Persoonilugu Kirsti Vaiklaga: you can never dream too big

Noorteinfoportaali Teeviit septembri teemaks on füüsiline tervis, milles keskendume erinevatele spordiliikidele ning  toitumisele. Käesolev intervjuu on tehtud treeneri Kirsti Vaiklaga.

Kokkuvõtlikult olen tervise entusiast, kelle eesmärgiks on inimesi aidata ja suunata liikumise ning tervise küsimustes. Täpsemalt öeldes olen lõpetanud ülikoolis geenitehnoloogia eriala ja hetkel litsentseeritud personaaltreener ning toitumisnõustaja

Oled teinud kindlasti palju valikuid. Mis Sind aitas?  Mis Sind elus inspireerib/motiveerib?
Kusjuures gümnaasiumis olles poleks ma kunagi arvanud, et satun sellesse punkti kus ma hetkel olen. Teadsin küll alati, et mulle meeldib inimesi aidata ning tahan olla omamoodi maailmaparandaja, kuid seda kindlat asja ette ei näinud. Teekond on olnud kindlasti üpris raske ning ootamatusi täis, kuid kõik on olnud meeletult vajalikud õppetunnid, mis on mind vorminud selleks, kes nüüd olen.
Valikuid on tulnud palju teha igasuguste elu ootamatuste tõttu, mis meil kindlasti kõigil aeg-ajalt ette tulevad. Peale ülikooliõpinguid tundsin, et vajan hetke hingata. Siiski järgnes sellele kontoritöö ning kella üheksast viieni istumine ei olnud minu loomusele sobiv. Seejärel otsustasin teha enda elus kannapöörde ning juba selleks hetkeks aastaid hinge pugenud trenni ning tervise maailmasse sisse sukelduda. Kõik vabad hetked panin enda harimise alla nii ärilises, turunduslikus kui ka loomulikult siis treeneri maailma mõistes. Pingutasin tugevalt terve selle nimel, et võtta üks julge otsus, tulla ära enda tavapäraselt töölt ning ajada enda asja. Mind motiveerib see, et ma ärkan iga päev ja tunnen, et saan teha asja mis teeb meele heaks ning mis ei mulle vastumeelne. Ma tahan ja saan olla iseenda tegevuste ja otsuste peremees!

Millise saavutuse eest oled kõige rohkem uhke?
Kõige uhkem olen enda senise pideva haridustee ning nüüdseks juba ka mitu aastat tagasi alustatud tegemiste üle.

Kuhu tahaksid veel jõuda? On sul unistusi või eesmärke?
Unistused ja eesmärgid on endiselt suured ning tahaksin palju veel jõuda ära teha. Küll aga siinkohal jätan need mõtted veel endi teada. Ütleme nii, et plaanid ning eesmärgid on üsnagi nii suured ja suisa hirmutavad mind ennastki.

Mida sa arvad väljakutsetest?
Väljakutsed on elus igati teretulnud! Usun, et meil peab olema kohati natuke raske ja väljakutseid pakkuv elu ning seda ainult parimas mõttes. Mitte paha ega vastik, kuid pisut raske. See paneb meid leidma lahendusi ning püüdlema paremuse poole. See ongi arenemise koht.
Milliseid soovitusi annad noorele, kes ei suuda valida? Kuidas ületada elus ette tulevaid raskusi?
Valikute tegemine on jube raske ning eriti väga noorena. Mõtlen just noorena ka selles mõttes, kui ei ole veel jõudnud elus palju erinevaid asju kogeda. Oleme tihti üpris kinnises kastis, käime kõik pikki aastaid samamoodi koolis, teeme ja näeme ainult samu asju. Me ei oska ega saagi teha mingeid paika panevaid otsuseid. Nõu, mida ma siinkohal annaksin, on see, et lihtsalt proovi ja alusta kuskilt! Sa ei peagi olema täielikult kindel ja teadma, mida sa teha tahad ent sisimas on need huvid sul kindlasti juba olemas ja seega ka vastused. Näiteks valdkonna või suuna näol. Midagi ei ole kaotada ning asjade proovimine ei ole häbiasi. Sedasi proovides ja katsetades saad sa teada kas asi meeldib, või saad selle konkreetse valdkonna või ameti tulevikus täiesti maha kriipsutada. Võin veel olla üpris kindel, et selle avastuse käigus oled midagi uut õppinud või kedagi uut kohanud ning seeläbi avatumaks saanud ning liikunud oma elus sammu võrra edasi. Kõike ei saagi ette teada, lihtsalt hoia suur pilt ja suund silme ees ning kunagi ei tea mis või kes selle teise ukse taga on ning sind edasi järgmisesse punkti viib.
Kuidas leida elus oma kirg?
Ütleksin kindlasti seda, et sul ei pea elus olema neid vaid üks ainuke. Mina olen igati meelt, et meil võib olla ka elus täiesti erinevaid etappe ning see on okei kui ühel hetkel su kirg ei ole enam see mis varem ning sa oled leidnud enda jaoks midagi uut. Ära lase heidutada end teiste arvamustest, eriti oma lähedaste sõprade või pere omadest, sest nemad peaksid sind igal hetkel toetama. Meile kõigile ei peagi meeldima teise inimese otsused ja teguviis, kuid kui inimene teeb asja mis tal silma särama paneb, siis me võiks sellele lihtsalt siiralt kaasa elada. Leiad kire enda seest tegelikult kiiresti kui mõtled sellele, mida sa päriselt tahaksid teha kui sul poleks ühtegi piirangut, ühtki kohustust. “You can never dream too big!”. Lihtsalt anna endale aega, sest on täiesti võimalik, et see ei toimu üleöö. Näiteks ka mina ei ole veel kaugeltki seal, kuhu jõuda soovin.
Lemmiksaade– kui aus olen siis ma ei vaata väga saateid, aga üldiselt mõni dokumentaal. Lemmikraamat – Robin Sharma “Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari”.
Parim viis nädalavahetuse veetmiseks on perega koos aega veetes. Oleme muidu päris tempoka eluga suuresti sest olen nüüd ka pisikese poisi ema.
Mis teemad köidavad noori hetkel? Miks?
Ma usun, et noori köidavad kõige enam just enda kire leidmise ning elu eesmärkidega seotud teemad. Kelleks saada, mida õppida, kuhu liikuda, mida üldse elult tahta ja mida siin ilmas peale hakata. Meid vormitakse päris sarnasteks kõikki ning ühel hetkel pannakse valikute ette. Samas neid valikuid on nii meeletult palju, et see lööbki veidi rivist välja ja silme eest kirjuks. Tekitab omakorda ebavajalikku pinget ja tihti ei suudeta endaga rahu leida. Teine teema, mis kindlasti noori köidab mu arust on mindset ja enda rahu leidmine.
Kõige ekstreemsem asi, mida oled elus teinud?
Kõige ekstreemsem asi (ma tegelt oma mõtetes olen väga ekstreemne inimene) – ma kuidagi ei ole veel jõudnud nende hullude tegevusteni! Tahaks kõiksugu asju teha – Balil Ubudis suurel kiigel üle küngaste kiikuda, hüpata langevarjuga, käia delfiinidega ujumas, kuid seni ehk ekstreemsemad hetked tulevad mu lapsepõlvest. Ma elasin koolist päris kaugel, siis selle tõttu tuli tihti enne seitse kilomeetrit koos isaga ATV-ga sumbata mööda kaelani hangesid, et siis pea 30 kraadises külmas lahtiste ustega liinibussis (nii külmanud, et uksed ei käinud) kell 6 hommikul 20km kooli sõita. Ja see kordus iga päev.
Noored on hukas? / Võidab see, kel on rohkem infot?

Ma ei ütleks, et noored on hukas, sest tegelikult iga generatsioon on omamoodi vastavalt tema ajastule. Tänapäeva noorte probleemid ongi neid ümbritseva keskkonna mõistes suured ja olulised kui võrrelda mis oli kunagi näiteks viiskümmend aastat tagasi. Ma usun, et pigem on noortel lihtsalt raske keskenduda, sest nagu mainisin on infot ja müra nii palju. Tuleks tõmmata seda kõike veidi vähemaks ning proovida keskenduda saja asja asemel mõnele asjale korraga.

Küsis noorteinfoportaal Teeviit sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats

Foto autor Kerli Halliste

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus