Varajase märkamise ja sekkumise eesmärk on ennetada erinevate olukordade ja asjaolude süvenemist ning toetada noorte heaolu. Õigeaegne märkamine ja tegutsemine aitab ühelt poolt luua eelduse noore positiivse arengu toetamiseks, teisalt ennetada probleeme ning vähendada riske, mis võivad viia keeruliste olukordadeni, nagu näiteks koolist väljalangemine, sotsiaalne tõrjutus, radikaliseerumine või muud.
Varajane märkamise ja sekkumise peamine idee seisneb selles, et täiskasvanu märkaks ja sekkuks, mitte ei jääks ootama või arvaks, et keegi teine märkab ja sekkub (PPA, 2019). Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kui juba on võimalik teha mõne noore käitumise või hoiakute normist kõrvalekaldumise osas tähelepanekuid, tasub oma märkamisele truuks jääda, sest vastasel juhul võivad asjad kulmineeruda või süveneda. Varajane märkamine ja sekkumine võib toimuda erinevas vormis või viisil, näiteks noore vaatlemine, suhtlemine ja kontakti loomine, esmane nõustamine või hoopiski noorteinfo vahendamine. Igapäevatöös kogevad noorsootöötajad noortega kokku puutudes mitmesuguseid olukordi, millest mõned võivad vajada märkamist ja sekkumist või hoopiski koostööd võrgustikuga.
Noorteinfotöö kontekstis on varajane märkamise ja sekkumine seotud noore infovajadustega, mis võib olla nii teadvustatud kui teadvustamata. Puudulik ligipääs informatsioonile ja teadmatus erinevatest võimalustest võib takistada noore arengut ning soodustada sotsiaalset tõrjutust. Infot vajavaid noori võib märgata nii noortekeskuses, koolis kui ka tänavatel. Et noorele informatsiooni jagada, on oluline luua noorega kontakt, mis ei ole pruugi olla sugugi kerge, sest noor võib olla ei ole valmis oma sotsiaalruumi võõrast täiskasvanut laskma. Kui kontakti loomine ei ole võimalik või see ei tööta, võib alustada noore vaatlemisega, et sel viisil püüda kaardistada noore võimalikud huvid või vajadused.
Varase märkamise ja sekkumise puhul omab suurt tähtsust võrgustikutöö ja koostöö erinevate osapoolte vahel. Ühelt poolt saab koostöös selgeks, kuidas konkreetset noort toetada nii koolis kui ka kodus, nii noorsootöös ja vaba aja veetmisel kui ka tulevikusihtide seadmisel. Laiemalt võttes aga soodustab koostöö algatusvõimelist ja elujõulist kogukonda (Justiitsministeerium, 2025). Võrgustikus paraneb ka informatsiooni kättesaadavus abivajavatest noortest.
Mobiilne noorsootöö on noore arengu, iseseisvuse ja kaasatuse toetamise metoodika, mida viib ellu noorsootöötaja ja mis lähtub noore või noorte vajadustest ja olukorrast (HTM, 2024). Mobiilne noorsootöö toimub väljaspool traditsioonilisi noorsootöö tegevusi või võimalusi, näiteks lähevad noorsootöötajad noorte kogunemiskohtadesse nagu pargid või kaubanduskeskused. Mobiilne noorsootöö toetab noorte seas levivate probleemide varajast märkamist ning aitab ennetada noorte kõrvalejäämist haridusest, noorsootööst, tööturult ja mujalt.
Mobiilne noorsootöö sihtrühmaks on need noored, kes ei jõua traditsiooniliste noorsootöö asutuste või tegevuste juurde, nagu avatud noorsootöö või projektid, või on noored nendest eemaldunud (Johanson, 2012; HTM, 2024). Selle oluliseks komponendiks on noorega kontakti ja usaldusliku suhte loomine, sealjuures austades noore õigusi ja autonoomsust, sest noor peab saama ise otsustada kas võtta või mitte võtta mobiilsest noorsootööst osa (HTM, 2024). Mobiilsed noorsootöötajad saavad noorega kontakti luues märgata noore olukorda, probleeme, küsimusi või lihtsalt noore infovajadust, sest tihtipeale noored isegi ei oska iseseisvalt oma infovajadust sõnastada ja tajuda.
Mobiilse noorsootöö alaeesmärkideks on näiteks:
- luua avalikus ruumis usalduslik ja järjepidev kontakt noortega (tänavatel, kaubanduskeskustes, internetis jne);
- teavitada noori vajaduspõhiselt noorsootöö võimalustest ja muudest teenustest;
- toetada noorte toimetulekut soodustavate sotsiaalsete oskuste omandamist;
- teha järjepidevat ja kvaliteetset võrgustikutööd, et abivajav noor saaks parima abi;
- anda nõu noortele või vahendada erinevate organisatsioonide, instituutide ja üksikisikute kontakte erinevateks elu situatsioonideks (HTM, 2025)
Varajane märkamine ja sekkumine on noorte heaolu toetamise oluline osa, mille eesmärk on ennetada probleemide süvenemist ning pakkuda õigeaegset tuge. Noorteinfotöös on see seotud noorte infovajadustega, mis võivad olla nii teadvustatud kui ka teadvustamata, ning infotöötajate roll on aidata noortel leida vajalikku teavet, et ennetada sotsiaalset tõrjutust. Oluline on kontakti loomine noorega ning vajadusel tema huvide ja vajaduste kaardistamine. Samuti on varajane märkamine tihedalt seotud võrgustikutööga, et tagada noorele terviklik tugi erinevates eluvaldkondades. Mobiilne noorsootöö on üks meetod, mis aitab jõuda noorteni, kes ei kasuta traditsioonilisi noorsootöö võimalusi, pakkudes neile tuge ja teavet seal, kus nad viibivad, näiteks parkides või kaubanduskeskustes. Läbi usaldusliku suhte loomise ja järjepideva suhtlemise saab mobiilne noorsootöö aidata noori paremini integreeruda haridusse, tööturule ja ühiskonda laiemalt.