Noorsootöö on noortele mitmekülgse arengu tagamiseks tingimuste loomine väljaspool formaalharidust, perekonda ja tööd. Lisaks iseloomustavad noorsootööd noorte osalemine vaba tahte alusel, võrdne kohtlemine, partnerlus, sallivus, noorte huvidest lähtumine ja omaalgatuse toetamine (Noorsootöö seadus, 2010). Nagu eelnevalt mainitud, on noorteinfo osa noorsootööst ja kannab noore elus olulist rolli. Sest, kui noorsootöö võimaluste alane informatsioon ehk noorteinfo ei jõua nooreni, siis kuidas saame rääkida noore mitmekülgse arengu toetamisest mistahes osalus- ja tegevusvõimaluste kaudu mitteformaalses või formaalses keskkonnas?
Noorsootööl võib olla mitmeid rolle või funktsioone, sõltuvalt sellest, kuidas noori ühiskonnas nähakse. Suures plaanis võib käsitlused kokku võtta järgmiselt:
- noorsootöö toetab noorte arengut selleks, et nad kohaneksid ühiskonnaga;
- noorsootöö toetab noorte arengut selleks, et nad muutuvas ühiskonnas ka ise muutusi esile kutsuksid ja ellu viiksid, ehk saavad ise aktiivselt ühiskonnas kaasa rääkida ja osaleda.
Noorsootöö rolli mõistmiseks võib alustada sellest, kuidas me noori ja noorust näeme. Ajaloost leiab erinevaid lähenemisi noortele ja noorusele ning tänagi eksisteerivad erinevad nooruse käsitlused samaaegselt, olles seotud riigi ajaloo, kultuuri ja väärtustega. Noorust võib näha järgmiselt (Tyyskä, 2017):
- Positiivse arengu teooriad: noorust nähakse kui perioodi, mis valmistab last ette täiskasvanuks saamiseks (näiteks E. Eriksoni arenguteooria).
- Konservatiivne lähenemine: noorust nähakse kui sotsialiseerumise aega ja leitakse, et selle käigus tekib tõenäoliselt raskusi (näiteks arvamus, et noored on kindlasti mässumeelsed, neile meeldib riskikäitumine jms) – „noor kui probleem “lähenemine.
- Kriitiline teooria: nähakse, et noortest on saanud institutsioonide „objekt “ning neil endil ei ole võimu oma elu üle; arutletakse, kellel on noorte üle võimu ja kuidas nad seda võimu kasutavad (õpetajad, noorsoopolitsei jne), ning otsitakse võimalusi noorte võimestamiseks.
- Inimõiguste perspektiiv: esikohal on laste ja noorte õigustest lähtumine ja nende õiguste eest seismine – lapsi ja noori teavitatakse nende õigustest ning neid võimestatakse nii, et nad on suutelised enda eest seisma.
Noorsootöötaja võib olla nii eeskuju, õpetaja, kasvataja, suunaja, võimestaja, aktivisti, eestseisja kui ka coach’i rollis. Tabelis 1.1. on integreeritud Tyyskä lähenemist Buttersi ja Newelli noorsootöö mudelist pärineva ideega kirjeldada noorsootöö funktsioone (viidanud Cooper, 2018) ja seda, kuidas noort või noorsootöötajat sealjuures nähakse. Erinevalt Buttersi ja Newelli mudelist (1978), kus noorsootööd on vaadeldud kindlate ajaperioodide lõikes, on siin noorsootöö integreeritud nooruse käsituste teoreetiliste lähtekohtadega, mis võtabki seega eelneva arutelu kokku.
Noorsootöö alusena sagedamini viidatud (Sercombe, 2018) noorte positiivse arengu toetamise kontseptsioonis, mille töötas välja G. Konopka (1973) on kaheksa tegutsemise põhimõtet (viidanud Walker, 2016):
- turvalisuse ja elu korrastatuse tunnetamine;
- aktiivse osalemise ja kuulumise kogemine;
- enesehinnangu arendamine tähendusrikka panuse kaudu;
- eneseavastamine eksperimenteerimise kaudu;
- oluliste ja sisukate suhete arendamine eakaaslaste ning täiskasvanutega;
- konfliktsete väärtuste üle arutlemine ning oma väärtuste kujundamine;
- uhkuse tundmine oma kompetentsuse ja meisterlikkuse üle;
- elu nautimise võime ning edu võimalikkusesse uskumise suurendamine.
Positiivse arengu toetamise kaheksa põhimõtet näitavad, et noorsootöö peamine ressurss on noorsootöötaja. Põhimõtete elluviimine on suuresti üles ehitatud usaldusväärse täiskasvanu ja noore vahelisele suhtlusele ning partnerlusele, kuhu mahub õppimist ja harjutamist, väärtuskasvatust, eksperimenteerimist, suhtlemist, enese tundmaõppimist ning kogukonda panustamist. Noorsootöös keskendutakse algatusvõime, ettevõtlikkuse, suhtlemisoskuse, loovuse, innovaatilise mõtlemise, kultuurilise eneseväljenduse, eneseteadlikkuse ja kodanikuks olemise arendamisele, kuid ka õpioskuste, kriitilise ja analüütilise mõtlemise, probleemilahendusoskuse ja infotehnoloogiliste pädevuste arendamisele (Rannala, Allekand, 2018).
Noored omandavad noorsootöös mitteformaalse õppimise kaudu mitmeid elukestva õppe võtmepädevusi ja tulevikuoskusi. Elukestva õppe võtmepädevused ja noorte positiivse arengu toetamise tegevuspõhimõtted on olemuselt sarnased.