fbpx

Valimised- Miks ja kuidas? Intervjuu avaliku poliitika spetsialisti Erik Mikkusega

Seoses tulevate kohaliku omavalitsuse volikugu valimistega ja noorte teadlikusega valimiste suhtes oleme teinud intervjuu avaliku poliitika spetsialisti Erik Mikkusega, kes vastas mõnele küsimusele, et anda kokkuvõtlik info noortele kuidas valimine käib, miks valima peab ja kes valida saab.
  • Millal toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised? 

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, sel korral 17. oktoobril, kuid enda hääle saab anda kogu sellele eelneva nädala jooksul. Eel- ja e-hääletamine algab juba 11. oktoobril. 

  • Kui vana peab olema, et olla valija? 

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on võimalik osaleda juba väga noorena – enda hääle saab anda elanik, kes on valimispäeval vähemalt 16 aastat vana. 

  • Kas valida pigem inimese või erakonna järgi? 

Eesti valimissüsteem ja kohtade jaotamise reeglid on tõepoolest tekitanud olukorra, kus kandidaadi teenitud hääled võivad koha tagada hoopis mõnele teisele sama erakonna/valimisliidu kandidaadile. Siiski on oluline kohalikul tasandil toetada kohalikke inimesi, mistõttu soovitan soojalt mõelda küll sellele, millises erakonnas või valimisliidus inimene kandideerib, kuid hääletada siiski pigem inimese järgi. Teenitud hääled on tunnustus kandidaadile ka siis, kui ta valituks ei osutu! 

  • Kas on kohti kust saaks täiesti erapooletu inimene infot valitavate kohta? Mida peaks hääletaja arvesse võtma valikut tehes? 

Kandidaatide kohta annab hetkel parimat erapooletut teavet Delfi, kes on kokku pannud kõikide sel korral kandideerivate inimeste kohta põhiinfo: nende haridustaseme, töökogemuse jne. Paraku ei ole hetkel olemas head erapooletut platvormi, mis annaks täieliku ülevaate kõigist kandidaatidest, mistõttu tuleb olla ise kriitilise meelega, uurida, guugeldada ning suhelda. Sealjuures on oluline suhelda nii kandidaatide endiga (näiteks valimisdebattidel) kui ka üldiselt valimisringkonna inimestega. Kindlasti tuleks arvesse võtta seda, et kõiki lubadusi täita viia ei ole kunagi võimalik ning enamik antud lubadusi nõuab raha, mis võib tulla millegi muu arvelt. Konkreetsete kandidaatide puhul arvesta nende üldise hoiaku ja suhtumisega, uuri varasemate tegevuste kohta, kuid pea ka meeles, et inimesed muutuvad – minevikus juhtunu ei pruugi täielikult inimest praegusel hetkel kirjeldada. 

  • Kui palju tegelikult noored hääletamas käivad? 

2017. aastal toimunud kohaliku omavalituse volikogu valimistel hääletas 16-17-aastastest noortest ligi 59%, mis oli suurem üldisest valimisaktiivsusest, milleks oli 53%. On teada, et neist järgmises vanusegrupis, üldiselt 18-26-aastaste seas, on valimisaktiivsus madalam paljudes riikides, sealhulgas Eestis, mil noor iseseisvub, kaob side enda varasema kodukohaga ja esikohal on mõistetavalt muud teemad, näiteks õpingud, raha teenimine jms. Siiski on teiste riikide kogemus näidanud, et ka selles vanusegrupis valimisaktsiivsus ajapikku suureneb, kui valimisiga langetada.  

  • On juhtumeid kus inimesed kes poliitikast palju ei tea lähevad hääletama, valivad suvalise inimese ja annavad oma hääle neile. Kas teha pigem nii või jätta üldse hääletamata? 

Paraku ei ole tõesti kõik meist poliitikaga alati väga hästi kursis ning seetõttu ei oska valimistel ka teha kõige paremat teadlikku otsust. Siiski on kahtlemata valima minek alati parem kui üldse hääletamata jätmine. Ei ole väga tõenäoline, et hääl antakse täiesti juhuslikult – võib-olla oled vaid mõne kandidaadi nime kuulnud või korra kokku puutunud ning annad seetõttu enda hääle talle, kuid juba seegi annab sulle kui valijale kogemuse, et oled valimas käinud, millest on võimalik vaid edasi areneda ning ehk juba järgmistel valimistel teadlikum otsus teha.  

  • Milleks on vaja korraldada kohaliku omavalitsuse valimisi, miks ei võiks juhtida pidevalt samad inimesed? 

Valimised on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid tegevusi ning valimiste regulaarsusel on mitu põhjust. Esiteks on eriti oluline, valitud poliitikutel säiliks vastutus selle eest, mida nad teevad. Filosoofiliselt on kuulus arutlus sellest, kuidas võim inimesi muudab, mistõttu ongi oluline, et võimupositsioonil ei kaoks inimesel vastutus enda tegevuste eest. Peamine viis poliitikuid vastutusele võtta ongi valimiste abil: see ajendab võimulolijaid tegema võimalikult häid otsuseid ja samal ajal vältima vigade tegemist, et järgmistel valimistel neid ikka valida tahetaks. Samal ajal on oluline ka meeles pidada, et iga inimese isiklikud ning ka ühiskonna eelistused muutuvad aja jooksul. Selleks, et valitud esindajad peegeldaksid päriselt rahva tahet, on vaja iga mõne aja tagant taas valimisi korraldada ning taas esindajad valida.  

  • Kui pika aja tagant valitakse kohaliku omavalitsust? 

Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse neljaks aastaks. 

  • Kuidas mõjutab kohalik omavalitsus riiki? 

Kohalikul omavalitsusel on tegelikult väga suur roll meie igapäevaelu kujundamisel. Kui valitsuse ja Riigikogu tööst on küllaltki lihtne aru saada – võetakse vastu seadusi ja viiakse neid ellu –, siis linna- või vallavalitsus ja kohaliku omavalitsuse tegevus võib jääda veidi varju. Tegelikkuses otsustab kohalik omavalitsus kohalikul tasandil toimuva üle, olgu selleks siis kohalik koolivõrk, noorsootöö, sotsiaalhoolekanne, linnaplaneerimine, kohalik ühistransport, jäätmekäitlus või veel palju muud. Seega võib öelda, et kohalik omavalitsus tegeleb riigis nende teemadega, millega ei ole kasulik kesksel valitsusel või Riigikogul ise tegeleda. Sedasi ei pruugi kohalikul omavalitsusel olla suurt rolli kogu riigi kujundamisel, kuid siiski annavad need sedasi olulise panuse meie riigi toimimisse ning meie kõigi heaolusse. 

  • Kes kuuluvad kohalikku omavalitsusse? 

Kohalikku omavalitsust viib ellu esmajärjekorras valla- või linnavolikogu, kelle valivad vähemalt 16-aastased elanikud, kes ei ole kriminaalkorras karistatuna kinnipidamisasutuses. Volikogu valib valla- või linnavalitsuse, kes volikogus vastuvõetud otsuseid täitma peab. Valla- või linnavalitsuse tööd juhib vastavalt kas vallavanem või linnapea. Lisaks tegelevad valla- või linnavalitsuse juures erinevad ametnikud ning suuremates omavalitsuses ka erinevad ametiasutused, näiteks Tallinnas Haridusamet ja paljud teised. 

  • Kuidas saab hääletada? Kas peab mingisse kindlasse asutusse kohale minema või on ka muid variante? 

Valimine on Eestis äärmiselt lihtne. Valimispäev on 17. oktoobril ning sel päeval saab enda hääle anda enda kodukoha (vald või linn, kuhu oled sisse kirjutatud) valimisringkonna valimisjaoskonda. Pole oluline, millises enda ringkonna jaoskonnas hääletad. 

Kuid enda hääle saad anda ka varem. 11. oktoobrist 14. oktoobrini saad enda hääle anda nii kodukohas kui ka väljaspool enda valimisringkonda. 11. oktoobrist 16. Oktoobrini toimub ka e-hääletamine. Lisaks on võimalik reedest pühapäevani kodust hääletada – seda juhul, kui sul ei ole võimalik jaoskonda kohale minna, kuid ei saa ka elektrooniliselt hääletada. Sellest kõigest põhjalikumalt annab hea ülevaate valimised.ee veebisait. 

Intervjueeris Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Birke Mirell Pahapill.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus