Üliõpilaskond üle Eesti ehk õppetöö toimub ka väljaspool Tallinnat

Kõrgharidusruum Eestis on küllaltki mitmekesine ja kõrgharidust on võimalik Eestis omandada nii pealinnas kui ka väljaspool Tallinna piire. Pidades silmas ennekõike tudengite huve, tegutsevad enamikes kõrgharidust pakkuvates asutustes aktiivselt ka üliõpilasesindused. Antud kirjutises mõtisklemegi natuke lähemalt üliõpilasesinduste kaudu haridusvõrgu paiknemise üle ning tudengite kokku toomisele Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) vahendusel.

Haridus üle Eesti
Ülikoolid ei tegutse ainult Tallinnas ja Tartus – ka mujal linnades on võimalik omandada kõrgharidust! Näiteks on Tartu Ülikoolil kolledžid Pärnus, Narvas ja Viljandis¹, Tallinna Tehnikaülikoolil Rakveres, Tartus ja Kuressaares² ning Tallinna Ülikoolil Haapsalus ja Helsingis³. Tartu maakonnas tegutseb Eesti Lennuakadeemia ja Lääne-Virumaal Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut (endine Lääne-Viru Rakenduskõrgkool). Kõikides kõrgkoolides on õigus moodustada üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduste katuseorganisatsiooniks on Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL). Kuigi EÜLi tegevmeeskond töötab igapäevaselt Tallinnas Pärnu maanteel asuvas kontoris, on tudengid hariduse kvaliteedi ja tudengisõbralikkuse eest seismas üle-eestiliselt. Eesti Üliõpilaskondade Liit on võrgustik, mis ühendab ametlikult 13 üliõpilasesindust, kuid esindab kõiki Eestis õppivaid tudengeid. Haridussilma andmetel on Eestis üliõpilasi kokku ligikaudu 45 185 üliõpilast ( detsember 2019 seisuga ).

See, mida üliõpilasesindused teevad, erineb ülikoolide ja kõrgharidusasutuste vahel palju. Enamasti on tegu ürituskorralduse ning üliõpilaste haridusalase esindamise seguga. Oma tegevustes katavad üliõpilasesindused ära kogu üliõpilase elu puudutava. Just üliõpilasesinduses on tudengil võimalik õppida tundma oma koduülikooli või -kõrgkooli läbi ja lõhki. Üliõpilaskonnale olulised teemad on erinevates liikmesesindustes erinevad, seda tänu esinduste endi tegevuse suundadele, kuid ka regionaalsete probleemipüstituste erinevustele. Kuigi riiklikul tasandil on esindusorganisatsiooniks EÜL ja oma töös lähtutakse ennekõike liikmesesinduste arvamustest ning seisukohtadest, kaasnevad ühtse arvamuse koondamisega vahel väljakutsed. Tallinna ülikoolides on üliõpilaskonna organiseeritus ja üliõpilasesindus tugevalt seotud – enamasti esindus rahastab, toetab ja aitab manageerida enda ülikoolis tegutsevaid üliõpilasorganisatsioone. Tartus võib olukord kohati olla vastupidine. Näiteks on Eesti Maaülikoolis (EMÜ), sarnaselt Tallinnaga, üliõpilasorganisatsioonid (nt erialaseltsid) üliõpilasesindusega tihedalt rahastamise kaudu seotud. Seega on nii ülikooli kui ka EMÜ üliõpilasesinduse huvides neid toetada ja arendada. Samas Tartu Ülikooli mitmed akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid on vanemad kui Eesti Vabariik, seega omavad enda hooneid, vara ja tavasid, millesse esindus ei sekku. Ka ülejäänud organiseerunud üliõpilaskond on õppinud ise hakkama saama ning üliõpilasesindus neid ei finantseeri.

Tulevikust
Peaaegu igal kevadel – mõni esindus ka sügisel – pööravad esindused pilgud avalikkuse suunas, varasemast enam oma valijate poole – just sealt oodatakse tulevasi esindajaid kandideerima. Tudengkond on küllaltki suur, nii et üle-eestiline koostöö on väljakutseks ka täna, kuid Eesti Üliõpilaskondade Liit toob tudengid teineteisele esinduste kaudu lähemale. Teineteiselt kogemuste jagamise kaudu õppimine on kasulik nii esindustele kui ka tulevikus ühiskonnaelus aktiivsetele kõrgharitutele. Jääb vaid loota, et iga aastaga arendatakse omavahelist koostööd veelgi enam. Eesti Üliõpilaskondade Liit omalt poolt annab kõik, et see nõnda oleks.


 

Artikli koostasid Kristel Jakobson & Allan Aksiim

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus