fbpx

Teeviit vabatahtlikud keskkonnast: just noored on need, kes suudavad üheskoos panna ühiskonda mõistma ja tegutsema!

01.05.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Maikuu teemaks on maailma kogukonna liige olemine ja sealhulgas ka keskkonna eest hoolitsemine. Mida arvavad Teeviit vabatahtlikud keskkonnast? Mida saaksid noored selle heaks ära teha?

Mis on esimene mõte, kui kuuled sõna “keskkond”?

Inger: Keskkond- koht, mis kasvab koos meiega; sõltub meist ja meie tegudest.

Sabine Liisa: Meenub terve rada sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme, mis tekitavad omakorda keskkonnale probleeme. Samuti kerkivad silme ette kampaaniad, talgud ja projektid, mis on keskkonna parandamisele suunatud.

Maria: Mulle meenuvad kohe kõik asjad, mis meid ümbritsevad ja seda keskkonda loovad. Näiteks loodus, taimestik, loomad, maavarad ja nende kõikide koostöö. Samuti on ju ka olemas sotsiaalne, majanduslik ja tehnoloogiline keskkond. Olulisel kohal on ka keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle pärandamine ja arendamine.

Millised keskkonna probleemid lähevad sulle kõige rohkem korda?

Inger: Esiteks kindlasti kliima soojenemine, mida saime nüüd eriti aprillikuus tunda, kui lumi maha tuli ja teiseks taime ja loomaliikide hävimine, millest tuleks kindlasti rohkem rääkida.

Sabine Liisa: Erinevatest tööstustest ja tänapäeva tarbijaühiskonnast tekkinud probleemid, mis on keskkonnale halvasti mõjunud. Paljud tekstiili-, keemia- ja toidukorporatsioonid lasevad tootmisest tekkinud reovee lähedal asuvatesse veekogudesse, kust see leiab oma tee ökosüsteemi ja sealt lõpuks ka inimeste organismidesse. Söei põletamist soovitakse globaalselt maha jätta, kuid arengumaades, kus see tööstus on riigile peamine sissetulek, peetakse seda lääneriikide viisiks suruda alla nende majanduslikku edenemist. Kiirmoebrändide laialdane levik on kiirendanud hooaegade ja uute kollektsioonide vahetumist, mis on omakorda suurendanud inimeste nõudlust mikrotrendidele, see aga ainult halvendab keskkonda. Samuti võtavad suurettevõtted maha metsi, et laiendada pinda enda tööstusele, näiteks palmiõlitööstusele. Selle raie tagajärjena kaovad ökosüsteemid ja muutub kliima.

Maria: Mulle lähevad kõik korda. Eriti veel need, mis ehk nii palju tähelepanu (meedias) ei saa. Räägitakse kliima soojenemisest ja on #frydaysforfuture ja muud liikumised ja organisatsioonid, aga on ka muid probleeme peale kliima. Tuleks vaadata, miks või kuidas see kliima niimoodi muutunud on ja mis selle tuum on. Ehk on probleem rahvastikuarvus, meie tarbimisharjumustes ja jäätmetes ja energias. Kuna rahvastik on kasvujärgus, siis see tähendab, et on vaja rohkem toota, mis nõuab rohkem energiat ja tekitab rohkem jäätmeid. Need omakorda rikuvad ära meie joogivee ja tekitavad kasvuhoonegaase ning lõhuvad osoonikihti. See on natuke nagu selline surnud ring. (Tahaks sellel teemal debatte korraldada)

Mida teed sina ise selleks, et keskkonda hoida?

Inger: Sorteerin prügi, pudeleid. Liigeldes kasutan ühistransporti või käin jala.

Sabine Liisa: Ma peaaegu ei osta enam endale uusi riideid, kui, siis ainult suurteks üritusteks, näiteks kooli lõpetamine. Kui tahan midagi uut, siis pigem otsin kirbukatest või laenan vanematelt. Samuti ei söö ma enam nii palju kala ja teisi mereande, sest kalastustööstus on loodusele üks kõige reostavamaid asju. Ma pole kunagi eriline liha armastaja olnud, aga keskkonna halvenemisega ei söö ma enam peaaegu kunagi punast liha.

Maria: Mina püüan tarbida võimalikult kokkuhoidlikult ning osta ka jätkusuutlikke tooteid. Mitte toetada kiirmoodi, vaid vaadata rohkem teise ringi kaupa. Viin isegi oma vanad ja väikesed riided taaskasutusse. Ei viska prügi maha, sorteerin prügi, paljusid asju saab hiljem taaskasutada. Austan ja väärtustan looduskaitse alasid, loomi ja liike. Püüan kasutada võimalikult palju ühistransporti või käia jala. Kui vähegi aega, siis ise endale riideid õmmelda ning kodus süüa teha, mitte tellida kuskilt. Suvel saab aias kasvatada köögi ja puuvilju, et ei peaks poest ostma. Öko ja mahetooteid eelistada. Püüan vähem pakendeid ja plastikut tarbida, kasutan korduvkasutatavat joogipudelit.

Milline võiks olla sinu arust noorte panus keskkonna hoidmiseks?

Inger: Sellest rohkem rääkimine, sest just noored on need, kes suudavad ühes koos panna ühiskonda mõistma ja tegutsema!

Sabine Liisa: Noored peaksid võtma endale initsiatiivi, et mõjutada poliitikuid ja ettevõtteid tegema muutusi, mis parandaksid keskkonna heaolu. Selleks võib olla protestidel käimine, organisatsioonide toetamine või nendes ise vabatahtlikuna osalemine. Kui mõni noor töötab juba kuskil ettevõttes, saab teha ettepanekuid, mis on keskkonnale säästlikumad, nagu näiteks restoranis võib ühekordsed kaasamüügi pakendid valida biolagunevad.

Maria: Kõik noored võiks end nende teemadega kurssi viia ning endale teadvustada, mis on asjad mida meie muuta saame. Me saame oma tarbimis-ja käitumisharjumusi muuta (nt prügi sorteerimine, kaltsukad jne). Saame kirjutada pöördumisi ja petitsioone ning ühineda keskkonna organisatsioonidega, korraldada üritusi, meeleavaldusi, kampaaniaid.

Milliseid nippe keskkonna hoidmiseks soovitad teistele noortele?

Inger: Märgake pisikesi, kuid olulisi asju enda ümber ja tehke ajurünnakuid, et välja mõelda erinevaid lahendusi keskkonna probleemidele.

Sabine Liisa: Vältida ületarbimist. Paljudele noortele on tähtis nende välimus ja seega on riided väga tähtsad. Kuigi Zara või H&M võib tunduda hea viis, kuidas moega kaasas käia ja samal ajal kokku hoida, on see keskkonnale väga kahjulik. Taaskasutuspoodidest saab riideid soetada veel odavamalt, aga samas on need riided omapärasemad ja keskkonnasõbralikumad. Kuigi mõnikord võib nendest poodidest olla raske leida täpselt seda, mida otsid, saab sellest teha eraldi ajaviite sõpradega, näiteks võtta üks päev, mille jooksul käia kaltsukates ringi ja vaadata huvitavaid riideid. Kui võimalik, siis on ka hea idee soetada eesti disaini.

Maria: Ei oskagi rohkem öelda kui, et lugege, uurige, saage targemaks. Minu eelpool mainitud tegusid võib ka arvesse võtta, kuigi mul endal ka arenguruumi jätkub.

Miks on sinu arust oluline rääkida keskkonna teemadel?

Inger: Mõni inimene võib olla isegi ei tea, mis on meil hetkel keskkonnaprobleemid ja samuti rääkides sellest, saab iga inimene lõpuks kuskilt alustada ja midagi ära teha.

Sabine Liisa: Keskkonna teemadest rääkimisega laiendame inimeste teadlikkust ühiskonna valupunktidest ja ajendame inimesi tegema teadlikumaid otsuseid ja oste.

Maria: Keskkond mõjutab meid kõiki- me elame selles, see on igal pool meie ümber, pärandame selle oma järglastele. Muidu peaks me marsile elama minema. Meie tervis ja heaolu on tihedalt seotud keskkonna olekuga. Me tahame ju endale parimat, siis võiks me ka keskkonnale parimat pakkuda.

Küsis ja koostas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Astrid Kaelep.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus