Persoonilugu Kristiina Lauriga: ära ole tusane – liigu edasi ja vaata, mis järgmisena teha saad

Noorteinfoportaali Teeviit 2020 esimese kuu teemaks on harjumused, eesmärgid ja lubadused. Seetõttu oleme teinud loo Kristiina Lauriga, kes on personaaltreener.

Kui keegi palub, et ma räägiks endast, siis alati ütlen, et olen MyFitnessis treener, Aga tegelikult olen veel lõpetanud TTÜ magistri ehitusalal, hobiküpsetaja, abikaasa, õde ja tütar. Lisaks, parematel päevadel kui vaba õhtu on, saab ka hea sõbranna olla.

Kust ja kuidas sai alguse sinu tee treenerina?

Praeguseks olen treeneritööd teinud üle 5 aasta. Kui ma 7 aastat tagasi TTÜ tantsutüdrukute katsetele läksin, siis sealt sai tugevam treenimise pisik alguse. Seal kohtasin ka Sandra Raju, kes minusse mingil põhjusel uskus ja nägi, et minust võiks täitsa hea treener saada. Siis tuli päevasid, mil hommikul kell 7 käisin jõusaalis või rühmatrennis ning õhtuti tegin veel 2-tunnise tantsutrenni otsa. Treening oli miski, mida ma ootasin ja nautisin ning mingil hetkel mõtlesingi, et sellise “pisiku” levitamine oleks päris tore “missioon”. Niisiis alustasingi EOK aeroobikatreenerite koolitusega, mille lõpetamise järel mulle MyFitnessi peatreener kirjutas… sealt järgnes Nike treeningute koolitus, lisaks mitmed täiendtreeningute koolitused Eestis ja välismaal. Seni on viimaseks olnud FAF personaaltreenerite koolituse edukas lõpetamine, mis mind ka ametlikult personaaltreeneri tiitliga pärjas.

Millest saad sa inspiratsiooni?

Sotsiaalmeedial on tugev mõju tänapäeval. Ja nii ka mina ammutan suuresti inspiratsiooni sealt ning inimestest, keda ma jälgin. Neid inimesi tuleb muidugi hoolega valida, vastasel juhul vaatad lihtsalt tundide viisi mingit mõttetut jama.

Millised on olnud sinu suurimad katsumused? Kuidas sa oled neid ületanud? Milline on olnud sinu suurim väljakutse?

Ma arvan, et üks suurimaid väljakutseid ongi olnud see personaaltreenerite koolitus. Just ajalises mõttes. Kestab see üle poole aasta ning sel ajal ei ole Sul sisuliselt ühtki vaba nädalavahetust. Ja nii ma tegin 9-5ni kontoritööd, varahommikutel ja õhtutel veel trenne ja siis nädalavahetuseti olin kas treeningsaalis ise õppimas või hoopiski loenguid kuulamas ja eksamiteks kordamas. Raske ta oli, aga tehtud sai.

Kas sul on olnud ebaõnnestumisi? Mis sa oled neist õppinud?

Kindlasti, kellel ei oleks. On olnud eksamitel läbikukkumisi, äraütlemisi töörindel jpm, aga igast olukorrast tuleb välja tulla nii, et “ju nii pidigi minema” ja siis järgmine kord annad endast veel rohkem. Kaua ei tasu tusane olla, liigu edasi ja vaata, mis järgmisena teha saad.

Millised on sinu harjumused, mida tahaksid enda juures muuta ja miks? 

Liigselt kaua jään ma ikka diivanile, kas surfama või telekat vaatama. Ühelt poolt saan ma aru, et see on okei õhtuti telekat vaadata. Teisalt on mul öökapil mitu raamatut, mis lugemist ootavad.

Mis on sinu suurim eesmärk?

Ma ei sea omale väga tihti suuri eesmärke. Sest kõik, mis on juhtunud, on kuidagi loomulikult läinud. Seetõttu ma ka ei julge tihti lubada teha plaane nt aasta või pool ette. Liikuva töö ja eluga võib see eluke kiirelt uue suuna võtta. Uueks aastaks võtsin ma aga 2 eesmärki küll – üks neist on prügi sorteerimine (ja julgustan seda kõiki tegema) ja teiseks on lugeda iga kuu vähemalt üks raamat.

Kui palju sa enda plaane planeerid?

Kui on mingi tegevus ja eesmärk, siis sellel peab olema plaan. Mu kalender on koguaeg kohtumisi, trenne ja “minu aega” täis, mille järgi ma elan. Kui midagi kalendris ei ole, siis seda pole olemas.   

Mida arvad eesmärkide seadmisest?

Kui Sa tahad kuskile jõuda, siis Sul peab olema sõnastatud eesmärk ning ka vastav tegevusplaan. Pahatihti näen inimesi aastast-aastasse jõusaalis rassimas, teadmata õieti, miks nad midagi teevad. Kui ise ei saa hakkama või pole kindel, siis leia omale keegi, kes Sind aitab. Nii jõuad palju kiiremini oma eesmärkidele lähemale.

Kuidas sa eesmärke sead ning nende suunas tegutsed?

Mina olen selline “tahan kohe” ehk kui miskit pähe võtan, siis ma ka alustan TÄNA, mitte homme. Sealjuures tuleb olla väga järjekindel, sest vaid üksnes nii Sa jõuad sihile. Mistahes eesmärke tuleb mõõta, et saada aimu, kas liigud sinna suunas – olgu selleks mingid testid, mõõtmised, mahulised numbrid – misiganes Sind eesmärgile lähemale viib. 

Millistest väljakutsetest võtad sa osa ja miks?

Ma olen võtnud ainult jooksmise ja väljas liikumise eesmärkidest. Igasugused 100-päevased küki- ja kõhulihaseväljakutsed on toredad, aga kas need ka pikas plaanis meid reaalselt kuhugi viivad, see on kaheldav, eriti kui tehniline sooritus jätab soovida. Küll aga väljas liikumine on tore ja selle harjumuse süvendamist ma igati pooldan.

Millega sa motiveerid ennast tegutsema?

Äratuskellaga. Mõned asjad peab lihtsalt ära tegema.  

5 nippi eesmärkide seadmiseks.

  1. Sõnasta eesmärk.
  2. Kuidas Sa saad oma tulemust mõõta? On vaja kindlasti näha, et asi liigub, vastasel juhul motivatsioon kipub kaduma.
  3. Vaata üle, kas Sinu eesmärk on realistlik..
  4. Vaata enda sisse ja mõtle, kas see on SINULE oluline või teed midagi kellegi teise pärast?
  5. Määra mingi ajaperiood, mis ajaks peaks olema asi tehtud.

Anna mõned nipid, kuidas oleks hea noorel alustada trenniga.

Tuleb lihtsalt minna. Kõige raskem osa on alati kodust välja saamine, mistõttu soovitan minna otse koolist või töölt, siis on tehtud, tuju hea ja energia laes, et õhtul ka muid tegevusi teha. Pealegi, leia treening mis on äge ja siis ei olegi tegu tüütu kohustusega, vaid oled leidnud omale uue hobi!

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus