Info ja töö infoga on lahutamatu osa noorsootööst ning noorsootöö tegemise spetsiifiline vorm (Cangelossi, 2010), kus põhirõhk on noori huvitava ja neile vajaliku info kogumisel, vahendamisel, analüüsimisel jm eespool kirjeldatud infokäitumisega seonduvatel tegevustel noorte igapäevaelu kontekstis. Noorsootöötaja roll noorsootöös ei saa erineda tema rollist noorteinfotöös.
Noorsootöötajate tegevusväli on kirjeldatud kutsestandardis (Kutsekoda, 2023). Infotöö, aga ka mitteformaalne õppimine on lõimitud noorsootöösse ja need aitavad kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Noorsootöötaja loob tähendusrikkaid õpisituatsioone, mis tekivad noorte vajaduste ja huvide märkamisest ning suhtlusest noortega ja teostuvad noorsootöötaja poolt hoolikalt ja läbimõeldult valitud meetodite abil ning sobivas keskkonnas. See eeldab aga noorsootöötajalt pidevat tähelepanelikkust ning noorte vajaduste, huvide, väärtuste, oskuste ja teadmiste hindamist või mõistmist, aga ka oma töö üle pidevat reflekteerimist: kas noored õpivad uusi, neile vajalikke oskusi, saavad uusi teadmisi, mõtlevad oma väärtuste ja selle üle, millist infot nad võiksid vajada?
Noorsootöö ja seega ka noorteinfotöö pedagoogilises keskmes on noorest kui indiviidist lähtumine ja tema õppimise toetamine. Noor on küll haavatavamas rollis, aga noorsootöötaja ei aseta end hierarhias kõrgemale, vaid on õppeprotsessis noore kaasteeline või coach ja tema arengu toetaja. Noorteinfotöös võib see tähendada seda, et noore nõusolekul otsitakse vastuseid koos ning talle ei dikteerita „õigeid“ vastuseid ette. Noor õpib seeläbi võtma protsessis vastutust, sest tulemus kuulub talle. Samal ajal arenevad tema võimed ja ta kasutab kõiki endas olevaid ressursse, et saavutada parimat tulemust. Noorsootöötaja ülesanne on jälgida, et noorsootöö keskkond ja noorteinfo toetaks noorte eneseteostust ja aktiivset osalust ning noorsootöötaja saab noortele toeks olla otsustes kaasa rääkimisel ja ühiskonnas osalemisel (vt foto 1.1.).
Inimkeskse või humanistliku pedagoogika põhimõtetele tuginedes ei ole noorsootöös ja seega ka noorteinfotöös alati kõige olulisem leida probleemidele kiireid lahendusi, vaid hoopis põhjalikult pühenduda noortele, neid mõista, nende olukorrast ja küsimustest lähtuda, neisse empaatiliselt suhtuda – selleks, et aidata neil teadvustada olukorda või probleemi, selle tagamaid, mõista paremini iseennast ning julgustada neid lahendusi leidma ja teostama. Need põhimõtted koonduvad ühtlasi coachi’vas pedagoogikas, mille põhimõtteid on noorsootöösse kohandanud meie põhjanaabrid. Coach’iv pedagoogika tugineb arusaamal sellest, et iga inimene on väärtuslik ja võib ning peabki tegema oma elus valikuid, kahjustamata kedagi teist või riivamata kellegi teise õigusi oma valikutele. Coach’ivas pedagoogikas toetatakse samuti õppijat vastutuse võtmisel oma õppimise eest. Toetamine toimub nii individuaalselt kui ka rühmas ja noorsootöötaja on siin justkui coach või treener, kes toetab õppimise protsessi, analüüsib koos noore kui õppijaga sooritust ja julgustab teda uuesti ning paremini proovima (Hoikkala, Kuivakangas, 2017).
Soomlased on noorsootöö pedagoogilise olemuse kirjeldamiseks kasutanud ka suhestumise/ suhtlemise pedagoogikat (ingl relational pedagogy) (Kiilakoski jt, 2018). Noorsootöö tugineb suurel määral suhtlemisele, dialoogile noorsootöötaja ja noorte vahel.
Tähendusrikka suhtlemise kaudu, mis on üles ehitatud usaldavale ja lugupidavale partnerlusele, leiavad noored uue info abil uusi perspektiive, teadmisi, oskusi, kuuluvust, eneseteostust jne. Info leidmise ning suhtlemise ja arutluste toel luuakse muu hulgas uusi arusaamu. Koolis, külas, linnas, riigis, noortegrupis või peres toimuv mõjutab noorte elu ja see tuleb noorsootöösse kaasa. Noorsootöös peaks noortel olema turvaline neid teemasid koos noorsootöötaja ja teiste noortega põhjalikult analüüsida, omandades uusi vaatenurki, laiendades oma väärtuspiire jne.
Suhetes ja suhtlemises on vestlustel oluline koht. Noorsootöötaja roll on mõnevõrra raskemgi kui õpetaja roll. Õpetaja lähtub õppekavast ja teadmistest, mida peab omandama. Formaalses õppimises on (olnud) rohkem monolooge – seda illustreerib klassikaline pilt kooliõpetajast klassi ees teemast õpilastele rääkimas ja õpilased teda kuulamas. Samal ajal on noorsootöös tähtsustatud dialoogid ja vestlused noorte ning noorsootöötaja vahel: kõik räägivad kaasa, eriarvamustele on ruumi ning sündmused, aga võib olla ka konfliktid, mis leiavad aset ühiskonnas ja kogukonnas, arutletakse ning mõeldakse koos läbi (Batsleer, 2008).
Noorsootöös on oluline turvaline koht, usalduslik suhe ja dialoog noortega. COVID-19 ajal kinnitasid noorsootöötajad, et tegevuse koht ja meetod pole olulised, vaid tähtis on noorele turvalise keskkonna pakkumine. Noorsootöö keskendub rohkem suhtlusele, pakkudes laiemat paindlikkust eesmärkide saavutamiseks, samas kui õpetaja töö keskendub õppeprotsessile ja eesmärgiks on õpieesmärkide täitmine (Jüristo, 2023).
Noorsootöös aset leidvad vestlused on võimestava iseloomuga arutelud, mis ei anna valmistõdesid, vaid on pigem orienteeritud eelarvamuste, manipulatsioonide, valede, võimu väärkasutuse jms avastamisele, kriitilisele analüüsimisele, oma väärtuste ja käitumise läbimõtlemisele. Millistesse vestlustesse asuda, millist sõnavara kasutada, millist sõnavara vältida (sh kuidas vältida sildistamist, eelarvamuste süvendamist), milliste vestluste juurde tagasi tulla, millisele infole toetuda jne – need on küsimused, millega noorsootöötaja peab igapäevaselt tegelema (Batsleer, 2008).
Üliolulisel kohal on usaldussuhe noorega, mis üldiselt on noortega töötamise alus, sest see loob noorele võimaluse avameelselt ennast avada, andes spetsialistidele parema arusaamise ja tuge noorele pakkuda. Samuti soodustab usaldus spetsialistide vahelist tõhusamat koostööd, et pakkuda noortele integreeritud toetust (Rannala, Karu, 2023).
Töö noortega sisaldab suhtlemist, usalduse loomist, suhestumist, mõtestamist ja võimestamist. Neid aspekte võiks silmas pidada ka infotöös. Kooli ja õpetajate roll infopädevuse tõstjana on kindlasti suur: koolis on infot vaja otsida, leida ja kasutada pidevalt. Hea koostöö õpetajate ja noorsootöötajate vahel aitab kaasa noorte infopädevuse arenemisele, info mõistlikule ja mõtestatud kasutamisele ning laiemalt noorte arengu toetamisele, võimestamisele ja kogukonnaelus kaasalöömisele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et noorsootöö eesmärk on noorte eneseteostuse, iseseisva toimetuleku ja osalemise toetamine. See sisaldab suures osas partnerlusel, usaldusel, lugupidamisel, avatusel tuginevat suhtlemist, mille käigus arvestatakse seda, mida noored vajavad, mis neid huvitab ning takistab ennast teostamast, kaasa löömast ja -rääkimast. Noorteinfotöö noorsootöö osana on ühelt poolt usaldusväärse info otsimine koos noortega, noortele info vahendamine aga ka infopädevuse arendamine. Teisalt on noorteinfotöö koos noortega kriitiliselt info üle arutlemine, noorte toetamine saadud teadmisest arusaamise kujundamisel, et noor jõuaks iseseisvate valikute ja otsuste tegemiseni.