Noorteinfotöö esimeseks etapiks ning üheks olulisemaks aluseks on noorte infovajaduste- ja huvide väljaselgitamine ning äratundmine. Ühelt poolt koondab ning vahendab noorsootöötaja noorte vajadustel ja huvidel põhinevat noorteinfot mitmesugusel teemadel ning formaatides, teisalt annavad noored oma infovajadustest ja huvidest ka ise märku, mis järel suunab noorsootöötaja teadlikult mingi konkreetse informatsiooni nooreni või arutleb sel teemal noorega. Samuti mõjutab vajalike teemade käsitlemist ja info jagamist ka noori ümbritsevad trendid või aktuaalsed teemad ühiskonnas.
Vajadus saada informatsiooni avaldub pidevalt noore igapäevaelus, näiteks tahab noor teada, milline tunniplaan on koolis, mida on võimalik koolis peale tunde teha, millised on vabaajaveetmise võimalused kodukandis jne. Samuti vajavad noored informatsiooni erinevatel teemadel alates õppimisest kuni iseseisvumiseni. Noortel nagu ka teistel inimestel on vaja infot, et mõista seeläbi oma kohustusi, võimalusi või õiguseid. Allolevas tabelis on teemavaldkonnad, mille kohta võivad noored huvi tunda või vajada noorteinfot (ERYICA, 2021).
Noorsootöötajad saavad kasutada oma töös erinevaid võtteid noorte infovajaduse väljaselgitamiseks. Näiteks saab see toimuda esmase nõustamise käigus, kui noorsootöötaja proovib infovajaduse välja selgitada vestluse või konkreetsete küsimuste abil. Samuti võib läbi viia koosoleku ajurünnaku, ideekorje, aruteluringi või hoopiski küsitluse, et saada teada, millistel teemadel soovivad noored rohkem infot saada.
Meeles tuleb pidada, et noorte infovajadusi- ja huvisid kaardistades tuleb arvestada ka noorte vanusega ning erisustega, mis tähendab seda, et noorsootöötajal tuleb valida noortele eakohased ja nende erisusi arvestavad meetodid ning formaadid. Samuti tuleb meeles pidada ka noorte kaasamise olulisust ja piirkondlikke eripärasid. Näiteks küsitluste puhul tuleb kaasata noori nii küsimuste väljatöötamisse, laialijagamisse kui ka vastuste analüüsimisse ning tulemuste levitamisse (Innove, 2008).
Lisaks mingi konkreetse formaadi või meetodi rakendamisele, on noorte infovajaduste tundmiseks on lihtsalt vajalik märgata kuidas noored aega veedavad, mida teevad sotsiaalmeedias, millised mänge mängivad ja millist muusikat kuulavad ning kes on nende jaoks eeskujuks. Niimoodi saame olla noortega koos „ühel lainel“ ehk suudame mõista ja jagada noorte jaoks aktuaalset informatsiooni noortesõbralikul kujul ning keeles.
3.2.1 Infovajaduste jaotus #
Infovajaduse saab jagada neljaks: teadvustamata, teadvustatud, formuleeritud ja kohandatud (Virkus, 2009) Noorsootöötaja ülesanne on noorteinfotöös liikuda samm-sammult teadvustamata või teadvustatud infovajaduse juurest kohandatud infovajaduseni. Seega on alati soovituslik vahendada pisut laiema spektriga infot, kui noore küsimusele vastates vaja oleks.
▶ Teadvustamata infovajadus #
Noor ei mõista ja ei saa täielikult aru, millist informatsiooni on tal vaja ja see võib väljenduda sisemise rahutusena või segaduses olemisega ning ta võib pöörduda täiskasvanu (lapsevanem, noorsootöötaja, spetsialist jt) poole, et mõista mingi konkreetset probleemi või olukorda.
Näide. 11-aastane tüdruk kurdab noortekeskuses noorsootöötajale tugeva kõhuvalu üle ja avastab tualetis käies, et aluspesu on määrdunud. Tüdruk on ehmunud ja suures segaduses, sest ei saa aru mis on juhtunud. Ta pöördub noorsootöötaja poole ja räägib temaga olukorrast. Kuna tüdrukul on alanud menstruatsioon, on vaja selgitada selle olemust ja regulaarsust ning hügieenitarvete kasutamist. Samuti räägitakse sellest, et tüdruk peab olukorrast teavitama oma vanemaid, et nad saaksid pakkuda talle vajalikku tuge ja osta vajalikud hügieenitarvikud.
▶ Teadvustatud infovajadus #
Noor mõistab ja saab aru, millist informatsiooni on tal vaja ning asub kas iseseisvalt või koos täiskasvanuga (lapsevanem, noorsootöötaja, spetsialist jt) informatsiooni otsima või hankima.
Näide. Põhikooli lõpuklassi õpilane on viimase poole aasta jooksul mõelnud pidevalt oma tuleviku peale ja kaalunud plusse ning miinuseid seoses edasiõppimisvõimalustega, et kas jätkata gümnaasiumis või kutsekoolis. Kuna ta ei ole siiski suutnud jõuda endas täielikult selgusele, räägib ta sellest oma vanematele. Koos otsustatakse, et uuritakse klassijuhataja käest seda, et kas koolis on võimalus saada antud teemal nõustamist. Samal ajal on nad juba kodus alustanud erinevate koolide kodulehtede vaatamist ja leidnud Minukarjäär veebilehelt testi, mis aitab välja selgitada ametialase sobivuse.
▶ Formuleeritud ehk sõnastatud infovajadus #
Noor mõistab täielikult oma infovajadust, suudab selle sõnastada ja seda arusaadavalt väljendada.
Näide. Ülikoolis esimesel kursusel õppiv tudeng tunneb pidevalt ärevust ja uni on juba pikemat aega häiritud. Suur õppimiskoormus ülikoolis ja töö õhtusel ajal on jätnud vähe aega endaga tegelemiseks ning kõike tundub liiga palju ja kõik peale iseenda tundub olulisem. Ta otsustab pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole, et leida üles tasakaal isikliku elu, kooli ja töö vahel ning saada korda unerütm ja vabaneda ärevusest.
▶ Kohandatud ehk täpsustatud infovajadus #
Noor on oma infovajadusega tegelenud, seda edasi arendanud ja oskab küsida täpsemaid küsimusi noorsootöötajalt, spetsialistilt jt ning saab oma küsimustele vastused (Taylor, 1968 läbi Virkus, 2009).
Näide: Kohandatud infovajadus võib olla konkreetne küsimus „Kus saab õpilaspileti esitamisel soodustust söökidele ja reisidele?”. Selleks, et küsimusele vastata, on vaja teha infootsing erinevatest allikatest, et leida neid toitlustuskohti ja reisifirmasid, kes rakendavad noortele soodsat ostu-müügi poliitikat.