Jaanuari teemaks on rahatarkus. Täna oleme teinud loo Siimoniga, kes on üks EDUKOHT algataja.
Praegusel hetkel kuulun ma mitmesse kogukonda. Ma olen õpilane Jõhvi tehnoloogia koolis ning õpin seal programmeerimist ja vean eest Jõhvi podcasti Cast. Lisaks olen üks kaasasutajatest Eesti Keele Vestlusklubi TONT tudengi organisatsioonis, kus olen kuni novembri lõpuni tegev juhatuses. Samuti olen ka Tartu Ülikooli Narva kolledži tudeng ning õpin infotehnoloogiliste süsteemide arendamise erialal, millest olen hetkel võtnud akadeemilise puhkuse, et tegeleda põhjalikumalt EDUKOHT programmeerimise huvikooliga üle Eesti ning Euroopa.
Kust tekkis EDUKOHT idee.
EDUKOHT idee tekkis kui meie kaasasutaja Georgi Sokolov käis USAs aasta aega vahetusõpilasena läbi Flex programmi ja nägi sealseid ägedaid võimalusi IT arendamiseks ning iduettevõtete arendamise keskkonna loomiseks. Ta soovis teha sama ka Narvas, sest Ida-Virumaa on pigem olnud kohaks, kust noored ära lähevad ja tagasi ei soovi tulla, või kui soovivad, siis ei saa, sest töökohad ja ettevõtted on kõik kontsentreeritud Tallinnas või Tartus. Meie teed ristusid, kui sattusime kokku neljakesi õppima programmeerimist ja siis otsustasime luua oma ettevõtte EDUKOHT, et lahendada kõik olemasolevad murekohad ning sütitada lastes huvi programmeerimise vastu. Sisuliselt valmistada neid ette maailmaks, mida veel ei ole, kuid mille nad saavad ise luua.
Millega seal tegeled?
Antud hetkel olen EDUKOHT tegevjuht ja tegelen kõigega, mis on seotud ettevõtte arendamisega ärilise poole pealt. Sinna sisse tihtipeale kuulub ka meie kõige lahedamate mentoritega vestlemine ja nende abistamine. Hetkel on meie põhitegevuseks laienemine järgmistesse linnadesse. Oleme pea kaks aastat eksisteerinud ning selle aja sees suutnud avada gruppe nii Narvas – kolmes kohas, Kohtla-Järvel – ühes kohas, kui ka Tallinnas – kahes kohas. Ning hetkel on plaanides avada grupid Tartus. Riias ja Ukrainas.
Eneseületamine, eneseareng
Eneseületamine ja eneseareng on minuga kaasas käinud juba alates gümnaasiumisse astumisest saadik ning need kaks sõna on aidanud mind edasi iga päev. Võib tunduda üsna cliche’na, kuid pideva enesearengu ja -ületamiseta ei ole võimalik objektiivseid läbimõeldud otsuseid vastu võtta. Kui jääme teaduse arengust ja sellega seonduvast teabest maha, siis tekib meil soov kõik lihtsustada ja proovida ehk „katsuda käega“, et mingilgi määral oma ajuga maailma keerukust mõista, kuid tihtipeale teeme sellises soovis järeldusi ja võtame vastu otsuseid mis ei ole objektiivsed ega teadusega kooskõlas. Tuleb olla kriitiline ja suhelda usaldusväärsete allikatega.
Muidugi käib ka eneseületamise ja arenguga kaasas igapäevane võitlus olla tänase päeva parim versioon minust endast. Me saame ületada ainult end ning ennast teistega võrrelda pole mõtet. Vaadake alati peeglisse ning küsige, kas te olete täna paremad, kui olite eile. Miks just täna? Üks mu lemmikumaid tsitaate, mida ma igapäevaselt enda peas vähemalt läbi räägin: „Yesterday is history, tomorrow is a mystery, but today is a gift, that’s why we call it present.“. Minu jaoks tähendab see seda, et ükskõik kui palju me oleme arenenud ja oleme nüüd „targemad“ kui eile, me ei saa eilset muuta.
Programmeerimine – miks see on noorte jaoks oluline?
Tänapäevases maailmas, kus kõik liigub ja muutub nii kiiresti, peavad kõik oma elu jooksul tõenäoliselt muutma oma eriala mitu korda elus ja ainult keerukamaks, mitte lihtsamaks, mis tõttu programmeerijad ja insenerid on ainsad erialad, kus saab tunda end kindlalt ning liikuma selle eriala sees pidevalt ja ajaga kaasas käima. Noored, kes tahavad saada head töökohta, mida on vaja igal pool ning ei taha elada alla keskmise piiri, võivad kindlasti vaadata programmeerimise suunas.
Eestis on puudu üle 8000 IT spetsialist ning meie naaberriikides on see arv viiekohaline. Spetsialiste on vaja ja neid hinnatakse kõrgelt. Junior arendajatele, ehk algpositsiooniga IT ettevõttes töötavatele programmeerijatele, lubatakse osades ettevõtetes algpalka 2500 eurot. Nüüd jooksevad kõik murdu, et suurt raha teenida just ITsse. Kuigi igaüks võib saada programmeerijaks, siis mitte kõik ei saa kindlasti esimese palgana 2500 eurot. Pigem on tõenäolisem praktikal saada parimal juhul 800 eurot kuus (Playtech) ning sealt juba edasi areneda.
Programmeerimine on raske ning vajab pühendumist, kui sul ei ole soovi otsida lahendust maailma lõpuni ning sa annad koheselt alla kui google’i esimesel lehel ei ole sulle vajalikku infot, võid programmeerimise unustada. Müüt sellest, et programmeerijad oskavad kõik parandada ei tule sellest, et nad oleksid kõik väga head tehnikaga, vaid sellest, et iga hea programmeerija oskab googeldada piisavalt, et ära teha kõik mis ta ette võtab. Kui tahad osata kõike ja teenida hästi, siis programmeerimine on just sulle. Kui oled alla 16 aastat vana, siis oled kutsutud meie programmeerimiskooli EDUKOHT, kui oled 16 – 18 aastat vana, leiame sulle individuaaltunnid meie programmeerimiskoolis EDUKOHT ning kui oled vähemalt 18 aastat vana, siis kood/Jõhvi alustab oma järgmisi sisseastumiskatseid juba 2022 aasta jaanuaris. Soovitan sinna kindlasti kandideerida!
Milliseid stereotüüpe sooviksid muuta?
Et IT on ainult meestele. Kuigi IT-s on naisi paraku ainult 31% (Gartner Research), on see number siiski kasvamas ning IT on üha enam sooneutraalne. IT-s on väga palju edukaid naisi ja seda stereotüüpi ei tohiks enam olemas olla, sellesse maailma on kõik oodatud.
IT on raske! IT on palju rohkem kui lihtsalt programmeerimine ja kuigi see võib tunduda algselt raske, on tegemist siiski vägagi õpitava erialaga ning töö ja harjutamine alati teevad kõike lihtsamaks. IT raskus on vägagi subjektiivne.
IT-s töötamiseks on vaja teada hästi matemaatikat. Taaskord on IT palju rohkem kui mõni eriala mis on seotud matemaatika või statistika või füüsikaga ainuüksi. Palju IT eriala inimesi ei puutu matemaatikaga kunagi kokku. Koolis seatud hindamise standardid tihti ei pea päriselus paika ning oskused, mida päriselus vaja ei pruugi tulla matemaatikast ainuüksi. Muidugi annab matemaatika palju loogilist mõtlemist, kuid seda saab arendada ka teistel viisidel.
Et IT töötajad on kõik füüsiliselt nõrgad või ülekaalus – see müüt on nüüd kehtinud kümneid aastaid, kuid üha enam näeme vastupidist tendentsi. IT töötajatel on rohkem võimalusi vabamale graafikule ja finantsidele, et kanda enda eest hoolt. Need inimesed, soovi korral, käivad jõusaalides ja teevad trenni. Tihtipeale on need samad inimesed, kes jälgivad ka trende ja on kas hipsterid või väga trendikad.
Et e-sport ei ole sport ja kõik e-sportijad ei ole maailmaks valmis. Maailma tasemel koguvad e-spordi võistlused suuri areene täis pealtvaatajaid, tihti ka rohkem kui jalgpalli mängud ning tegemist on vägagi tõsise spordiga kus on ka tõsised auhinnad – mis ulatuvad vahel ka kümnete miljoniteni. Need on sportlased, kes mängivad päevas kuni 13h, kuid samas on nende lepinguline kohustus päevas kaks tundi ka trenni teha ja hoolitseda oma tervisest. Ammugi ei ole enam e-sportlased mingisugused kodus istujad, kes kõngevad arvuti ees, vaid tõsised ja tervislikud sportlased, kes võistlevad tohutute auhindade eest ning lahutavad miljonite meelt.
Milliseid nippe annaksid noortele seoses tehnoloogiaga?
Tehnoloogia kogus on tänapäeval üüratu ja seda ei jää vähemaks. Peale tuleb ainult uuem ja uuem tehnoloogia ning ajaga peab kaasas käima. Sellest tulenevalt soovitan noortel olla väga kriitilise mõtlemisega. Kuna läbi selle tehnoloogia jõuab meieni ka mõtlematus koguses teavet, mida on pea võimatu filtreerida ja kõiksugu algoritmid, kus kogu teave ainult kinnitab juba sinuni jõudnud teadmisi. Peab olema väga kriitiline selle suhtes, mis teavet tarbitakse. Õppige, uurige, lugege, küsige kolmandat arvamust ja kahelge kõiges. Ärge mingi lihtsamat vastupanu teed, mis sunnib teid uskuma lihtsustatud teadust, lihtsalt seepärast, et te ei suuda uusi teaduse avastusi kätega katsuda või oma silmaga näha. Maa ei ole lapik ning maailma eliit ei soovi teid vaesemaks muuta! Tehnoloogia on väga ilus asi, kuid see võib valedes kätes teha ka palju viga. Suhelge oma lähimatega ja olge kriitilised!
Artiklit toimetas Sisuloome meedia- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla
Artikkel on avaldatud 2022. aastal
