Kaleidoskoop. Kui lõppenud aasta kirjeldamiseks saaks kasutada vaid ühte sõna, sobiks see kenasti olnut kokku võtma. Igal ajahetkel muutuv ja uus, koosnedes loendamatutest killukestest. Kui vaatad hetkeks kõrvale, pole pilt enam sugugi sama.
Toimunud on nõnda palju, et kõike tähtsat ilmselt võimalik üles lugeda polegi, kuid võtame kokku mõned olulisemad hetked 2022. aasta noortevaldkonnas toimunust.
Noored Euroopa tähelepanu keskmes
Kuidas oleks võimalik rääkida noortevaldkonnas toimunust, rääkimata sellest, et 2022. aasta oli Euroopa noorte aasta? Ei olegi!
Euroopa noorte aasta eesmärk oli tunnustada ja märgata noori, kes on saanud hakkama COVID-19 pandeemia väljakutsetega ning kaasata neid kaasa rääkima olulistel teemadel. [1]
Noorteaasta raames toimus palju. Ligi 150 suuremat ja väiksemat, kohalikku ja üleriiklikku üritust, kampaaniat ja festivali noortele või noortevaldkonna töötajatele, mille peamisteks fookusteks olid haridust ja koolitus, tervis ja vaimne tervis, kliima ja keskkond, digitaliseerumine, kultuur, rahvusvahelised võimalused, noorsootöö võimalustes osalemine ja noorsootöö väärtustamine ning töövalmiduse toetamine. [1] [2] Näiteks korraldati noorteaasta raames Arvamusfestivalil ka eraldi noorteala, millest valmis ka meeleolukas video. Teistele Euroopa noorte aasta tegemistele heida silm peale nende ametlikul kodulehel! [2][3] [4]
Kriis kriisi otsa
Kuidas ka ei sooviks ainult positiivsele keskenduda, peab tunnistama, et taaskord on olnud keeruline aasta. Just siis kui tundus, et hakkame kroonviiruse pandeemiast üle saama ning selle mõjudest taastuma, tabas meid uus kriis: sõda Ukrainas.
Pandeemia mõjust noorte vaimsele tervisele on räägitud palju ning selle kohta on ka dokumenteeritud andmed. Näiteks, 2022. aasta jaanuaris-veebruaris oli depressiooni riski levimus noorte seas ümardatult 47% ning ärevushäire riski levimus 36%, kusjuures mõlemad neist olid tüdrukute seas kaks korda levinumad kui poiste hulgas. Suuremaks riskigrupiks peetakse neid noori, kes ei suuda vaimsete raskustega toime tulla ja kes ei saa oma pereliikmete peale loota. [3]
Põhjapanevaid andmeid kogu aasta kohta peab veel koguma ja analüüsima, kuid võime eeldada, et sel aastal toimuv on taaskord tugevalt noori mõjutanud. Meie seas on palju noori, kelle peredes on seosed nii Ukraina kui Venemaaga, mis on sageli tekitanud pingeid omavahelistes suhetes. Erinevates meediakanalites levib vastandlik info, milles orienteerumine on keeruline ning see süvendab üldist muret julgeoleku pärast. Meie ühiskonnas on nüüd ka Ukraina noored, kes proovivad siin kohaneda keele- ja kultuuribarjääriga traumade kiuste. Kõige selle taustal on pered ja noored mõjutatud üldisest elukalliduse tõusust ning juba aasta tagasi tundsid paljud noored muret majandusliku olukorra pärast [5].
Kõik need tegurid on seadnud suure surve noorsootöötajate ja noortevaldkonna õlule, taaskord on vaja läinud erakordset kohanemis- ning reageerimisvõimet, oskust seada kõrvale enda isiklikud hirmud ja eelarvamused ning keskenduda sellele, mida noor just sel hetkel tegelikult vajab. Ja see on väärt suurt tunnustust! Aitäh sulle!
Nutikad ja andekad
Õnneks on aasta pakkunud siiski veel ka ohtralt rõõmusõnumeid. Näiteks, valminud on noorsootöö nutikate mudelite koduleht ning sellega koos välja antud ka Lahendaja kogumik[1], mis aitab teiste omavalitsuste ja asutuste kogemuste näitel leida oma väljakutsetele uut laadi lahendusi [6]. Miks leiutada ratast, kui seda saab laenata? Samuti on hoo sisse saanud ka noortevaldkonna digihüppe projekt, mille tulemusel valmib 2024. aasta aprilliks uus noorte e-osalusmeetod, digipädevus- ja küpsuse hindamisraamistik, hindamisvahend ja koolitusprogrammid. [7][2] Seega, noortevaldkond muutub üha nutikamaks.
“Noorte Heaks Tänu” on juba traditsiooniline ja oodatud sündmus, kuhu sel aastal esitati 146 kandidaati ning tunnustuse saavad üheteistkümnes kategoorias 31 väärikat nominenti. Sel aastal toimus aga esmakordselt ka andekate noorte tunnustussündmus neile noortele ja nende juhendajatele, kes on rahvusvahelistel võistlustel auhinnalisi tulemusi saavutanud [8]. [1]
Tõenduspõhise noorsootöö terviseks!
Noortega töötamise üks suuri eeliseid, aga ka väljakutseid, on see, et kõik on pidevas muutumises. Huvid ja keskkonnad ja trendid muutuvad kiirelt ning siinkohal võib tekkida kiusatus oma tööd lihtsalt kõhutunde pealt teha, kuid professionaalse noorsootöö aluseks peab olema siiski tõenduspõhisus.
See, mis on olnud, annab meile võimaluse vaadelda seda, mis tõenäoliselt ees seisab. Noorteseire raames juurutatakse tõenduspõhist noorsootööd nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka töötaja tasandil, luues võimalused noorte olukorraga kursis püsimiseks ajakohaste andmete, kvaliteedihindamise, uuringute jms näol. Sel aastal valmis näiteks esimene tulevikku vaatav noortevaldkonna uuring “Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid“, mis ühtpidi kinnitas päris mitmeid seniseid uskumusi ning arvamusi, kuid lisas ka uusi vajalikke teadmisi ja soovitusi olukorra parandamiseks. [11] Mida saab juba täna ära teha, et tulevik parem oleks, loe uuringu autori Sandra Haugase artiklist [12].
Õnneks saame ka öelda, et nüüdseks on Eestis antud juba 30 aastat noorsootöö haridust! 1992. aastal alustas Tallinna Pedagoogiline Seminar esmakordselt Eestis noorsootöö õpetamist ning tänases Eestis on võimalik õppida noorsootööd suisa kolmes kohas: Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. [9] Tähtsat verstaposti tähistati pidupäevale vääriliselt oktoobris, Tallinna Ülikoolis [10].
Pilk tulevikku
Mida oodata uuelt aastalt? Tõenduspõhist noorsootöö kristallkuuli pole seni küll kahjuks leiutatud, kuid mõningaid asju me siiski teame. Näiteks, et uuel aastal ootab ees noorsootöö seaduse muutmine ning juba praeguseks on paljud valdkonna spetsialistid andnud edasi oma mõtted ja ettepanekud. Uuenemas on noorteinfoportaali Teeviit visuaalne identiteet, et olla veelgi noortesõbralikum ja atraktiivsem. Samuti ootame pikisilmi VII noortevaldkonna foorumit, Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringut noorsootöövaldkonna töötajate töötingimuste kohta ning uue kutsestandardi kinnitamist, mis kõik annavad meile valdkonna arendamiseks vajalikke suuniseid, teadmisi ja kaasamõtlemise võimalusi ning loovad eeldused noortevaldkonna töötajate suuremaks väärtustamiseks.
Aga lisaks neile suurtele ja ametlikele asjadele, ootame ikkagi ka lihtsaid ja isiklikke elamusi, toredaid kohtumisi, armsaid ja naljakaid hetki, inimlikkust ja soojust.
Head uut aastat!
Viited:
[1] Haridus- ja noorteamet. (2022). “Euroopa noorte aasta”, URL
https://harno.ee/euroopa-noorte-aasta
[2] European Youth Portal. (2022). “Euroopa Noorte Aasta 2022”, URL
https://youth.europa.eu/year-of-youth_et#activities
[3] Saidla, H. (2022). “Eesti noorte vaimne tervis COVID-19 pandeemia ajal”, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut: Tartu.
[4] Teeviit. (2022). “Otsi tulemusi: valeinfo”. URL
https://www.teeviit.ee/?s=valeinfo
[5] Tiik, K. (2022). “Laste üldise eluga rahulolu muutused COVID-19 pandeemia ja sellele eelnenud aja võrdluses, tekkinud koroonaärevus ja nende omavaheline seos”, Tartu Ülikool: Tartu.
[6] Haridus- ja Noorteamet. (2022). “Nutikad mudelid”, URL
https://nutikadmudelid.harno.ee/
[7] Haridus- ja Noorteamet. (2022). “EMP ja Norra toetusmeede “Nutikad lahendused noorsootöös” projekt “Noortevaldkonna digihüpe””, URL
https://harno.ee/noortevaldkonna-digihupe
[8] Haridus- ja Teadusministeerium. (2022). “Noortevaldkonna tunnustussündmused”, URL
https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/noortevaldkond/tunnustussundmused
[9] Dibou, T., Männiste, A., Rannala, I.-E., Roomets, Ü., Žuravljova, M. (2019). “Experiences And Challenges Of Developing Youth Worker Curriculum In Estonia”. M. Seal (toim.), “Teaching Youth Work In Higher Education. Tensions, Connections,Continuities and Contradictions” (lk 63-79). Tartu Ülikool: Tartu.
[10] Pärn, M.-L., (2022). “Tallinna Ülikoolis tähistati noorsootöö hariduse 30. aastapäeva”. Tallinna Ülikool. Haridusteaduste instituut. URL
https://www.tlu.ee/hti/meediavarav/blogid/tallinna-ulikoolis-tahistati-noorsootoo-hariduse-30-aastapaeva
[11] Haugas, S., Kendrali, E. (2022). “Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Lõpparuanne”. Praxis Mõttekoda: Tallinn.
[12] Haugas, S. (2022). “Mida teha täna, et toetada noorte heaolu ja arenguvõimalusi aastal 2030?” Harno blogi. URL https://blogi.harno.ee/mida-teha-tana-et-toetada-noorte-heaolu-ja-arenguvoimalusi-aastal-2030/
Autor: Kristina Masen
Allikas: https://blogi.harno.ee/labi-raskuste-tahtede-poole-2022-aasta-noortevaldkonna-kokkuvote/
