Triinu kogemuslugu: vabatahtliku töö õppetunnid

November on noorsootöö võimaluste kuu, mistõttu toome teieni erinevate aktiivsete noorte lood. Esimesena tutvustame Teile Triin Sooäärt, kes on aktiivne erinevates organisatsioonides. 

Teekond vabatahtliku, aktivisti ja aktiivse ühiskonna liikmena on mind viinud täna sinnani, et vaiksest väikelinna neiust on saanud liige kolmes noortekogus, president kolmandat aastat kooli õpilasesinduses, saatejuht noortesaates, mitme noorteorganisatsiooni liige, erinevates projektides osaleja või juht ja ka tiimijuht Teeviidal.

Esimene õppetund: Algus poleks algus, kui sa seda ei alustaks

Minu lugu, et jõuda tänaseni, sai alguse nii kuus aastat tagasi, kui alustasin kohalikus noortekeskuses tegutsemist vabatahtlikuna. Peaaegu aasta aitasin seal korraldada laagreid, osalesin mitmetes projektides ja olin abiks kus vaja. Algus oli ausalt öeldes väga raske, sest enda oskustest ülevaade enamjaolt puudus, aga edasi innustas liikuma see pärastine positiivsus ja rõõm.

Teine õppetund: Uksed ei avane põhjuseta

Peale aktiivset aastat noortekeskuses mõistsin, et kuna elu tundus sel ajal veel tohutult pikk, siis edaspidi keskendun rohkem oma teistele huvidele (sel hetkel õppimine, trenn, lugemine jne) ja jätan sealse tegevuse tagaplaanile. Teate seda ütlust, et loodus tühja kohta ei salli? Ega ikka ei salli küll! Nimelt avanes mul ideaalne võimalus minna kooli T.O.R.E-ringi ja lisaks meeletule enesearengule aidata kaasa ka koolielu parandamisele erinevate sündmuste jms näol. Oma 4. ja 5.klassi pean siiani kõige pöörasemaks, sest järsku julgesin avalikult esineda, avaldada oma arvamust ega peljanud uusi väljakutseid. Sealt edasi avanesid uksed juba igale poole – Lastekaitse Liidu projekt NEF, noortekonverentsid jne.

Kolmas õppetund: Kartus erineda on suurim vale iseendale

Vead on selleks, et neist õppida, kuid mitte kordamiseks? Jah – muud vastust lihtsalt pole. Ja vigu teeme me kõik. Mina pean siiani enda suurimaks veaks seda, kui 7.klassis õpilasesinduse presidendina esimesed kolm kuud jäin kinni sellesse vanasse režiimi ehk pigem tee vähem kui rohkem. Kui see kolm kuud sai läbi mõistsin järsku, et miks ei võiks 500 õpilasega koolis õpilased ise suuri sündmuseid teha – parim koht praktiseerida tunnis saadud teadmisi, arendada koolikaaslaste koostööd ja luua õpilasesindusele ka eesmärgid.Nii toimuski juba detsembris suurim õpilasesinduse korraldatud üritus “Projektipäev” kogu koolile ja peale seda ei hoidnud tagasi ka kõige pessimistlikum silmapaar ühtegi tegu. Julge erineda – sellest saab lõpuks normaalsus!

Neljas õppetund: Motivatsioon vs prioriteedid

Kuigi alates aastast 2017 pean oma elu päris ootamatuks, siis kõige tähtsam on hoida paigas prioriteedid nii vabatahtliku, aktivisti kui ka aktiivse ühiskonna liikmena. Motivatsioon selles kõiges mängib samuti suurt rolli, sest ilma selleta pole ka alust prioriteetitele. Minu motivatsioon tuleb päris tihti sellest, kui mõni järjekordne ettevõtmine õnnestub või saan mõne noore ellu tuua muutuse, suunates teda tema ahel-reaktsiooni aktivisti radadel. Üheks prioriteediks lisaks eelnevalt kirjeldatule pean tegelikult põhikooli lõpetamist, sest siiani on kõik olnud suurepärased tulemused ka tunnistustel, aga vaikselt tuleb ka õppimisel mõista seda, mida sa siis tegelikult elus vajad.

Viies õppetund: Unista, tegutse ja ela!

Tulevikus soovid lihtsalt vinguda, kui halb on ilm või igav elu on üldse igav? Tegelikult ikka mitte? Soovitan Sul alustada samamoodi väikestest asjadest, sest eriti 21.sajandil on võimalusi olla aktiivne väga palju ja leida endas see õige tee, mis annab tugeva lükke edasiseks. Peameeles lihtsalt, et sul oleks siht ja unistused, mille poole püüelda ja leia igas väikeses asjas positiivset – iga väike kild aitab moodustada ka mosaiiki, samuti käib ka kõik sinu eluteel.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus