Rasmuse kogemuslugu: SisuAkadeemias sain päriselt teha asju, mis pakuvad põnevust

Noorteinfoportaali‌ ‌Teeviit‌ ‌2020‌ märtsi ‌teemaks‌ ‌digielu ja meediapädevus, alapealkirjaga “Minu mänguväljak internet”, milles tutvustame teile erinevaid külgi interneti ohutusest ja digipädevustest. Seetõttu oleme teinud loo aktiivse noore Rasmus Unojaniga.

Räägi veidi projektist

Eelmisel aastal osalesin sellises lahedas projektis nagu SisuAkadeemia, mis õpetas video tegemise ABC-d ja ka teisi sotsiaalmeedia videote tegemiseks ja haldamiseks vajalikke oskusi. Projekti vedajateks olid Victoria Villig, Martti Hallik, Rando Mere ja Karola Koopuu.

Kuidas sa jõudsid selle projektini?

SisuAkadeemia leidsin täiesti juhuslikult internetis surfates ja vaatasin, et Martti Hallik oli postitanud üleskutse, et noored kes on huvitatud sotsiaalmeedia koolitusest siis Rae Vallas 2019 toimub Sisuakadeemia ja olin koheselt vaimustuses, sest mulle väga meeldib foto- ja videograafia ning see sai kindlasti otsustavaks osaks.

Miks sa otsustasid osaleda?

SisuAkadeemiaga otsustasin osaleda just sellepärast, et saaksin harjutada kätt ja teha sõpradega koos midagi huvitavat, ja põnevat.  Koheselt peale Martti Halliku videot kirjutasin ma kahele klassiõele, kellel on sarnased huvid, et kas nad oleksid huvitatud minuga kaasalööma ja koos töötama. Tunneme üksteist juba suhteliselt hästi, seega me saime omavahel vabamalt suhelda.

Mida sa oled õppinud? 

Enim õppisin ma SisuAkadeemias, kuidas teha paremaid kaadreid ja kindlasti õppisin ka rohkem valguse kasutamist. Lisaks millist tehnikat teatud olukordades kasutada, palju videoheli kohta ja kuidas seda parandada. Meil esines väga palju taustamüra ning kindlasti ka peale selle video tegemist, oskan ma paremini panna kokku eraldi video- ja heliklipid.

Räägi üks meeldejääv seik Sisuakadeemiast. 

Minu meeldejäävaim hetk oli kindlasti see kui sain käia pildistamas koos Karola Koopuuga, kellega oli meil pikk ja sündmusi täis pildistamise päev. Seal sain ma kätte tõelise fotograafi kogemuse ja mille kõigega peab arvestama. Ilmselt ei lähe see mul kunagi meelest – see oli väga hariv ja tekitas minu isegi veel suuremat huvi fotograafia ja selle erinevate harude üle. Veel üks unustamatu hetk oli see kui pidime filmima oma kõige lihtsama kaardi. Filmisime kuidas 2 tüdrukut kõnnivad ja istuvad kiikudele – ainuüksi selle klipi tegemiseks läks meil poolteist tundi(!), kuna me ei suutnud naermist lõpetada ning kõik sel hetkel tundus lihtsalt nii naljakas.

Mis on olnud kõige raskem?

Kõige raskem tol hetkel oli pidev aja puudus, kuna me alati filmisime nii kaua ja siis ei jäänud jälle aega, et kõike õigeks ajaks valmis monteerida. Nüüd kui SisuAkadeemia läbitud, on kindlasti väga raske uute koolituste ja konkursside leidmine. SisuAkadeemia on väga hea projekt ja seda võiks tegelikult anda mitmes erinevas astmes ehk algajad, edasijõudnud ja professionaalid või midagi taolist aga selleks et, pääseda järgmisele kursusele pead olema läbinud eelnevad koolitused.

Miks peaksid noored sellistest asjadest osa võtma?

Noored peaksid sellistest asjadest kindlasti osa võtma just selle pärast, et see on väga arendav ja minu arvates oli sellest väga palju abi. Lisaks kõigele sellele sain ma sealt väga palju uusi tutvusi ning oma klassiõdedega sain veelgi lähedasemaks ja peale seda oleme veel koos mitmel erineval konkursil osalenud.

Kuidas oled seoses programmiga enda meediapädevusi arendanud? 

Peale SisuAkadeemia programmi olen osalenud mitmel erineval konkursil ning käin ka pidevalt pildistamas. Üritan ka oma instagrammi arendada (@mustkaru) kuid see ei ole nii lihtne, kuna ma ei suuda valida millise fotograafia alateemaga peaksin ma tegelema, kuna teemasid on palju ning postidades “varia” teemaga pilte on väga raske oma ”brändi” luua.

Kui palju sinu meelest noored üldse on teadlikud interneti ohtudest?

Tänapäeva noored on ikkagist enam-vähem teadlikud, mida tohib ja mida mitte internetti postitada. Koolides räägitakse sellest teemast palju ja ka youtubes on antud teema kohta väga palju erinevaid videoid ja animatsioone. Kindlasti üheks ohuks on äpp nimega TikTok, kus tihti noored ei anna omale aru, mida nad postitavad ja sellega paratamatult kaasneb kahjuks küberkiusamine. Nooremad TikToki kasutajad ei tunneta seal äpis reaalsuspiiri ja postitavad endast videoid, kus tantsitakse mõne võõrkeelse laulujärgi, kuid laulu sisu on vulgaarne ning ilmselt ei tea nad selle laulu tegelikku tähendust. Siinkohal peaks vanemaid rohkem teavitama, et sotsiaalmeedia ohtudest ning mida lapsed seal teevad.

Kuidas noori rohkem panna huvituma meediapädevuste arendamisest?

Parim viis panna noori õppima meedia- ja infokirjaoskust,  on võtta mõni Youtube või mõne teise suure platvormi iidol. Paluda tal osaleda huvitavas projektis ning paluda tal rääkida neile sellest mida tema on saavutanud ning milline see kogu protsess on. Kindlasti ei tohiks asju ilustada ja peaks ka mainima, et see nende töö ei ole lust ja lillepidu.

Küsis Teeviit vabatahtliku sisuloome tiimijuht Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus