Vabatahtlik teenistus kui hüppelaud uutele kogemustele 

Vabatahtlik töö pakub erinevat väljundit nii osalejale uute kogemuste saamiseks, kui organisatsioonile (kes töökeskkonda pakub) oma igapäevatöö rikastamiseks. Tihti leiame Eestis vabatahtliku töö kuulutusi valdkondades festivalid, loomade heaolu ning üldine heategevus. Sellistele hooajalistele ühekordsetele vabatahtliku töö ampsudele on juba aastaid olnud noortel võimalus teha vabatahtlikku teenistus mõnes välisriigis pikkusega kuni 12 kuud. 

Vabatahtlik teenistus on üks Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi alategevustest, võimaldades 18-30.a. noorel ennast proovile panna, töötades 2-12 kuud uues riigis. Võimalusi on mitmeid ja projektid kus osaleda väga eriilmelised. Igaüks võib leida endale sobiva valdkonna, sest üldjuhul organisatsioonid eelnevat kvalifikatsiooni ei eelda – hinnatakse tuleva vabatahtliku huvi ja motivatsiooni ning valmisolekut panustada organisatsiooni tegevustesse ja iseenda enesearengusse. Tuleb meeles pidada, et vabatahtlik teenistus saab toimuda vaid siis, kui tegevusi vabatahtlikule pakuvad kvaliteedimärgist omavad organisatsioonid, kes on saanud projektitoetuse oma tegevustele. Seega, vabatahtliku ümber on alati olemas tugivõrgustik ning projektides osaledes ei pea muretsema, et uude riiki minnes on koheselt vaja ise hakkama saada. Projekti juures toetab ettevalmistusi tugiorganisatsioon Eestist (sh toetades vabatahtlikku ka välisriigis oleva perioodi jooksul) ning reisimist, logistikat, elukorraldust korraldab vastuvõttev organisatsioon välisriigist. Lisaks pakutakse pikaajalises projektis vabatahtlikule keeleõpet ning projektis oldud aja kohta makstakse vabatahtlikule toetust e. taskuraha, mis on riigiti erinev. 

Tundub põnev. Kuidas vabatahtlikuks minna? 

Vabatahtlikus teenistuses osalemine ei ole nii keeruline, kui see esmapilgul võib tunduda. Esimese asjana võiksid luua kasutaja Euroopa Solidaarsuskorpuse portaali, kust leiab mitmeid avatud projektikutseid ning kirjelduse kuidas ja mis ajani vastuvõttev organisatsioon kandideerimisavaldusi vastu võtab. Projektikutseid leiab ka erinevate Eestis tegutsevate organisatsioonide kodulehtedelt.  Kui sobiv projekt on välja valitud ei jäägi muud üle kui kirjutada vastavatele organisatsioonidele, kuid esmalt sellele kontaktisikule, kes on projektikutse juures ära toodud. Sealt edasi toimuvad tavaliselt organisatsioonidega Skype/Zoom videokõned, peale mida selgub, kas oled projekti valitud. Kui tagasiside on positiivne, toetab edasisi ettevalmistusi ja vastab kõikidele küsimustele juba tugiorganisatsioon (e. saatev organisatsioon) Eestis, kelle ülesanne on olla kindel, et oled uueks seikluseks valmis.

Vaata täpsemat juhist kuidas vabatahtlikuks minna, SA Archimedes Noorteagentuur  loodud videost: https://www.facebook.com/noorteagentuur/videos/794568871371624/UzpfSTIxNDQxNjU2MTkyNzk2NToyOTQ0NTA3MzEyMjUyMTk2/

 

Mida vabatahtlik teenistus annab? 

Vabatahtlik teenistus annab täpselt niipalju kui palju sa ise osalejana oma kogemustepagasisse kogud. Projektides osalenud vabatahtlike näitel on see mõnikord olnud: 

  1. arenguhüppeks tööl – vabatahtlik töö välisriigis on andnud hiljem Eestis eelise samas valdkonnas töötada
  2. teadmiseks mida õppida tulevikus – vabatahtlik töö võimaldab ennast proovile panna erinevates olukordades, mis annab teadmise, mis sul silma särama paneb
  3. heaks kogemuseks oma tavarutiinist välja tulekul ning elu muutmisel

Igal juhul on valdavas osas vabatahtlik teenistus tulnud iga osaleja ellu õigel ajal. Ükski projekt ei ole sama, vaid iga vabatahtlik teenistus on just selline, milliseks iga osaleja selle loob. Seetõttu on raske projekte ka omavahel võrrelda. Küll aga saab iga vabatahtlik projektist kaasa noortepassi, mis kinnitab mitteformaalset õppimist ja ilmestab erinevaid õpikogemusi. 

Kogemusi vabatahtlikust teenistusest jagab Eestis ESK kogukond. Oled oodatud neile kirjutama. 

 

5 fakti vabatahtliku teenistuse kohta: 

  1. Vabatahtlik teenistus ei ole võrdsustatud tööga. Organisatsioonid ei saa võtta vabatahtlikku põhitöötaja asemele, vaid pakutavad tegevused peavad vastama vabatahtliku töö tingimustele. 
  2. Vabatahtlikus teenistuses saadud taskuraha ei ole palk ning seda ei saa arvestada palgana.
  3. Vabatahtlik teenistus, mis on pikkusega 2-12 kuud on pikaajaline ning sellest lähtuvalt ühekordne eluvõimalus. Olles teinud juba pikaajalist vabatahtlikku teenistust, ei saa rohkem vabatahtlikku teenistust teha (seda ka siis, kui programmide nimetused muutuvad)
  4. Vabatahtlikku teenistust on eelnevalt rahastatud Noored, Euroopa Noored ja Erasmus+ programmist. Kuni 2017.a. kandis vabatahtlik teenistus nime EVT e. Euroopa Vabatahtlik Teenistus (ingl. K EVS – European Voluntary Service) 
  5. Vabatahtlikku teenistust saab teha ka Eestis, sel juhul on tegu siseriikliku vabatahtliku teenistusega.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus