Tavasigarette suitsetatakse üha vähem, samas tõuseb kiirelt uudsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajate arv. Levib arusaam, et need alternatiivsed tooted sobivad isegi suitsetamisest loobumise abivahendiks.
Paljud ei tea, et ka alternatiivsed tubakatooted sisaldavad terviskahjustavat närvimürki nikotiini. Mida nikotiin meie kehas teeb ning kuidas sellest lõplikult loobuda?
Nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav psühhoaktiivne aine. „Nikotiini mõju tervisele on palju uuritud. Juba pikalt on olnud teada, et nikotiin kahjustab kesknärvisüsteemi ja võib kutsuda esile ärevus-, tähelepanu- ja keskendumishäireid, samuti soodustab see kasvajate teket, kahjustab südame-veresoonkonda ning tõstab insuldi- ja infarktiriski, halvendab sperma kvaliteeti ning on lootele mürgine,“ loetleb Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu.
Sageli põhjendavad inimesed oma nikotiinitarbimist öeldes, et see aitab neil lõõgastuda, stressi maandada ja ärevusega toime tulla. Veerpalu aga ütleb, et füsioloogiliselt on nikotiini toime tegelikult hoopis vastupidine. „Kuna ajus toimub nikotiini tarbimise järel dopamiini vabanemine, tekib tarvitajal õnnetunne, mida aetakse segi lõdvestumisega. See tunne on aga ajutine. Nikotiin on stimulant – teadusuuringud näitavad, et see suurendab nii kesknärvisüsteemi kui ka kogu keha aktiivsust, muutes meid seeläbi ärevamaks. Dopamiini mõju kaob kiiresti ning aja jooksul võib nikotiini tarvitamine stressitaset hoopis tõsta,“ selgitab ekspert ja toob tõestuseks uuringud, mis näitavad, et e-sigareti kasutajatel on kaks korda suurem tõenäosus saada depressiooni diagnoos võrreldes nendega, kes pole kunagi e-sigarette tarvitanud.
Kõike seda teades tekib aga küsimus, miks siis inimesed endiselt nikotiinitoodete lõksu langevad?
„Nikotiinist tekib kergesti sõltuvus. Kui esialgu proovitakse nikotiinitooteid uudishimust või soovist teiste sekka kuuluda, siis peagi langeb inimene sõltuvusse, millest on väga keeruline välja tulla. Inimene hakkab ilma nikotiini tarvitamiseta tundma ärrituvust, meeleolu muutuseid, tähelepanuvõime langust, unehäireid ja suurenenud söögiisu. Nähud võivad ilmneda mõne tunni jooksul või isegi varem peale viimast nikotiinidoosi. Sama hiilivalt nagu füüsiline nikotiinisõltuvus, kujuneb välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab nikotiinitoodete tarvitamise harjumust,“ räägib Veerpalu.
Kokkupuude nikotiiniga on eriti ohtlik lastele ja noortele, kuna nikotiin mõjutab ajupiirkondi, mis vastutavad tähelepanu, mälu, õppimise ja impulsside kontrolli eest. „Nikotiini tarvitamine võib noore kesknärvisüsteemile jäädavaid kahjustusi tekitada. Uuringud on näidanud, et noortel, kes tarvitavad nikotiini, esineb rohkem ärevust ning aktiivsus- ja tähelepanuhäireid. Inimese aju areneb kuni 26. eluaastani ning sel ajal toimub erinevate närviühenduste loomine ja tugevdamine. Noores eas nikotiini tarvitades muutuvad tugevamaks just need ühendused, mis seonduvad mõnuainete tarvitamisega, seega tõuseb risk erinevate sõltuvushaiguste tekkeks. Noored, kes hakkavad esimese nikotiinitootena kasutama e-sigarette, suitsetavad suurema tõenäosusega tulevikus ka tavasigarette. Nikotiinisõltuvuse tekkeks ei ole palju vaja – noortel piisab vaid viiest milligrammist päevas. Umbes sama palju nikotiini on veerandis e-sigareti vedelikus,“ kommenteerib Veerpalu.
Ka alternatiivsed tubaka- ja nikotiinitooted sisaldavad seda tervist kahjustavat ainet
„Nikotiin toimib ühtmoodi ükskõik, kas see on pärit sigaretist, e-sigaretist, vesipiibust, nikotiinipadjast, huule-, nuusk- või närimistubakast. Tegu on sõltuvust tekitava närvimürgiga, mis mõjutab inimese kõiki elundeid ning väited justkui oleks „suitsuvabad“ või „tubakavabad“ nikotiinitooted kuidagi tavalistest sigarettidest tervislikumad, ei vasta tõele,“ ütleb Veerpalu.
Video allikas: Tervise Arengu instituut.
Seega asendades tavalised sigaretid e-sigarettide, nikotiinipadja või huuletubakaga, vahetad lihtsalt ühe tervistkahjustava harjumuse teise vastu. „Sõltuvushaigus on psühholoogiline, seega loobumine tähendab vaid päriselt loobumist, mitte ühelt tootelt teisele üleminekut. Kui inimene on nikotiinitooteid juba pikalt kasutanud ning tema sõltuvus on nii tugev, et tal ei ole võimalik loobuda ilma abivahendita, siis tuleks kasutada kontrollitud ja tõendatud efektiivsusega vahendeid, milleks on retseptiravimid ning nikotiiniga nahaplaastrid ja nätsud,“ selgitab spetsialist.
Kuigi nikotiiniplaastreid ja -nätse saab osta apteegi käsimüügist, siis pädeva raviplaani koostamiseks soovitab Veerpalu siiski pöörduda perearsti, -õe või loobumisnõustaja poole. „Nikotiinasendusravi on kõige tulemuslikum koos asjatundliku nõustamisega, mida Eestis osutatakse tasuta ja saatekirjata. Oluline on oma keha harjutada järjest väiksemate nikotiinidoosidega, misjärel saab lõpuks kõigist nikotiinitoodetest täielikult loobuda,“ ütleb Veerpalu.
Peamine põhjus, miks e-sigarette ega teisi nikotiinitooteid loobumisvahendina kasutada ei tasu ongi see, et nendega ei käi kaasas professionaalset juhendamist ega kontrollitud annuseid. „Pigem võivad e-sigareti kasutajad võrreldes sigareti suitsetajatega enese teadmata rohkemgi nikotiini tarbida, kuna e-sigaretist jätkub kauemaks kui tavalisest sigaretist. Kui ühes sigaretis on kuni 1 mg nikotiini, siis ühes milliliitris e-sigareti vedelikus on lausa kuni 20 mg nikotiini. Sama kehtib huuletubaka kohta, mis on limaskestaga püsivamas kontaktis. Nii jääb nikotiin inimese organismi kauemaks ning on tõenäoline, et kehasse jõuab närvimürki ka rohkem,“ hoiatab spetsialist.
Artikkel on koostatud Tervise Arengu Instituudi poolt
