fbpx

VALIMISED EI TOHIKS KOOLIS OLLA TABUTEEMA

Kool on koht, kus noor omandab nii akadeemilisi teadmisi kui ka eluks vajalikke oskusi. Seepärast on tähtis, et õpetajad annaksid endast parima, et noori eluks ette valmistada, edastades võimalikult erapooletut informatsiooni ning tutvustades erinevaid vaatepunkte ja võimalusi. Kodanikuharidus on koolis äärmiselt oluline, sest selle abil kujundatakse noorte kaudu tulevikku: teadlikumad noored toovad ka parema tuleviku. Tänu sellele, et alates 2017. aasta kohalikest valimistest on ka vähemalt 16-aastastel kooliõpilastel võimalus oma hääl anda, on kodanikuharidus veel olulisemaks muutunud, sest selle vilju näeme kohe, kohalikel valimistel.

Ometigi on alati keeruline poliitilistel teemadel koolis infot jagada, sest on vaja edastada informatsiooni, mis on asjakohane ja pole kallutatud ning lisaks on tihti õpetajatel kõhklus, kui palju tohib üldse valimiste eel kooli poliitikast rääkida. Eesti Noorteühenduste Liit on selle tarbeks koostanud valimiste hea tava haridusasutustele, milles on kirjas soovitused ja juhised koolidele valimisperioodiks.

Miks peab poliitikast ja valimistest koolis rääkima?

14. mail toimunud hea valimistava arutelul, kus tutvustati valimiste head tava ning julgustati haridusasutusi valimistest koolis rääkima, lausus õiguskantsler Ülle Madise: “Kool ei tohi muutuda kummaliseks surve avaldamise asutuseks, mis peletab noored hoopiski poliitikast eemale, vaid peab olema koht, mis tutvustab neile erinevaid võimalusi.” Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kvaliteedijuht Kerli Kõiv lisas, et hea tava dokument võiks eemaldada kõhklusi ja julgustada haridusasutuste töötajaid valimistest rääkima.

Põhjus, miks koolis on oluline poliitikast ja valimistest rääkida, on lihtne: tavaliselt on poliitika ja valimistega kursis need koolinoored, keda poliitika siiralt huvitab. Seda seepärast, et kodus poliitikast eriti ei räägita, meedias jääb poliitikast ning poliitikutest räpane mulje ning koolis räägitakse poliitikast liiga üldiselt, kui üldse. Seega peaks olema kooli ülesanne anda õpilastele objektiivset informatsiooni, mida nad kodust või meediast saada ei pruugi.

Kas siis kõike võib?

Hea tava järgi ei ole eetiline koolimajas, kooli ametlikes e-kirjades, sotsiaalmeediakanalites ning õppeinfosüsteemides jagada poliitilist reklaami, näiteks poliitkampaania flaiereid. Nendest reeglitest tuleb kinni pidada kõigil koolitöötajatel, õpilastel ja nende vanematel. See aga ei tähenda, et valimistest ja poliitikast koolis rääkida ei tohi. Just vastupidi: koolis tuleks õpilastele tutvustada, kuidas valimised töötavad ja mille järgi võiksid nemad omale sobiva kandidaadi leidma. Hea koht, kus seda teha, on näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis, kus saab lisaks eelmainitule anda noortele võimaluse omavahel arutada ning argumenteerida. Teine võimalus on korraldada tunnivälisel ajal debatt, kuhu on kutsutud kõikide erakondade esindajad.

Hea tava järgi on koolil lubatud anda oma ruume kasutusteks poliitiliste reklaamürituste korraldamiseks, kui peetakse silmas, et see üritus toimub koolivälisel ajal, ja tagatakse, et õpilased ei tunneks kohustust neist osa võtta.

Millised on koolipere kohustused ja vastutused?

Heas tavas valimisasutustele on välja toodud ka kohustused ja vastutused, mis valimisteperioodil koolipere kanda on. Näiteks ei ole koolitöötajal lubatud ära kasutada oma ametipositsiooni selleks, et kellelegi valimiskampaaniat teha. Peale koolitöötajate kehtib poliitilise reklaami tegemise ning jagamise keeld ka õpilastele. Kui koolitöötaja otsustab valimistel kandideerida, peab ta sellest teatama koolijuhile ning koolijuhi kandidatuuri puhul teavitab viimane kooli pidajat. Need nõudmised aitavad minimaliseerida rolli- ja huvide konflikti ning on olulised tagamaks, et koolitöötaja eristab oma rolle koolitöötaja ning kandidaadina. Õpilasesinduste puhul tuleb jälgida seda, et õpilasesinduse liikmed ei kasuta ära neile võimaldatud ressursse ja rolli, et teha kellelegi kampaaniat.

Kokkuvõttes saab nõustuda haridus- ja teadusminister Liina Kersna öelduga, et lisaks aine- ja erialateadmistele tuleks koolis arendada ka üldpädevusi: „Need pädevused on vajalikud selleks, et lastest ja noortest kujuneksid ühiskonnaliikmed, kes mitte ainult ei saa hakkama kiiresti muutuvates oludes, vaid kujundavad homset maailma.”

Selle kõige saavutamiseks ongi valimiste hea tava haridusasutustele loodud: mitte selleks, et koole piirata, vaid selleks, et aidata koolidel teha neutraalseid otsuseid. Seega innustagem noori kriitiliselt mõtlema ja julgelt ühiskonnas kaasa rääkima!

Artikkel on ilmunud varasemalt Eesti Noorteühenduste Liidu infonurgas. Originaal artiklit on võimalik vaadata siit.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus