Kohalikul tasandil on oluline noorte vajadusi ning huve silmas pidades pakkuda noorteinfot piirkondlike võimaluste tutvustamiseks. Samuti peab oma oskuste ja pädevuste piires, vastavalt noorte vajadustele käsitlema üldisi ja spetsialiseeritud noorteinfo teemasid. Noorteinfotöö on noorsootöö lahutamata osa, mille arendamine ja ellu viimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega noorteinfoteenuse arendamise eest kohalikul tasandil vastutab kohalik omavalitsus. Läbi noorsootöö ja noorteinfoteenuse arendamise tugevdab KOV ka enda konkurentsivõimet, tagades informeeritud ja osalevate kodanike pealekasvu ja tagab enda jätkusuutlikkuse.
Kohalikul tasandil jõuab noorteinfo noorteni erinevate kanalite kaudu ja erinevates keskkondades: internetis, tänaval, noortekeskuses, -laagris, -malevas, -ühingus ja -organisatsioonis, noorte osalus- ja esinduskogus, noorteprogrammis ja -projektis, vabatahtlikus tegevuses, huviringis, huvikoolis, koolis, raamatukogus, kirikus, ühistranspordis, kaubanduskeskuses ja mujal. Noorteinfoteenuse osutamine peab olema võimalik noorsootöös ja noortele suunatud tegevuste raames.
Noortekeskuses, kus tehakse noorteinfotööd lõimituna, osalevad noored igapäevaselt tegevustes, milles avalduvad noorte infovajadused ning noorsootöötaja saab neid märgata ja olukordadele reageerida. Samuti on hea võimalus üldist noorteinfot süstematiseeritud ja kompaktsel kujul avaldada noortekeskuse veebilehel, sotsiaalmeedias või noortekeskuse stendil, et noor saaks sealt esmase info kätte. Noorsootöötajad kujundavad koos noortega noorteinfotööd selliselt, et see vastab noorte vajadustele ja lähtub noorteinfo harta põhimõtetest. Kohalikul tasandil kvaliteetse noorteinfotöö eest vastutavad noortega töötavad spetsialistid, kes igapäevaselt noortega kokku puutuvad.
Noorteinfotöö peab olema üheks läbivaks töölõiguks haridus- ja noorsootööasutuses (nt kool, huvikool, huviring, noortekeskus), noortelaagris, noortemalevas, noorteühingus ja -organisatsioonis, noorte esindus- ja osaluskogus, noorteprogrammis ja -projektis ning vabatahtlikus tegevuses. Seega noorteinfoteenuste arendamine eeldab kohalikelt noorsootöötajatelt kuuluvust noortevaldkonna võrgustikku ja valmidust teha järjepidevat koostööd nii kohalike noortevaldkonna asutustega kui ka muu valdkonna asutustega, kes vahendavad spetsialiseeritud noorteinfot või loovad noortele tingimusi nende positiivse arengu toetamiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi noorteinfoteenuste arendamine ja korraldamine on eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne, sest see on üks osa noorsootöö korraldamisest, pakub olulist tuge ka riiklik noorteinfo süsteem nii üldisema ja spetsialiseeritud noorteinfo koondamisega kui ka veebikeskkonna, noorteinfo koolituste, uuringute ja muuga. Selle kõige kõrval ei ole sugugi vähetähtis noorte kaasamine noorsootöö, sh noorteinfo sisu arendamisel.
Noorteinfotöö tegevuste protsessina
Noorteinfotöö on järjepidev protsess noorsootöös, kus noorte infovajaduste rahuldamiseks eristatakse järgmiseid tegevusi: noorte infovajaduse väljaselgitamine ning noorteinfo kogumine, loomine, vahendamine, süstematiseerimine ja säilitamine (vt joonis 2.8.).
Joonis 2.8. Noorteinfotöö tegevused protsessina. (T. Dibou koostatud)
Noorteinfotöö algab noorte infovajaduse väljaselgitamisega, mille juures tuleb kaardistada noorte infovajadus, teiste sõnadega, selgitada välja, milline info oleks antud olukorras noorele vajalik. Seejärel võib hakata noorteinfot otsima ja koguma, vajadusel ka looma ning, kui info on olemas, seda vahendama noortele neile sobival viisil ja kujul. Kasutusmugavuse huvides süstematiseeritakse ja säilitatakse noorteinfot pidevalt – see kindlustab asjakohase ja kehtiva info edaspidise kasutamise. Noorteinfotöös on oluline lisaks eelpool nimetatud tegevustele info analüüsimine ja mõtestamine, sest ainult info põhjaliku mõtestamisega näeb noor laiemat pilti oma probleemist või küsimusest ning saab oma küsimustele objektiivseid vastuseid leida. Info analüüsimise käigus kerkivad esile mitmed ideed ja lahendusteed, mis annavad noorele võimaluse teadlikult võtta vastu endale sobivaid otsuseid. Siin võib tuua analoogiat esimeses peatükis toodud Virkuse (2017) mõttega, et kui on toimunud informatsiooni kogumite analüüsimine, siis tekkib noorel parem arusaam ühel või teisel teemal ja oma olukorrast.
Joonisel 2.8. on noorteinfotöö tegevuste protsessi kujutatud üksteisele järgnevate tegevustena, kuid tegelikus elus võivad need olla omavahel põimunud. Näiteks kasutatakse noorteinfo säilitamisel noorteinfo süstematiseerimise tehnikaid (vt ptk 3). Samas kogutakse noorteinfo loomise käigus noorteinfot selleks, et komplekteerida head noorteinfo materjalid. Kusjuures noorteinfo analüüsimine ja mõtestamine toimub alati kogu noorteinfotöö protsessi jooksul. Lisaks tuleb mainida, et noorteinfotöö kontekstis viiakse kõik eespool nimetatud tegevused läbi, kaasates protsessi ka teisi osapooli, ehk noorteinfotöös nagu ka noorsootöös tehakse koostööd ja võrgustikutööd siduspartneritega.
Kokkuvõte
Noorteinfo on noortele suunatud info nende infovajaduste rahuldamiseks ja informeerituse tõstmiseks. Selleks, et tagada noortele info kättesaadavus, tehakse noorteinfotööd. Noorteinfotöö põhineb Euroopa noorte hartas (2018) käsitletud põhimõtetel. Lisaks kehtivad noorteinfotöös samad väärtused kui noorsootöös, tulenevalt noorsootöötaja kutse-eetikast (2017).
Noorteinfotööga tegeleva spetsialisti pädevuste spekter on väga lai – see hõlmab nii üldiseid, noorsootöö edukaks tegemiseks vajalikke oskuseid, kui ka spetsiifilisemaid, nagu infopädevus. Noorteinfoga tegelev spetsialist peab hästi tundma noorte vajadusi, huve ja isikupära ning olema valmis noorteinfotööd tegema koos noortega, et osaluskogemus toetaks omakorda noorte arengut.
Noorteinfoteenuseid arendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil. Riiklikul tasandil on peamine osapool noorteinfo arendamisel Eesti Noorsootöö Keskus, aga ka teised riiklikud asutused tulenevalt oma tegevusvaldkonnast, kohalikul tasandil vastutab noorteinfo ja selle kättesaadavuse eest kohalik omavalitsus, eriti pidades silmas kohaliku tasandi infot ja noorte vajadusi. Noorteinfo arendamisse on nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil vaja kaasata noori, kes lõppkokkuvõttes kujundavad neile meelepärase noorteinfoteenuse. Nii nagu noorsootöös räägitakse tööst noortega ja noorele, kehtib see ka noorteinfo puhul – noorteinfotööd tehakse noortele ja noortega koostöös.
Allikas: Noorteinfo käsiraamat (2020) lk 38-40.
