Sveni kogemuslugu: Kõik ärevad on sarnased, kuid iga ärevus on isemoodi õnn

Oktoober on vaimse tervise kuu ning seetõttu koostöös Noorte Vaimse Tervise Liikumisega toome selle kuu jooksul teieni noorte kogemuslood. Noored jagavad oma kogemusi vaimse tervise probleemidest ning oma teekonnast terveks saamisel. Täna jagab oma lugu 29-aastane Sven.


Minu jaoks on ärevusega silmitsi seismine olnud igapäeva osa. Ärevus on kui raha. Sul on hea olla, kui seda on optimaalselt. Murelik oled siis, kui raha on vähe ja ahastuses oled, kui raha on liiast. Sarnaselt finantsilisele kirjaoskusele pöörame vaimsele tervisele tähelepanu vähe. Meile näib, et me teame piisavalt, kuidas hästi toime tulla ja me ei vaja abi ega sellealast haridust. Näiteks sa võid vihata ja seejärel ignoreerida raha tähendust oma elus, kuid päeva lõpuks pead ikka leiva lauale saama. Seega on parem ärevusest aru saada ning tegutseda sellest lähtuvalt, kui olla pidev inimvare.

Minul on ärevus kaasuv nähtus autismispektri häire kõrval. Sarnaselt teistele autistidele on mul tajude ülitundlikkus. Maailm on intensiivne, kirgas ja eripalgeline koht. Räägin oma kogemusest autismiga pikemalt ETV saates “Iseolemine”. Sellegi poolest soovin näidata, et ärevus on loomulik osa elust ja sellega on ka kõige raskematel hetkedel võimalik toime tulla.     

Ärevus, mis sa oled?

Ärevuse kogemine on minu jaoks tavaliselt raskesti eristatav seisund. Sageli on ärevus ja intensiivsed emotsioonid samaaegselt möllamas. Tavapäraselt võib arvata, et positiivsete emotsioonide ajal aitab ärevus kaasa näiteks töö tegemisele. Kui mul on väike ärevus, pingutan ma sageli tööga üle. Mul tekib tajude ülevool ning ärevus võib üle minna paanikaks.

Ärevus on minu meelest eelnevast tulenevalt isemoodi õnn. Ärevus lubab mul tegutseda oma eesmärkide nimel. Ma tean, et paanika ootab mind alati nurga taga olenemata emotsioonidest. Sellest tulenevalt ma olen teadlikult otsustanud, et ärevus ei defineeri mind ega minu tegevusi. Ärevus saab mind vaid aidata või panna aega maha võtma. Viimane on osutunud kasulikuks, et pühendada aega endale ja vabaaja tegevustele. Sellegi poolest pole ma kunagi valmis ärevusega silmitsi olema.

Rahu! Sa pole kunagi ärevuseks valmis

Igapäev on teadmatus, kas – ja kuidas – ärevus minu sees kulmineerub paanikaks. Positiivsete emotsioonide najal, mis tekivad enne ärevuse tõusu, tegelen ma tavaliselt näiteks väga pikalt õppimisega. Ma keskendun teadustööle ja tunnen nagu ma oleks õhus ning suudan võib-olla pakkuda välja lahenduse, mida pole varem kirjanduses välja pakutud. Samas kaob õhus olekuga ajataju ning kõik muutub üheks monotoonseks keskendunud tegevuseks. Lõpuks aga ikka saabub hetk, kui keegi segab või mul tekib väsimus. Pärast keskendumisest väljumist oleneb, kuidas ma suudan puhkuse režiimile üle minna. Negatiivse stsenaariumi korral minu tajud muutuvad üle võimendatuks. Sama olukord tekib, kui olen negatiivselt meelestatult. Lühidalt öeldes tekib mu tajudes tunnetuslik kaos – nagu keerutaks end ringi ning keegi torgiks samal ajal terava nõelaga.

Ühekoos ärevusega õnnelik

Rahunemine on tihti raske, kuid mind aitab rahulik inimesteta ruum ja sügav hingamine. Tugev ärevuse tõus ja sellega kaasnev kõrgenenud olek läheb mööda paari tunniga, kui minu meeli ei erguta mõni muu häiriv tegur, näiteks raadio. Samuti on aidanud mind see, kui keegi hoiab mul randmest tugevasti kinni.

Tunnen, et kui ma rahunen, siis minu tajud, emotsioonid ja kiired mõtted aeglustuvad. Kõik minu ümber tundub rahunemisel kui autosõit, mis aeglustub iga minutiga, kuniks auto peatub ning ma saan maha minna. Sageli tähendab ärevuse järgne rahu füüsilist väsimust ja tunnet, et uneni on jäänud vaid loetud minutid. Paanika vältimiseks tähendabki ärevuse järgne rahu aeg-ajalt varakult magama minekut.  Ma tean, et magamine taastab rahu minu sees.

Mul on kaks seisundit, lähemal vaatlemisel ilmneb kolmas

Kuidas ma siiski saan olla ülemäärase ärevusega rahul? Ausalt öeldes ei olegi. Ma olen teadlikult võtnud otsuse vastu, et ärevust tuleb mõista. Ärevust tuleb tundma õppida nagu õpitakse kirjutama ja lugema. Mitte keegi ei saa öelda, kuidas või miks ma ärev olen, kuid teised saavad aidata mul mõtestada ärevusega toimetulemist. Sellest tulenevalt on ärevus kui elementaarosake, millel on füüsikas kaks seisundit, mille lähemal vaatlemisel ilmneb kolmas.       


Sven on 29-aastane noormees. Ta on Tartu Ülikoolis Semiootika ja kultuuriteooria doktorant ning idufirma Brandlyse üks loojaid. Lisaks sellele on ta ka Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise liige. Jälgi ENVTLi tegemisi ka Facebookis.