Tutvu viie Eesti noore vahetusaasta kõige põnevama kogemusega

Vahetusõpilasena teise riiki elama ja õppima asumine võib olla suureks katsumuseks. Uued tutvused, keskkond ja kultuur võivad olla esmapilgul harjumatud ning lausa hirmutavad. Siiski on mitmed Eesti noored kogenud vahetusaastal palju positiivsed olukordi ja muutusi. Viis Eesti noort jagavad oma õpilasvahetuse kogemust.

  • Vanessa

„Kõige suurema jälje minu südamesse jättis mu Argentiina vahetuspere. Ma ei osanud varem aimatagi, mis tunne on omada õdesid. Meie suhe nägi välja nagu filmis: me rääkisime üksteisele kõigest ja olime koguaeg ninapidi koos. Aastast jäi väheks. Keegi meist ei kasutanud sõna „õde” lihtsalt suusoojaks, vaid südames oligi päriselt tunne, et me pidime kokku saama.“

  • Georg

„Minu vahetusaastat Kolumbias võib kohati võrrelda erineva eluga, mida elasin ja elan siiani paralleelselt kodumaa eluga iga päev. Aasta täis uut ja seninägematut, erinevaid seiklusi ning argipäevast rutiini kohandasid mind raamidesse, milles täna elan. Erinevad hoiakud vähemusse, arusaamad maailmast ning üleüldine suhtumine kujunes välja just Kolumbia inimeste keskis. Väidan julgelt, et vahetusaasta mõjudest olen tõeliselt aru saanud alles kolm aastat hiljem, kui olen alustanud õpinguid ülikoolis ning sammun teed iseseisva elu suunas. Tänu vahetusaastale olen saanud sõpru paljudest erinevatest kultuuridest ning riikidest üle maailma, kuid minu südame on võlunud teadmine, et kusagil kaugel Kolumbia pealinna tänaval ootab mind perekond, kes peab mind oma pojaks.“

  • Grete

„Vahetusaastale minnes oli mu suurimaks hirmuks koduigatsus. Olles väga lähedane oma Eesti pere ja sõpradega ning pärit väikesest külast, võib ühtäkki suurde ja tundmatusse USAsse kolimine tunduda suure katsumusena. Kohale jõudes lõi mind tõesti kõik pahviks, mistõttu ei teadnud ma kuidas istuda ega astuda. Kuid tänu toetavale vahetusperele ja igas olukorras abistavatele klassikaaslastele ning õpetajatele sulandusin ma peatselt uude kodukohta sisse ning ei pidanud kordagi tundma koduigatsust. Leidsin omale teise kodu, pere ja sõbrad kes jäävad mulle alatiseks sügavale südamesse.“

  • Inger

„Vahetusaastale Hollandisse minnes kartsin kõige rohkem ehk seda, et ma ei leia sealt endale õigeid inimesi, et ma ei sobi teiste noortega kokku. Ilmselt oli suurim hirm võimalus, et koolis ei lähe nii hästi. Tegelikult motiveeris see hirm mind erinevate inimestega suhtlema ning kõigiga rääkima. Nii sain leida omale just need inimesed, kellega tundsin end kõige mugavamalt. Leidsin omale koolist head sõbrad, kellega suhtlen siiani.“

  • Johanna

„Minu kõige meeldejäävam kogemus Saksamaa vahetusaastalt juhtus kohe vahetusaasta alguses. Nimelt elasin ma koolist 10 km kaugusel ja pidin iga päev bussiga kooli ja koju sõitma. Ühel päeval pärast kooli istusin bussi, panin kõrvaklapid pähe ja kuulasin sõites muusikat. Pool tundi hiljem hakkasin mõtlema, et midagi on valesti ja ma oleksin pidanud juba kodus olema. Tuli välja, et olin istunud vale bussi peale ja sõitnud 60km kodunt eemale Kieli linna. Kuna mul ei olnud ei raha ega telefoni, siis rääkisin bussi- juhile, et olen vahetusõpilane ja juhtus selline olukord ning ta lubas mu järgmise bussiga tagasi viia. Koju jõudes ma muidugi naersin koos oma vahetusvanematega selle väikese seikluse üle.“

Koostatud YFU allika põhjal

 

Loe veel sarnasel teemal: