Suhtlemine interneti teel on saanud igapäeva osaks, nii eraelus kui ka tööalaselt. Veebis kasutatakse suhtlemiseks väga erinevaid kanaleid, näiteks Messenger, Skype, e-post, foorumid, WhatsApp jne. Nii on kolinud veebi ka noorte teavitamine ja infonõustamine. Noored on ka ise välja toonud, et peamine infoallikas on just internet, kusjuures ei ole alahinnatud ka noorsootöötaja rolli infoallikana (HTM, 2016, Vainu jt, 2023).
Veebipõhine noorteinfotöö toetub samuti Euroopa noorteinfo harta põhimõtetele, tagades info pakkumisel sõltumatuse, kättesaadavuse, on vajaduspõhine ning noort võimestav ja kaasav, seejuures tehes seda professionaalselt ning ennetava suunitlusega.
Veebikeskkonnas suhtlemiseks on olemas mitmeid näpunäited, mis aitavad noorsootöötajat igapäevases suhtluses noortega.
PRAKTILISED NÄPUNÄITEID VEEBIKESKKONNAS SUHTLUSES NOORTEGA #
1. Loe läbi noore saadetud kiri ning analüüsi, mis on küsimus.
Loe kirja hoolikalt ning püüa mõista, mis on kirja sisu ning millele noor vastust otsib. Selekteeri välja kõige olulisem.
2. Mõtle, mis on vastuse fookus ja millist eesmärki püüad saavutada.
Kui oled leidnud kirja põhiküsimuse, siis keskendu sellele. Mõtle, mis on sinu kirja eesmärk – kas põgus faktide edastamine või avaldad oma seisukohta? Eelkõige usalda iseennast, kuid vajadusel võid kaasata ka eksperte.
3. Arvesta alati noore vanusega.
Vanus võib mõjutada vastuse sisu, eriti kui on tegemist õiguste, kohustuste või muu õigusliku küsimusega.
4. Paku alternatiive viisil, mis toetavad noore iseseisvat otsustamist.
Noorteinfo ja nõustamise peamine eesmärk on pakkuda infot viisil, et see oleks lihtsasti mõistetav ja selle najal oleks noortel võimalik teha oma isikliku elu puudutavaid otsuseid. Tutvusta olulisi alternatiive või vaateid teemale.
5. Kaasa oma võrgustikku.
Sa ei pea kõike teadma. Vajadusel kasuta ära oma professionaalset võrgustikku, kolleege või eksperte, kes on teemaga kursis. Ühiselt vastuse leidmine läheb kiiremini ja küsija saab põhjalikuma vastuse.
6. Kasuta lihtsat ja arusaadavat keelt.
Eelista lühikest ja lihtsat vastust, mis oleks keeleliselt lihtsasti mõistetav ja arusaadav. Ladus ja grammatiliselt õige kiri lisab usaldusväärsust nii vastajale kui ka organisatsioonile.
Lisaks ülaltoodud veebikeskkonnas suhtlemise reeglitele tuleb jälgida üldist e-posti etiketti, mis hõlmab reeglistikku ja häid tavasid, mida peaks jälgima elektronkirjade saatmisel ja vastuvõtmisel (Tall, 2015).
E-POSTI ETIKETI PRAKTILISED NÄPUNÄITED #
Viisakus ja professionaalsus:
- Säilita viisakas ja sõbralik toon, väldi slängi ja irooniat.
- Kasuta kirjakeelt ja ära kirjuta SUURTE TÄHTEDEGA (samastatakse karjumisega).
- Kirja lõppu lisa oma nimi ja kontaktandmed.
Selgus ja struktuur:
- Jaga tekst lõikudeks, kasuta tühikuid ja lühikesi lauseid.
- Lisa alati teemareale (subject) konkreetne ja lühike pealkiri.
- Ära tsiteeri pikki lõike ja lauseid, piirdu ainult kõige olulisemaga.
Sisu ja usaldusväärsus:
- Viita allikale, kui jagad fakte või andmeid.
- Väldi kuulujutte ja solvavaid kommentaare – kirjad on lihtsalt jagatavad.
- Loe kiri enne saatmist üle, kontrolli õigekirja ja faktilist täpsust.
Manused ja lingid
- Kui võimalik, saada kiri lihtsa tekstina (plain text), mitte HTML/rich text kirjana. Kirja saaja e-posti programm ei pruugi osata sinu kaunilt kujundatud kirja näidata.
- Kontrolli, et jagatud lingid töötavad ja on usaldusväärsed.
- Enne, kui saadad kirjaga lisaks manuseid (attachment), küsi kas kirja saaja on nendest huvitatud.
- Eelista failide edastamiseks PDF-formaati.
Enne kui vastuse teele saadad, kontrolli üle:
- Kas vastasid kõikidele olulistele küsimustele?
- Kas su vastus sisaldab sissejuhatust ja lõpetust ning on arusaadav?
- Kas lisatud lingid töötavad ja on asjakohased?
- Kas informatsioon on ajakohane ja faktid kontrollitud?
- Kas kirja üleüldine toon on positiivne?
- Kas kirja struktuur on loogiline ja töötab tervikuna?
- Kas vastuses on info, kuhu noor saab vajadusel pöörduda lisaküsimuste korral?
Noorsootöötajad võivad kokku puutuda väga erinevate küsimuste või keeruliste olukordadega, mistõttu on vaja eelnevalt organisatsioonis või noorsootöötajal isiklikult paika panna, millised on käitumisreeglid või raamistik, milles toimetatakse. Oluline on meeles pidada, et lastekaitseseadusest tulenevalt on kohustus kahtluse korral teavitada abivajavast lapsest.