Sille-Kadri Simer: Kas aktivism algab kodust, koolist või sõpruskonnast?

Hiljuti avastasin oma elulookirjeldust lugedes, et saaksin vabatahtliku töö kogemuste pagasist kirjutada isegi raamatu. Raske on paari lausega võtta kokku kõiki korraldatud sündmusi ja festivale ning muul moel kogukonda panustamist. Pean tunnistama, et need kogemused tulid pigem tudengina ja mitte põhi- või keskkoolis käies. Miks ma ei olnud varakult aktiivne noor?

Igapäevatöös puutun kokku paljude entusiastlike noortega, kes on ühel või teisel moel seotud vabatahtliku tööga. Ma olen aru saanud, et aktivistid on olemuselt natukene omamoodi hullud ja seda kõige paremas mõttes: neil on sügav sisemine motivatsioon midagi muuta või kedagi aidata. Huvitav on see, et igaüks leiab tee vabatahtlikuks olemiseks omal viisil ning erineval ajal. Minu esimene kogemus oli alles 22-aastaselt, kui läksin Toidupanka.

Tean väheseid, kellel on aktiivne panustamine ühiskonda tulnud kodust. Kas on põhjuseks see, et meie vanemad ei teinud vabatahtliku tööd samal kujul ja mahus nagu tänapäeval on kombeks? Kas neil oli üldse aega töö ja muu elu kõrvalt?  Kindlasti on paljudes kodudes harjumus osaleda koristustalgutel või panustada koolis toimuvatesse sündmustesse, mis on samuti vabatahtlik töö. Minu kodus sellist harjumust igatahes ei olnud ja lapsena isegi ei olnud teadlik sellisest võimalusest.

Enamik minu praegused kolleegid on kaasatud vabatahtliku töösse läbi sõprade ja tuttavate. Minu sõpruskonnas oli nooremana vähem aktiviste kui hetkel. Sain tõuke ülikoolist, sest olin ümbritsetud aktiivsetest inimestest, kes tihti panustasid mõnda noorteorganisatsiooni või olid hõivatud projektide koordineerimisega õpingute kõrvalt. Lisaks ümbritsevale inspiratsioonile oli mul mõttes ka tulevikuplaanid: kuidas need kogemused mõjutavad minu karjääri? Ma tahtsin saada praktilisi kogemusi, uusi teadmisi ja kõigele lisaks ka kontakte. Vabatahtliku tööd tehes sain seda kõike ja enamgi veel. Hiljem olen kaasanud inimesi enda sõpruskonnas ja julgustanud neid aktiivsemalt osa võtma ühiskondlikust tegevusest. Teen seda ka praegu, sest kunagi ei ole hilja hakata vabathatlikuks.

Artikli kirjutas Sille-Kadri Simer

Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2022. aastal.

Skip to content