Kiiresti muutuvas ühiskonnas on info kättesaadavam kui eales varem – mugavalt käeulatuses meie telefonides. Lausa 97% 9 – 17-aastastest noortest kasutab internetti igapäevaselt [6] ja peamiselt tehakse seda oma telefoniga [3]. Elame ajastul, kus sotsiaalmeedia inforohkus ja pidev meediatarbimine on muutnud meid aga pealiskaudseks – üha vähem süvenetakse artiklitesse ja infosse, mida loetakse [1]. See omakorda nõuab sisuloojatelt ning noortele infot vahendatavate spetsialistidelt selget teadmist, millistes kanalites ja millistes vormides noored infot ja sisu tarbivad. Septembris-oktoobris 2022 viis noorteinfoportaal Teeviit läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada millist infot noored otsivad ning millistes kanalites. Käesolevas artiklis tutvustan peamisi trende ja tulemusi, mis aitavad igal noorsootöötajal paremini noorteinfotööd korraldada.
Sotsiaalmeediakanalid on pidevas muutumises
Sotsiaalmeediakanaleid ja trende tekib järjest juurde. Lisaks tavapärastele sotsiaalmeediakanalitele on juurde tulnud näiteks Snapchat, Bereal, Strava, Moments, Vero, Hive jne, ning nendega üheskoos ka uued sisuvormid [5]. Samas seal kõrval endiselt on aja- ja asjakohased plakatid kooliseinal, sõprade ja vanemate soovitused ning paberkandjal meediaväljaanded [4]. Milliste trendide ja kanalitega noorteinfotöötaja peaks end kurssi viima ja milliseid kanaleid valida noorteinfo edastamiseks? Digistrateeg Johannes Sepp [5] viitabki sellele, et iga uue trendiga kohe kaasa minema ei pea – iga uus platvorm ei pruugi püsima jääda ning oluline on jälgida, mis on muutumas juba olemasolevates kanalites. Näiteks hetkel on sotsiaalmeedias toimumas murranguline muutus – üha enam vaadatakse videoid taas heliga.
DataRepotali uuringust [2], mis viidi läbi 16–64aastaste seas, selgusid peamised põhjused, miks internetti kasutatakse: informatsiooni leidmiseks (61%), sõprade ja lähedastega suhtlemiseks (55%), uudiste ja sündmustega kursis olemiseks (53%). Oluline on ka mõista, miks üht või teist sotsiaalmeediakanalit kasutatakse. Samast uuringust [2] selgubki, et sotsiaalmeediat kasutatakse eelkõige sõprade ja lähedastega suhtlemiseks (47%), vaba aja sisustamiseks (36%) ja uudiste lugemiseks (35%). Globaalselt on enim kasutatavad sotsiaalmeediaplatvormid Facebook, Youtube ja Whatsapp. Lemmikumateks sotsiaalmeediaplatvormideks on naiste hulgas (16 – 34 aastased) Instagram ning meeste hulgas (16 – 24-aastased) Instagram ja Facebook. Sotsiaalmeediaplatvormide puhul on oluline ka, millist sisu seal eelkõige tarbitakse. Näiteks Tiktokist otsitakse meelelahutusliku sisu, samas kui Facebooki ja Snapchati kasutatakse eelkõige sõprade ja perega suhtlemiseks. Instagrami kaudu jagatakse oma pilte ja videosid ning Twitteri kaudu ollakse kursis uudiste ja sündmustega.
Seega on oluline mõtestada, millist sisu ja millises kanalis noorteinfotöötaja soovib jagada. Siinkohal on oluline meeles pidada, et keskmiselt omab üks inimene mitut erinevat sotsiaalmeediakontot, mistõttu ei peaks kartma, et sihtrühmani ei jõua. Näiteks noorte puhul kasutatakse viite põhilist sotsiaalmeediat: Facebook, Tiktok, Snapchat, Youtube ja Instagram [3]. Sama selgub ka Teeviit kaardistusest [4] (vt joonist), et infot otsitakse ka sotsiaalmeediast. Kuid tuleb läbi mõelda, milliseid kanaleid ja info edastamisvorme kombineerida (sh ka näost-näkku ja paberkandjal info), et jõuda sihtrühmani.
Teeviit kaardistusest selgub, et noored otsivad infot mitmest kanalist, peamiselt otsingumootori Google abil ning sotsiaalmeedia uudisvoost ja otsingumootoritest. Kusjuures saab välja tuua, et sotsiaalmeedia kanalid mõnevõrra erinevad vanuseti. Nooremad eelistavad sotsiaalmeediat, mis kuvab infot video kujul, kuivõrd vanemad noored eelistavad fotode ja teksti näol. Seda kinnitab ka info tarbimise vormid. 7 – 12 ning 13 – 17-aastased eelistavad video ja artikli formaati, 18 – 22-aastased aga sotsiaalmeedia postituste, video ja artikli formaati. 23-26 aastased eelistavad eelkõige artikli formaati ja seejärel sotsiaalmeedia postituse ja video formaati. Samavõrd oluline on läbi mõelda, milline sisu ja info sobib erinevatesse kanalitesse ja mis eesmärki püütakse saavutada. Näiteks plakatid ei sobi Instagrami, vaid pigem peaks mõtlema, kuidas Instagrami storyde kaudu rääkida noortele, miks nad peaksid osa võtma teie sündmustest, kuivõrd Facebookis luua sündmus ja postitada sinna plakat on palju asjakohasem.
Noored on ühiskonna peegel
Teeviit kaardistusest selgub, et noorte seas on 2022 aastal üheks olulisemaks teemaks tõusnud rahatarkuse ja investeerimise temaatika, mis on ka ühiskonnas esile kerkinud teema. Vaimse tervise ja heaolu kõrvale on kerkinud ka füüsilise tervise, sh toitumise ja liikumise ning seksuaalsuse ja suhete teema. Sarnaselt eelnevate aastatega püsivad top 5-s järgmised teemad: töö ja karjäär ning õppimine ja õppimisvõimalused. Seega näeme, et noorte jaoks on olulised teemad aastast-aastasse samad (vaimne ja füüsiline tervis, suhted, töötamine ja õppimine), aga ka peegeldavad ühiskonnas aktuaalseid teemasid (rahatarkus ja investeerimine).
Küsimustikus uurisime ka noorte seas kuumade teemade kohta. Võrreldes eelneva aastaga (2021), siis 7-12 aastaste noorte seas endiselt on kuum teema sotsiaalmeedia (TikToki trendid) ja digitaalsed mängud (Roblox, Fortnite). Tõusnud on sellised teemad nagu huvitegevus, raha- ja digitarkus. Digitarkuse all tuuakse välja nii turvalisuse teemasid, aga ka nutisõltuvus. Ootuspäraselt on koroona teema asendunud sõja teemaga ehk noored tunnevad huvi ka ühiskonnas ja maailmas toimuva vastu.
Muret tekitav trend, mida noored on esile tõstnud, on riskikäitumine – noorte jaoks on kuumaks teemaks nii sõltuvust tekitavad ained (e-sigaretid, veip, mokatubakas) aga ka kampades ringi kolamine. 13-17 aastaste seas on esile kerkinud rahatarkuse ja õppimise teemad. Varasemal aastal esikohal olnud vaimne tervis ja heaolu on samuti kõrgel kohal. Oluliselt on tõusnud sõltuvusainetega seotud teemad. Noored on välja toonud, et kuum teema on noorte jaoks: „vape“, „ained“, „sõltuvused“. Sarnaselt eelmise aastaga on populaarsed ka järgnevad teemad: seksuaalsus ja suhted ning kiusamine (sh küberkiusamine).
18 – 22–aastaste noorte seas on endiselt (võrreldes 2021 aastaga) esikohal ehk kuum teema vaimne tervis ja heaolu, kuid oluliselt on tõusnud rahatarkuse ning töö ja karjääriga seotud teemad. Tõusnud on ka tervise, seksuaalsuse ja suhete temaatika. 23 – 26–aastaste noorte hulgas on oluliselt tõusnud seksuaalsuse ja suhete ning rahatarkuse teema. Populaarne teema on endiselt ka vaimne tervis ja heaolu. Tuntakse huvi ka rahvusvaheliste võimaluste osas, keskkonna ja digitarkuse vastu.
Kahtlemata enamus noori kasutab igapäevaselt telefone, et suhelda oma sõpradega internetis, tegeleda õppimisega ning lihtsalt veeta aega. Noorsootöötajale, kes igapäevaselt püüab jõuda iga nooreni oma piirkonnas, on oluline olla kursis erinevate infokanalitega, millega noor kokku puutub. Samas kõikide kanalite ja iga trendiga noorsootöötaja ei pea kaasa minema, vaid strateegiliselt läbi mõtlema, millised kanalid on kõige efektiivsemad arvestades oma piirkonna noorte vanust, huve ja vajadusi. Võrdselt oluline on ka kursis olla noorte jaoks oluliste teemade ja trendidega, sh märgata ka ühiskonnas toimuvat. Noortel on küll läbi aastate sarnased küsimused ja mured, kuid nad tunnevad huvi ka ühiskonnas ja maailmas toimuva vastu. Oluline on pakkuda noortele infot, mis toetab nende arengut ja iseseisvust vastu võtta otsuseid oma elu paremaks korraldamiseks ja juhtimiseks.
3 soovitust noorteinfotöö korraldamiseks 2023 aastal
- Infotöö planeerimisel on oluline kombineerida erinevaid infokanaleid – nii digitaalseid kui ka füüsilisi. Infokanalite kombineerimisel tuleb jälgida, mis on info eesmärk (teadlikkuse tõstmine, sündmusele kutsumine vms) ja sobiva kanali valik koos info edastamisega formaadiga (plakat, video, pilt, artikkel vms).
- Olulisel kohal on nii ajatud teemad nagu õppimine, vaimne ja füüsiline tervis kui ka ühiskonnas kuumad teemad (näiteks Ukraina sõda, noorte kambad, sotsiaalmeedia jne). Noorteinfotöö planeerimisel on vajalik katta kõiki teemasid, mis läbi aastate noortel on üsna sarnased, aga ka reageerida ühiskonnas toimuvale ning selgitada neid noortele sobivas vormis (näiteks energiakriis, sõda, sõjapõgenikud, poliitika jne).
- Info edastamiseks kõikidele noorte sihtrühmadele on võrdselt oluline kanal Youtube, kus saab infot jagada noorte jaoks atraktiivsel viisil – videod. Youtube uuendusena saab seal ka lühivideote formaadis infot jagada, mis on sarnane Tiktokile ning Instagrami storydele. Videote loomisse kaasata senisest enam noori, kes saavad jagada infot noortele atraktiivsel viisil. Sama materjali võib kohendada ka teistes platvormides (nt Instagrami storyd ja reelsid). Youtubes on mõistlik panustada ka tasulistele reklaamidele, mis on sihitud enda sihtrühmale.
Kasutatud allikad:
[1] Kaljuvee, K. (2022, 26. jaanuar) Meediauurija: infoküllus on loonud ühiskondliku keskendumishäire. Tartu Postimees. https://tartu.postimees.ee/7438445/meediauurija-infokullus-on-loonud-uhiskondliku-keskendumishaire
[2] Kemp, S. (2022, 26. jaanuar) Digital 2022: global overview report. Datareportal. https://datareportal.com/reports/digital-2022-global-overview-report
[3] Mesipuu, B. (2022). Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2022. Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2022 – Milos OÜ
[4] Pranno, K. (2022). Teeviit teemakuud 2023 tulemused sisendikorjelt.
[5] Sepp, J. (2022, 30. november) 10 sotsiaalmeedia turundustrendi 2023. aastaks. Turundajate Liit. https://turundajateliit.ee/sotsiaalmeedia-trendid-2023/
[6] Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. eu_kids_online_eesti_2018_raport.pdf (ut.ee)
Artikli autor: Kaie Pranno, noorteinfo peaekspert
Allikas: https://blogi.harno.ee/millist-infot-noored-vajavad-ja-kust-nad-seda-otsivad-3-soovitust-noorteinfotoo-korraldamiseks-2023-aastal/
