Depressioon – mis see on ja kuidas seda ära tunda?

Võid end aeg-ajalt end tunda kurvalt, pettunult, solvunult, ärritunult või masendunult. Kõik need tunded on normaalsed ja käivad käsikäes näiteks tagasilöökidega ning ebaõnnestumistega. Depressioon on aga rohkem kui lühiajaline halb tuju või kurbus.

Viimastel aastatel läbiviidud uuringute järgi vaevas Eestis depressioon ligi kuut protsenti inimestest. See tähendab, et uuringu toimumise ajal oli Eestis depressiooni käes kannatavaid inimesi ligikaudu sama palju kui on Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke – umbes 75 000.

Kuidas depressiooni ära tunda?

  • Depressioonis oleval inimesel on keeruline igapäevaselt oma eluga toime tulla. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna vähemalt kahe nädala vältel või kauem.
  • Depressioon mõjutab vaimset ja füüsilist tervist, võib tunduda, et kõik on “lootusetu”. Sageli on depressioon ja ärevus omavahel seotud, mis tähendab, et ka depressiooni korral võib inimene tunda end ärevana ja ärritatuna.
  • Depressiooni puhul võivad tekkida probleemid koolis, järsult halvenevad hinded ja tekivad õppimisraskused. Aga depressioon võib väljenduda ka kodust põgenemisel, arvuti- ja internetisõltuvuses ning mõnuainete tarvitamises.

Pea meeles, et depressioon on haigus nagu iga teinegi, mis vajab ravi. Depressiooni kogemus võib igal inimesel olla erinev. Depressioon on väga mitmepalgeline haigus ning sel puudub üks ja kindel sümptom, kuid on teatud kindlad sümptomid, mis depressiooni korral esinevad. Sümptomid peavad olema kestnud kahe nädala vältel, ühekordne kogemine ei ole depressioon. Depressiooni sümptomid väljenduvad käitumises, mõtlemises, tunnetes ja keha füüsilistes reaktsioonides.

Oluline teada! Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.

Depressiooni on kirjeldatud ka nii:

Mul oli väga raske hommikul voodist välja tulla. Ma tahtsin end teki alla peita ja mitte kellegagi rääkida. Mu söögiisu oli kadunud ja kehakaal langes. Mitte midagi ei tundunud enam huvitav ja lahe. Kõik oli nõme. Ma olin kogu aeg väsinud, mu uni oli katkendlik. Aga ma teadsin, et pean end käigus hoidma, sest muidu jäävad mu tegemised pooleli. Samas tundus kõik võimatu, ma tundsin, et mitte midagi ei muutu mitte kunagi paremaks. 

Allikas: Peaasi.ee

Skip to content