Tants – õpe, kus keha ja vaim töötavad käsikäes

„Me tantsime selleks, et meeldida. Me tantsime iseenda rõõmuks. Me tantsime vihmas ja tuules. Me tantsime, et toetada. Me tantsime, et püsida vormis. Me tantsime, et leevendada pingeid. Me tantsime, et hõrendada õhku ja tuua ruumi selgust. Me tantsime, et leida eneses selgus. Me tantsime, sest me tunneme, et antud hetkel ei ole teisiti lihtsalt võimalik. Me tantsime, sest meil on igav. Me tantsime, sest meil on põnev. Me tantsime selleks, et leida ühine rütm. Me tantsime sedasi, et endalgi hakkab aeg-ajalt naljakas. Me tantsime, et avardada oma piire. Me tantsime selleks, et tantsimata ei jääks. Me tantsime, et särada. Me tantsime, et täiustuda. Me tantsime, et püsida noore ja õnnelikuna. Me tantsime, et tähistada noorust. Me tantsime, et taas tantsida. Me tantsime muusika ja muude helide saatel. Me tantsime, et unustada. Me tantsime, et oleks, mida mäletada. Me tantsime, et üksteiselt õppida. Me tantsime, sest see teeb meid õnnelikuks!“

(Raho Aadla, tantsukunstnik ja tantsuõpetaja)

Tänapäeva maailm pakub rohkelt võimalusi väga mitmekülgsete huvialadega tegelemiseks. Üks väga populaarseks saanud huviala on TANTSIMINE. Aga miks tantsida? Mis on selles kunstialas sellist, et leida oma niigi kiirest nädala ajagraafikust mitmeid kordi aega ning tormata tantsutrenni?

Just hiljuti teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et on kokku kogunud üle maailma erinevad uuringud – raport põhineb lausa 900-l erineval teadustööl – ja tõde on see, et erinevate kunstidega tegelemine võib ära hoida ning ravida paljusid vaimseid ja füüsilisi haigusi!

 

Tants on väga mitmekülgne ning peamiselt osatakse välja tuua positiivset just füüsist tervendava ja arendava mõju osas: hoiab heas vormis; treenib keha mitmekülgselt, andes tööd erinevatele lihasgruppidele; parandab rühti ning koordinatsiooni; aitab saavutada paremat keha paindlikkust ning vastupidavust jne.

Teisalt, ei ole olemas füüsilist tegevust sh tantsimist, ilma tunnetusliku ehk kognitiivse pooleta! Tantsukunst on seotud aga ka kultuuriga, tegemist on liikumisalaga, mis arendab mõtlemist ning tasakaalustab meie vaimu ja meeleseisundit. Positiivsust, häid emotsioone ja head turgutust lisab seegi, kui olla kunsti tegemise asemel hoopis selle nautija rollis, külastades etendusi, kontserte, näitusi ja muid kultuurielu sündmusi.

 

Noorte Tantsu Foorum „TANTS TERVI(S)TAB!“

 

Ole sina ise, sest kõik teised on juba võetud!

Noorte aruteludes toodi välja, et vaimset pinget loovad sageli ülekoormus, soov olla sarnane oma eeskujudele ning vähene usk iseendasse. Kuhu ja miks siis kaob sageli meie enesekindlus ja kust tekib hirm eksimise ees? Ja kuidas nendest keerulistest situatsioonidest ja tunnetest vabaneda?

  • Me märkame kindlasti kehalisi probleeme kergemini, sest füüsise puhul annab keha märku valuga, kuid eriti raske on märgata vaimseid raskusi. Seega on oluline meil kõigil õppida ka oma vaimset väsimust ja pinget märkama.
  • Suurepäraseks abiliseks oleme endile ise, kui oskame säilitada sõprust iseendaga – julge suhelda ja pidada sisekõnet iseendaga ning saa teadlikumaks iseendast. Ja kui tahad end võrrelda, siis võrdle iseenda edasiminekuid – ole täna parem, kui olid eile.
  • Tantsutundides on suurepärane võimalus iseendast teadlikumaks saada. Tantsuõppes tegeletakse kehatunnetusega, mis õpetab meid oma kehas ja peas toimuvat märkama ning sealsest segadusest vabastama. Teisalt on suurepärane võimalus läbi tantsulise improvisatsiooni oma kehas ja meeles toimuv spontaanselt liikumisse panna ning selle kaudu oma hetke tundeid ja keha soove tähele panna, pingeid maandada ja mõtteid korrastada.

Oluline osa tantsuõppes on ka tantsus kogetust rääkimine.

Peamiselt teatakse, et tantsutundides tegeletakse tantsima õppimisega, veidi vähem sellest, et õpitakse ka ise ennast loovalt väljendama ning tantse looma. Vähe on aga seda teadlikust, et tantsuõppest saadakse oskus tantsu ja teisi kultuurinähtusi jälgida, mõtestada ning analüüsida.

Liikumine on inimese maailmakogemise oluliseks aluseks ning efektiivne vahend kasvamiseks ja enese arendamiseks. Läbi liikumise õpime tundma ennast ning ümbritsevat maailma ning väljendame kogetut. 65-80% inimeste vahelisest kommunikatsioonist on mitteverbaalne. Meie kehad ja liikumine peegeldavad meie emotsioone, hoiakuid, elukogemusi, ajalugu ja kultuuri – tantsuõppes on võimalus õppida seda märkama ja analüüsima.

Foto autor: Maarja Eliisabet Roosalu

 Ümbritse end nende inimestega, kellega sa haakud – see toetab sinu enesekindlust!

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et parim ja tõhusaim õppimise viis on läbi üksteisele jagamise. Tantsuga tegeletakse peamiselt grupis – ühtse sõpruskonnana. See on ka üks suurimaid motivaatoreid, miks leitakse tee tantsu juurde. Tantsuga kaasnev toob kaasa ka mitmeid sotsiaalseid ülesandeid: tuleb üksteisega arvestada, märgata ja vajadusel oma abi

pakkuda või seda paluda. Tantsutundides inimestega kohtumine, mõtete jagamine ning ühise eesmärgi poole liikumine muudavad meid sotsiaalselt avatumaks.

 

Oluline on olla tänulik selle eest, mis on hästi – leia iga päev põhjust endale naeratada ja rõõmus olla! Suur õnn on näiteks see, et sul on sõbrad kellega koos tantsutunnis käia või see, et sul on üldse võimalus tantsida ning selle võimalusi nautida. Positiivsetel mõtetel on suur jõud ning meie teame, kust neid saada – TULE TANTSIMA (valik tantsukoole üle Eesti), sest TANTSIDA OSKAVAD KÕIK! Tantsuga tegelevad noored on oodatud ühinema NOORTE TANTSU ÜHINGUGA!

 

TANTS TERVI(S)TAB!

Artikli kirjutas (loe täismahus siit):
Jane Miller-Pärnamägi
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus