Professionaalne eneseareng on ühelt poolt iga inimese enda vastutus ja teekond, teiselt poolt aga suuresti seotud ka erialakogukonna olemasoluga. Pidev õppimine on professionaaliks kujunemise ja olemise peamine tunnus (Simons ja Ruijters, 2020), olgu õppimise viisid millised tahes, alates näiteks iseõppimisest, töökohal koos kolleegidega või kolleegidelt õppimisest, õpirändel kaasalöömisest, täienduskoolitustel ja sisekoolitustel osalemisest ning lõpetades ülikoolis õppimisega.
Noorsootöötaja ei tööta vaakumis, isegi kui Eestis on probleemiks väikestes kohtades üksi töötavad noorsootöötajad, on nemadki osa kohaliku omavalitsuse spetsialistide võrgustikust. Juhtidel, nii otsestel juhtidel asutuses kui ka laiemalt kohaliku omavalitsuse noorsootööd juhtivatel ja arendavatel spetsialistidel lasub vastutus noorsootöötajate toetamisel ning juhendamisel. Noorsootööjuhtidelt oodatakse kutsestandardi tase 7 vaates nii kolleegi juhendamisprotsesside planeerimist ning tema tööalaste oskuste ja teadmiste omandamise toetamist kui ka usaldusliku töökultuuri loomist. Lisaks tuleks osata analüüsida enda professionaalset arengut ja koos kolleegiga tema tööalast tegevust ning anda tagasisidet. Noorsootöö korraldamisel on juhtide roll ka arenguprogrammide koostöisel kavandamisel ja elluviimise toetamisel.
Professionaaliks kujunemise teekond sisaldab pidevat õppimist. Noorteinfotööst ühtemoodi arusaamiseks ning selle ühtlustamiseks, aga ka edasi arendamiseks on oluline koos õppida ja uurida, kogemusi vahetada ning kogemusi ka mõtestada. Kuna noorsootöö üheks olulisimaks põhimõtteks on noortest lähtumine, siis tuleb ka noorteinfotöös pidevalt teada saada ja mõista noorte vajadusi ja nende valguses arendada edasi oma tööd, arvestades ühiskonnas asetleidvaid muutusi. Seetõttu on muudatused ja uuendused töö lahutamatuks osaks ning puudutavad mitte ainult töötajaid, vaid ka organisatsioone.
6.2.1 Õppiv ja arenev organisatsioon #
Õppiva organisatsiooni mudelis (Senge, 2006) rõhutatakse mitte lihtsalt kompetentsust, vaid personaalse meisterlikkuse kujunemist, mis on samuti pidev enesetäiendamine ja isikliku visiooni omamine töös. Mudelis nagu ka kutsestandardis on just juhtidel tähtis roll töötajate õppimise toetamisel ning ühise jagatud visioonini jõudmisel.
Õppimine ja arendused toimuvad organisatsioonis, kus on selged väärtused, visioon ning eesmärgid. Regulaarset kvaliteedihindamist peetakse samuti teguriks, mis soodustab (p)arenduste kavandamist ja elluviimist. (Rönnbäck, Eriksson, 2012; Senge, 2006; Soluk, 2022) Oluline, et juba strateegiliste eesmärkide tasandil (arengukavades) oleks uuendustele ruumi kavandatud, st ka ressursside planeerimist. Ressursside planeerimine tähendab muuhulgas aega, turvalist õpiruumi, õppimist ning katsetamist toetava töökultuuri loomist. Ka Eesti noorsootöö eest vastutavad spetsialistid ja noortekeskuste juhid kirjeldasid näiteks Covid-19 aega kui julget koos katsetamist, aga ka meeskonna tugevustele toetumist, mis eeldab juhilt oma meeskonna või võrgustikuliikmete head tundmist. Tõdeti, et uute arendustega kaasaminek ei pruugi igale ühele ühtemoodi sobida, seetõttu tuleb teada inimeste eelistusi, tugevusi ja luua katsetamiseks ning eksimiseks turvaline toetav keskkond. Mitte vähem oluliseks ei peetud ka juhtide enda eeskuju õppimises ja katsetamises (Dibou, Rannala, Sillat, 2023), mis on kooskõlas ka tase 7 kompetentsidega.
Muudatuste elluviimisega kaasneb alati teatav vastupanu, mis on mõistetav. Töötajad peavad nägema kasu oma igapäevasele tööle ja noorsootöö kontekstis kasu ka noorte jaoks. Viimane asjaolu võib saada ka heaks motivaatoriks – kui noored vajavad näiteks infot uute teemade kohta, siis on aeg noorsootöötajatel sellele vajadusele reageerida. Covid-19 kriis tõestas (Dibou jt, 2023), et just noortega koos loodud lahendused olid need, mis jäid töösse. Muudatuste loomine koos noortega vastab täiesti ka noorsootöö ja noorteinfo harta põhimõtetele.
Arendamisel on oluliseks koostöö, avatus ja teadmispõhisus. Õppimine teistelt organisatsioonidelt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, töövarjutamine, koosloome laborid ja häkatonid, disainmõtlemise kasutamine – need on ainult mõned näited, kus koostöiselt saab luua uusi lahendusi. Valdkonna ja sidusvaldkondade uuringutega kursis hoidmine, trendide mõistmine ja kohalikul tasandil tagasiside ning rahulolu monitoorimine annavad samuti head sisendit. Aja- ja asjakohaste uuringutega kursis olemist on rõhutatud ka noorsootööjuhi kutsestandardis.
Kokkuvõttes võiksid juhid endale esitada mõned küsimused nii visiooni ja eesmärkide seadmise, tööatajate toetamise, töö sisu arendamise ning koostöö vaates, kui on soov luua uuendusmeelne ja õppiv organisatsioon ning arendada noorteinfotööd.
6.2.2 Soovitusi juhtidele #
Nii õppiva organisatsiooni mudel kui ka viidatud uuringud aitavad mõista iga töötaja kui ka organisatsiooni ja juhtide rolli õppimise toetamisel ja praktika (siin noorteinfotöö võtmes) edasiarendamisel. Soovitused juhtidele on antud pidades silmas ka eespool tutvustatud noorteinfotöötajate kompetentsimudelit (vt joonis …), kus kvaliteetse noorteinfoteenusega ja infotegevuste korraldamisega seotud kompetentsides on taas juhtidel ja organisatsiooni töökultuuril oma roll. Nii näiteks on kvaliteetse noorteinfoteenuse pakkumine seotud väärtuspädevusega, mis hõlmab refleksiooni ja mõtestamist; teadlikkusega mitmekesisusest ja kvaliteedi arendamisega läbi professionaalsuse tõstmise. Infotegevuste korraldamine on seotud teadmiste praktikasse rakendamisega, mis läheb hästi kokku juba eespool kirjeldatud õppimist ja katsetamist toetava töökultuuri loomisega. Infotegevuse korraldamine on seotud ka koostöö ning meeskonnatööga.
- Noorsootöötajad vajavad rohkem tagasi- ja edasisidet oma juhtidelt – see toetab nedl oma professionaalse arengu kavandamisel
- Töö mõtestamine ja analüüs, refleksiooni toetamine organisatsioonis, sh arutelud väärtuste ja eetika üle
- Õppimise toetamine ja kogemuste vahetamine organisatsioonis
- Kaasamiskultuur organisatsioonis – nii töötajate, noorte, kogukonna kui ka partnerite osas
Soovitus: noorte kaasamisel on eriti oluline läbi mõelda ja läbi rääkida noortele sobivate meetodite kasutamine ja turvalise keskkonna loomine, et noored saaksid ja tahaksid arvamust avaldada. Oluline on noorte arvamustega arvestamine ja integreerimine lahendustesse. Häid mõtteid kaasamisest on jagatud MIHUS-es.
- Koostöö soodustamine, uute koostöövormide ja -kontaktide loomine
- Enesehoid ja eeskuju – juhi eeskuju õppimises, uute lahenduste loomises, koostöös, enesehoius jm on eespool korduvalt rõhutatud