fbpx

Persoonilugu koolipsühholoogi Rene Koloniga: Igal inimesel on looduse poolt kaasa antud vähemalt üks talent

Noorteinfoportaali Teeviit augustikuu teemaks on suhted, milles keskendume erinevatele suhtele ning nende tervisele.  Seekord oleme teinud artikli Nõmme Põhikooli psühholoogi Rene Koloniga.

Minu nimi on Rene ning töötan Tallina Nõmme Põhikoolis koolipsühholoogina. Elu on juhtinud mind vaikselt, aga kindlalt laste ja noorteni. Ükski ülikool, ega haridusasutus ei õpeta noori paremini tundma kui noored ise. Lisaks panustan jõudumööda taastava õiguse vabatahtliku töösse. 

Lemmik saade? Osoon

Lemmik raamat? Arthur Janov „Primaalkarje” ja Ingvar Villido „Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus.”

Parim viis nädalavahetuse veetmiseks? Rattaga uute kohtade avastamine 

Kuidas oled jõudnud tänase ametini? Milline teekond on Sul olnud? Kui ma lõpetasin keskkooli, ei oleks ma iial arvanud, et minu tõeline kutsumus on tegeleda laste ja noortega. Nimelt astusin Tartu Maaülikooli metsamajanduse erialale. Sain üsna kiirelt aru, et see ala ei ole minu jaoks. Selle asemel soovisin alustada iseseisvat elu ning raha teenida. Parim viis selleks oli liikuda ehitussektorisse. Paigaldasin nii tänavakive, lamekatuseid, ehitasin ujuvhotelle ja kruiisilaevu. Jõudsin töötada mõned aastad ka Prantsusmaal. Mul läks üsna mitu head aastat arusaamiseks, et õnn ei peitugi rahas. See oli tormiline aeg, mis juhtis mind mõtisklema eksistentsiaalsete küsimuste üle. Jõudsin järeldusele, et kuigi mulle meeldis toonane amet ja olin selles ka küllaltki hea, ei olnud see siiski töö, mida oleksin näinud ennast tegemas ka 10 aasta pärast. Mul tärkas läbi enda elu madalseisude huvi psühholoogia vastu. Uurisin sellealast kirjandust, osalesin erinevatel koolitustel ning lõpuks astusin uuesti ülikooli. Nüüd juba psühholoogia erialale. Tundsin kohe ära, et see on minu jaoks. Õpingud sujusid küllaltki ladusalt, sest teema huvitas mind. Enne ülikooli lõppu pakuti mulle ringijuhendaja kohta Saue noortekeskusesse. Leidsin, et töö noortega on päris põnev ning märkamatult oli minust saanud noortekeskuse kollektiivi täisväärtuslik liige. 5 aasta jooksul juhendasin erinevaid huviringe, korraldasime laagreid, töömalevaid ja palju muud põnevat. Nägin, kuidas tehakse kõrgtasemel noorsootööd. Selle aja jooksul õppisin tundma lapsi ja noori ning nende mõttemaailma. Nad olid parimad õpetajad ning olen neile selle eest väga tänulik. Oli ilus aeg. Ühel päeval võttis minuga ühendust üks psühholoog ning pakkus võimalust kandideerida Tallinna Nõmme Põhikooli koolipsühholoogi ametikohale ning mõne kuu pärast alustasin seal juba tööd.    

Mis sulle praeguse ameti juures meeldib? Mulle meeldib usaldus ja vabadus korraldada psühholoogi tööd koolis. Meeldib ka see, kuidas inimesed ise tulevad vestluse käigus lahendusteni, mis neile palju kasu toob. Tähtis on kooliinimeste üleüldine sõbralik suhtumine õpilastesse. Psühholoogina on hea võimalus kogu protsessi disainimises ja elluviimises abiks olla. Mulle meeldib tunne ja teadmine, et minu tööst on kasu teistele inimestele.  

Oled teinud kindlasti palju valikuid. Mis Sind aitas? Isegi kui teinekord mõistusega võttes ei saa päris täpselt aru, et miks mingi muutus elus on vaja ära teha, kuid sisetunne ütleb, et see on vajalik, siis tuleb kuulata sisetunnet. Tänaseks olen aru saanud, et tegemist on intuitsiooniga, mis on olemas igal inimesel, kuid mõned ei ole seda lihtsalt veel äratundnud. 

Mis Sind elus inspireerib? Inspireerivad inimesed, kes teevad kirega midagi, mis neile väga meeldib. 

Tänasel päeval on palju erinevaid võimalusi noortele. Üks soovitus noortele, kuidas leida elus oma „kirg“? Igal inimesel on looduse poolt kaasa antud vähemalt üks talent, milles ta on väga hea. Sageli on see seotud hobide, huvide või mõne muu tegevusega, mis inimesel hästi välja tuleb. Selleks, et seda üles leida, tuleb elus tegeleda paljude erinevate asjadega ning juhinduda sisetundest. 

Milliseid soovitusi annad noorele, kes ei suuda valida? Ka valesti valimine on parem kui mittevalimine. Sageli tänu valedele valikutele hakkavad õiged valikud selgemini eristuma, seega valikute tegemine läheb järjest lihtsamaks. Me juhime ise oma elu ning võime valikuid igal ajal muuta. 

Kuidas ületada elus ette tulevaid raskusi? „Ühe sammu” reegliga. Ükskõik kui raske või ületamatu tundub probleem, on alati võimalik teha iga päev üks samm lahenduse suunas. Niimoodi toimides ei ole ükski taksitus ületamatu. Oluline on siinkohal püsivus ja järjepidevus.

Kas tänasel päeval on noorel raske alustada iseseisvat elu? Mida peaks teadma? Tuleb mõista, et igal inimesel ongi iseseisev elu. Isegi kui elatakse oma perega koos, on kõigil pereliikmetel iseseisvad elud. Oluline on vahet teha, kas me juhime oma elu ise või juhitakse seda meie eest. Enda elu juhtimises pole midagi keerulist. Pigem on on vaja välja mõelda, kuhu soovitakse jõuda ja mida selleks teha on vaja. Sihte võib elujooksul muuta niipalju kui vaja, kuid selle olemasolu on iseseisva elu alustala. Sihtide seadmisel võib vajadusel abi paluda koolipsühholoogilt, karjäärinõustajalt või mõnelt teiselt inimeselt, keda usaldatakse.  

Mis teemad köidavad noori hetkel? Miks? See on hea küsimus, mida võiks noorte käest küsida. Ma usun, et igal noorel on see erinev. Kindlasti avaldab mõju meedia ja kultuuriruum, kus noor viibib. 

Kõige ekstreemsem asi, mida oled elus teinud?Esimesena, mis meelde tuleb on maailma kõige kõrgem Benji-hüpe Macau teletornist Hiinas. 

Noored on hukas? / Võidab see, kel on rohkem infot? Teadupärast pärineb “noored on hukas” lause juba Vana-Rooma ajast. Mõelda vaid kui palju noori selle ajaga maailmas elanud on ja nagu me näeme, elavad veel. Peab tunnistama, et noored teevad meile silmad ette paljudes asjades. Meile võib tunduda, et mõned noored on hukas, kuid võimalik, et see on nende elus oluline periood, kus õpitakse looduses ja ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi. 

Võidab see, kel on rohkem infot? Informatsioon muutub oluliseks alles siis, kui sellega midagi peale osatakse hakata. Lihtsalt palju infot on müra, mis tekitab segadust. Kerkib üles küsimus milline info on oluline ja milline mitte? Noorem generatsioon oskab infomüras oluliselt paremini orienteeruda kui vanemad. Omades õigel ajal õiget infot, võib see palju kasu tuua. Usun, et kui tegeleda igas mõttes õige asjaga, siis varem või hiljem leiab vajalik info meid ise üles.

 

 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus