Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Kuid kuidas noortevaldkonna võimaluste, asutuste ja töötajate kaudu noori toetada, et noored oleksid päriselt toetatud ja nende vaimne heaolu oleks tagatud?
Noortevaldkonna võimalused, asutused ja töötajad toetavad noorte heaolu ning vaimset, aga ka sotsiaalset ja füüsilist, tervist läbi mitmesuguste tegevuste, algatuste ja ettevõtmiste. Kõikide tegevuste aluseks on noorte huvid ja soovid, aga ka nende endi osalus ja ettevõtlikkus, mis aitab kujundada noore isiksust, iseseisvust ja endaga toimetulekut.
Noorte informeeritus on kõikide noorte elu puudutavate protsesside, otsuste, valikute ja lahenduste alus. Info pakub võimalusi ja teostada unistusi, avab uksi enese arendamiseks ja potentsiaali avastamiseks, juhatab tee murede ja probleemide lahendamiseks ning loob aluse erinevate väljakutsetega toimetulekuks. Noortevaldkonna asutuse ja noortevaldkonna töötaja ülesanne ei seisne infotöö kontekstis ainult usaldusväärse ja kvaliteetse info otsimises ning leidmises, vaid eeskätt just noorte toetamisel info kasutamisel ja mõtestamisel.
Noorte toetamine info kasutamisel ja mõtestamisel on üks olulisemaid protsesse, mitte just seetõttu, et iga noor leiaks endale sobiva lahenduse või tee, vaid et noor oleks võimeline ja suutlik oma elu puudutavaid otsuseid ise langetama, et tema vaimne kui ka sotsiaalne ja füüsiline heaolu oleks tagatud. Tugi otsuse langetamiseks, nii kerge või tühine see otsus ka mõnikord kõrvaltvaatajale tunduda võib, võib olla vaid ühe telefonikõne või uksele koputuse kaugusel. Kevadine eriolukord ja sotsiaalne distants tõid pildile mitmeid murekohti abi leidmise ning saamise vallas. Noortevaldkonna asutused ja ka vaimse tervise teenused muutusid veebipõhiseks, mis võis olla esialgu hirmutav ja kauge. Kuid miks, kui noorte digioskused ja -pädevused on kõrged? Või ehk on meediapädevuse ning info- ja meediakirjaoskuse, sh küberturvalisuse, oskustes vajaka?
Augustis Paides toimunud Arvamusfestivalil suhtlesid Teeviida meeskond ning vabatahtlikud noorte ja ka lapsevanematega, uurides ja kaardistades noorte huvisid ja infovajadusi. Märkimisväärselt palju toodi välja, et noorte jaoks on oluline teema vaime tervis ja suhted nii sõprade kui ka pereliikmetega. Ühtlasi märgiti, et infot vaimse tervise kohta leiab vähe või see ei ole noortele sobivas vormis esitatud. Kuid milline vorm on sobiv ja lahendab probleemi? Ühtset vastust ega lahendust ei ole olemas ja ilmselt on seda ka võimatu luua, kuid oluline on pakkuda infot mitme erineva vormi kaudu, seda nii kirja, pildi, video, sotsiaalmeedia, taskuhäälingu või telesaate kaudu. Sel juhul jõuab info ühe või teise kanali kaudu ehk ikkagi nooreni just talle sobival kujul ja arusaadaval viisil.
Aga kuidas läheneda noorte murele seoses sellega, et infot vaimse tervise kohta leiab vähe. Kas see on tõesti nii? Siinkohal tuleb ennast asetada noorte perspektiivi ning mõista, kuidas ja mil moel noored temaatilist infot vastu võtavad? Selle efektiivseks mõistmiseks tuleb noori kaasata teenuste, tegevuste, kommunikatsiooni ning info väljatöötamisse. Info peab olema noortele arusaadavas keeles ja atraktiivne, et noored tunneksid, et see on neile suunatud ja neil on võimalik sellega suhestuda. Siinkohal tasub esile tuua Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise, mis on ellu kutsutud noorte endi poolt, et noorte vaimne tervis ja temaatilise info levik oleks päriselt toetatud.
Portaalis Teeviit on oktoobris vaimse tervise teemakuu, kandes pealkirja „Öelda ei on okei“. Käsitleme koos noorte endi ja vaimse tervise partneritega põhjalikult vaimse heaolu temaatikat, viime noorteni eri vormides neile sobivas keeles ja kujul kvaliteetse info. Rakendame sealjuures ka rahvusvahelise noortepäeva kampaania tulemusi, kus noored ise andsid sisendit, mis on see, mis toetab nende heaolu. Jätkame koostööd ka kevadisel perioodil ellu kutsutud noorteinfo töögrupiga, kus käsitleme teemat koos Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Päästeameti, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise, MTÜ-ga Peaasi ja teiste partneritega. Kogu Teeviida portaalis loodud sisu on kasulikuks tööriistaks ja abiks noortevaldkonna asutustele ning töötajatele teemas orienteerumiseks ja noorte toetamiseks. Kasulik on see ka noortele, kes saavad endale sobivas vormis ja keeles vajaliku info.
Kasulikud kontaktid:
Info: peaasi.ee
Kiirabi: 112 (24 h)
Lasteabi: 116111 (24 h)
Lapsemure: 646 0770
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07) (tööpäeviti kl 10–18)
Kasutatud allikad: www.terviseinfo.ee, www.teeviit.ee, noorteinfo käsiraamat (www.teeviit.ee/noorteinfo)
Kadri Koort
noorteinfo ekspert
Haridus- ja Noorteamet
