelus.
- Formaalne õpe: struktureeritud ja eesmärgistatud õpe, enamasti koolikeskkonnas (põhikool, gümnaasium, kõrgharidus, huvikool), mida viivad läbi kvalifitseeritud õpetajad/juhendajad ning mille tulemusi hinnatakse kindlate kriteeriumite järgi.
- Informaalne õpe: igapäevane juhuslik õppimine töö, pere või sõprade kaudu, millel puuduvad kindlad eesmärgid ja struktuur.
- Mitteformaalne õpe: struktureeritud ja eesmärgistatud, kuid paindlik ja vabatahtlik õppimine väljaspool kooli (põhikool, gümnaasium, kõrgharidus), mida enamasti ei hinnata kindlate kriteeriumide järgi. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või eakaaslased.