Meil on võimalus tutvuda Studio89 asutaja ja juhi Franck Reisneri loomingu ja muusikaliste harrastuste maailmaga. Ta räägib meile muusikute peres üleskasvamisest, jagab kogemusi stuudio arendamises ja oma koostööst Ukraina ja Eesti muusikutega.
Ütle meile, millega sa tegeled ja kuidas sa otsustasid muusikaga tegeleda.
— Olen Studio89 asutaja ja juht. Minu ülesanneteks on seista oma meeskonna heaolu eest, võtta vastu erinevaid finantsotsuseid ja arendada stuudiot kui keskkonda nii tehnilise, personali kui ka laiema ökosüsteemi mõistes. Otsin suuremaid partnerlusi, mõtlen ideid kuidas luua ja toetada projekte, kaasata muusikuid, tuua sisse rahvusvahelisi kliente. Enese järjepidev arendamine ja teadmiste suurendamine igas suunas omab üsna suurt osa.
Olen sündinud muusikute perekonda, mis tähendab, et toimetamine teistes valdkondades kui muusika ei tulnud mul kunagi nii hästi välja ja ma ei osanud mujal ka vaeva näha, et muutuda tõeliselt heaks – või olin kärsitu ja tahtsin kõike head liiga kiiresti.
Ütle meile lühidalt, kuidas sa jõudsid selle tegevuse juurde, millele sa nüüd oma elu pühendad.
— Ülikooli ajal, õppides informaatikat, tundsin, et õpin midagi kasulikku totaalselt valel põhjusel. Kuna mind on helid alati huvitanud, otsustasin pöörduda selle juurde tagasi ja uurida seda valdkonda märksa teadlikumalt ja põhjalikumalt. Leidsin omale mentori. kellega hakkasin kontserditel ja salvestustel kaasas käima lihtsalt abiks, et saaks jälgida ja nautida. Ühel hetkel ütles ta mulle, et kui ma tahan asjaga päriselt tegeleda, pean ma hakkama lihtsalt tegelema. Ta andis mulle suunised esimesteks sammudeks ja oma firma sai EAS toetuse abil loodud.
Kuidas saab, sinu arvates, loominguline inimene leida oma elujõulise loomingulise identiteedi tänapäeva maailmas?
— Hea küsimus! Kui sellele oleks ühtset valemit, oleks see kindlasti palju lihtsam. Ma arvan, et loominguline identiteet on tugevalt seoses enese identiteediga, mis tähendab, et esmalt tuleb leida iseennast üles. Siis leida julgust ja järjepidevust, jääda enesele kindlaks ning mõistvaks ka teiste suhtes.
Millist muusikat sa ise eelistad? Kas sinu playlistis on palju eesti muusikuid?
— Mul ei ole stiilide osas eelistusi, aga ma otsin loos sõnumit. See võib küll esineda erinevates vormides, mitte ainult sõnades. Kui teos paneb mind mõtlema ja võidab millegagi mu tähelepanu, siis ma tõlgendan selle heaks.
— Erialast vist tulenevalt kasutan playliste hoopis tööks mitte vabal ajal muusika kuulamiseks, seega ma ei salvesta otseselt lemmikuid ja need ka muutuvad mul vahel päris tihti. Kuid Eesti muusikuid oma „mõtte playlistis“ on ikka omajagu.
Milline on sinu jaoks eesti kaasaegne muusika? Mis eristab eesti muusikat teiste kultuuride ja rahvaste muusikast?
— Žanriülest ühist nimetajat on raske leida, aga mul on tunne, et eksperimenteeritakse palju. Koosloomekultuur tekkimine on üks väga positiivne asi ja ma loodan, et see muudkui ainult laieneb!
Eesti muusika eripära maailmas on äkki meie traditsioonid, mida oleme suutnud meeles pidada ja läbi mille oskame lugusid jutustada. Mul on tunne, et meil on oskus luua lugudesse köitvaid sõnumeid.
Kas oskad välja tuua mingeid sarnaseid tendentse eesti artistide stiilivalikus või muusikainstrumentide valikus?
— Ei oska, aga mulle meeldib, et traditsioonilisi pille kasutatakse modernses loomingus – nt Puuluup või Duo Ruut, nende mõlemaga tahaks koostööd teha ja vaadata milliseid helisid veel annaks pillidest saada ja kuidas seda loomes ära kasutada.
Milliste Eesti artistidega on sulle kõige rohkem meeldinud koostööd teha? Kas sul on olnud kogemusi välismaiste muusikutega töötamisel?
— Mul on tunne, et kõigiga kes siin on suure projekti ära teinud, on olnud fantastiline koostöö. Kõige rohkem vast peame sidet küll Svjata Vatraga, OLLIE kirjutab ja produtseerib siin hetkel palju, Uku Suviste, ERSO mõningate muusikutega teeme aeg-ajalt projekte koos ja nendega on alati väga tore koostöö.
On olnud külalisi ka välismaalt, nii produtsente kui muusikuid ja kogemused on olnud ülevad. On jäänud mulje, et mida kõrgema kaliibriga inimene tuleb, seda inimlikum ja toredam ta on.
Kas sul on olnud kogemusi koostööst Ukraina muusikutega? Mida oskad välja tuua nendega töötamise kohta?
— On olnud kogemusi! Väga koostöövalmid, sõbralikud, vahetud ja alati väga sooja südamega. Ukrainlastega on meil alati üsna kiiresti tekkinud ühine huumorisoon. Kirglik eneseväljendus samuti, mis on hea. Olulised asjad on alati välja öeldud ja see kiirendab tööprotsessi. Ei pea aimama, kas inimene nüüd vihjab midagi ridade vahelt ja ei julge öelda, et talle miski ei meeldi.
Milliseid sarnasusi ja erinevusi oled märganud oma töös Ukraina ja Eesti muusikutega?
— Ma arvan, et emotsionaalselt oleme väga sarnased aga kultuuriliselt elavad ukrainlased väljapoole ja eestlased sissepoole. Mõlemal maneeril on oma eripärad mille ekstreemumeid tuleb suunata, et looming tuleks parem.
Sinu TOP 5 Eesti artisti. Kelle loominguga soovitaksid Ukraina noortele tutvuda?
- Estonian Voices
- Duo Ruut
- Ruja
- Nöep
- Arvo Pärt
Põnevat playlist-i Eesti ja Ukraina lauladega saab kuulata klõpsates Spotify lingile.
Artikkel on kokku pandud loomingulise projekti Artsitch’i poolt aastas 2023.
Foto: Jake Farra
