Järgnevas loos jagab Egle Pent kogemust noorteinfo töötubade läbiviimisest avatud noortekeskuses ning julgustab kõiki noortega töötavaid spetsialiste töötube läbi viima.
Kõige paremini toimiv noorteinfo jagamise meetod meie noortekeskuse näitel on individuaalne lähenemine ning üks-ühele suhtlemine. Sellisel juhul on võimalus ka nende noorte kaasatusele, kes muidu võib-olla ei julgeks osaleda. Tihti, kui noore juurde minna jutuga mingist üritusest, tegevusest vms, siis esmaseks reaktsiooniks on „ei ma ei taha“, aga kui võtta aega ja talle lahti rääkida, mida üks või teine tegevus endast kujutab (ja olles ise entusiastlik ja avatud), siis väga tavaline on see, et see noor, kes algul oli kindlalt „ei, ma ei taha/viitsi“, mõtleb ringi ning tuleb hea meelega proovima. Järgmiste üritustel/tegevustes aga osaleb juba tekitatud huvist.
Noortekeskuses kasutame me veel tihedalt nii Facebooki kui ka Instagrami kaudu info jagamist. Facebookis on meil näiteks oma grupp, et kogu selles infomüras kergemini orienteeruda. Instagramis toimivad eriti hästi story´d. Aastaid tagasi pidasime ka noortekate blogi, mis praeguseks on soiku jäänud. Nädalateemade kohta, mida noortekeskuses nädala vältel arutame, lisame infot ka noortekeskuse seinale teemakohaste plakatitena.
Nagu mainitud, siis efektiivseim infotöö toimib suhtlemise teel. Ühiste arutelude tekitamiseks ja info mõtestamiseks kasutame näiteks noorteinfo töötubade juhendmaterjale, mille sisu saame vastavalt noorte osalejate vanustele ise kohendada. Näiteks koroona-ajal meie piirkonnas on noortekeskuse külastajad pigem väiksemad, siis kohanesime ning valisime töötoaks selle, millest ka neil kasu oleks. Kuna meie lasteaed on liitunud kiusamisest vabaks programmiga, siis oli lastel veel värskelt meeles lillad karukesed, kellele sai lasteaias oma muresid kurta. Seetõttu pakkus huvi näiteks töötuba, mille teemaks oli „Kuidas vägivalda ennetada“.
Arutasime läbi kõik teemad, mida materjalid pakkusid. Kõige vähem teadsid noored vaimse vägivalla ning lähisuhte vägivalla kohta, mis on ka täiesti mõistetav. Nad olid loomulikult kõigist kuulnud, eriti, kui kõik lahti selgitati, kuid esialgu need kaks vägivalla vormi ei kõnetanud ning tundusid keerulised. Seetõttu keskendusime teemadele, mis kõnetab neid ja teistest vägivalla vormidest oskasid nad päris tublisti kaasa rääkida.
Kuna kaasatud noored olid valdavalt 8-9. aastased, siis nende jaoks olid kõik töötoas käsitletud internetilehed ja materjalid uued. Selgus ka huvitavaid fakte, mida infotöö juures hea arvestada. Näiteks oli üks 11. aastane tütarlaps kuulnud ning käinud teeviit.ee ja peaasi.ee lehel, kuna arvutiõpetuse tunnis oli õpetaja neid lehti tutvustanud. Samuti oli ta peaasi.ee lehest kuulnud „Padjaklubi“ ühest osast.
Ka noorsootöötajana oli materjalides leiduvaid kanaleid väga põnev uurida, need andsid uut teavet, avardasid silmaringi ja tõestasid, et alati ei pea kõike ise teadma, kui tead, kust otsida. Kõige rohkem meeldis mulle isiklikult Mentimeteri võimalused, sest polnud sellest digivõimalusest varem kuulnudki ning kindlasti sain edaspidiseks uue tööriista, mida kasutama hakata.
Info mõtestamine toimus plakatite valmistamisega ning hiljem arutelu käigus said kõik oma plakateid ja teemasid tutvustada. Samuti tuli väga kasuks hiljem lubadustemäele oma lubaduste/soovide/mõtete lisamine, kuhu igaüks sai enda poolt panna märkme, kuidas tema saaks aidata kaasa sellele, et selliste vägivallaga seotud teemade puhul saaksid abivajajad abi. Noored olid väga siirad ning väga palju toodi välja seda, et kui märgatakse kiusamist, siis tuleb kohe emale-isale, õpetajale-direktorile, noorsootöötajale sellest rääkida. Kõik olid väga armsad ja lubasid, et ise ei kiusa nad kedagi ja aitavad alati teisi.
Sain noortega töötoa kaudu hästi kontakti ning võitsin nende usalduse väga kiirelt. Siiski oleksin pidanud planeerima rohkem aega, et saaksime veelgi rahulikumalt ja pikemalt arutleda ning oma kogemusi jagada, sest see tundus noortele kõige olulisem. Väga tore oli näha, et teema kõnetas neid ning nad olid väga koostöövalmis neid asju arutama. Seega, kes veel kahtleb valmisolekus, siis seda ei maksa karta – töötoa sisu tehakse koos noortega, sh annavad noored vastu palju olulist infot, mis aitavad tööd planeerida.
Töötubade juhendmaterjalid on leitavad siit: www.teeviit.ee/infotuba
Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.
