Persoonilugu Kadri Mäsakiga: tuleb seada sihid ja liikuda nende suunas

Noorteinfoportaali Teeviit maikuu pealkirjaks on “#Rahaboss” Peamiselt keskendume sellel kuul raha ning majanduse teemadele. Seetõttu oleme teinud loo Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivse liikme Kadri Mäsakiga.

Kust tekkis idee raha kogumise ning planeerimise vastu?

Olen lapsepõlvest saati enda raha ikka kogunud suuremate ostude ja unistuste elluviimise eesmärgil, sest teisiti polnud lihtsalt rahaliselt võimalik. Ja pean ütlema siinkohal aitäh oma emale, kes näitas mulle lapsepõlves rahade planeerimise osas väga head eeskuju. Olen saanud tänu sellele aastatega selgeks, et ükski unistus ei jää vaid raha taha kui osata hästi planeerida, on vaid aja, nutikuse ja energia küsimus, et kas ja millal kohale jõuda.

Milline on olnud suurim väljakutse raha säästmisel?

Sõna säästmine on omandanud Eesti keeles veidi negatiivse alatooni, seetõttu ise eelistan väljendeid „targalt rahaga ümber käia“ või „rahatargalt käituda“, sh ka mitte ülemäära kulutada ja olla teadlik enda kulutustest ja võimalustest. Nii sõnastatult ei ole mitte midagi ju tegelikult keerulist ja ülejõukäivat. Suurim väljakutse on aga käituda rahatargalt järjepidevalt ja see tegelikult ei ole üldse midagi nii suruvat ja elamist takistavat kui paljudele ehk tundub, tuleb lihtsalt olla mõistlik/nutikas (nt valida mõni tasuta ajaveetmise võimalus tasulise meelelahutuse asemel, laenutada raamatukogust raamat selle ostmise asemel, jms) ja teha teadlikke otsuseid.

Üks soovitus siinjuures: oluliselt lihtsam on käituda rahatargalt järjepidevalt kui oled ümbritsetud rahatarkade inimestega, seega kogu sõbrad kokku ja käige koos rahatarkuse üritustel, jaga ka sõpradele rahatarkuse kirjandust ja arutage omavahel rahatarkuse teemadel, kiitke üksteise saavutusi ja julgustage üksteist oma unistuste poole liikumises, nii jõuate koos kaugemale ja kiiremini kui üksinda, sest innustate üksteist.

Kas on raske raha koguda?

Mida selgem unistus/eesmärk, seda lihtsam. Kui enda jaoks on MIKS? selgelt kirja pandud ja sõnastatud, seatud pikaajaline konkreetselt ajastatud eesmärk ja see omakorda jaotatud lühiajalisteks alameesmärkideks, siis sealt edasi on juba palju lihtsam. Eriti kui tunnustada ennast igas väiksemas etapis ja hoida samas siht selge.

Kas koolides räägitakse hetkel sellest teemast piisavalt, et noored oskaksid üldse raha koguda?

Olen käinud viimastel aastatel ka külalisõpetajana koolides rahatarkuse tunde andmas ja õpilaste teadmised rahaasjadest on väga erinevad ning õppida on veel omajagu. Samas ma ei mäleta, et mulle koolis oleks üldse rahatarkust õpetatud, täna on olukord kindlasti parem, aga meil on pikk tee veel minna, kuid oleme teel ja õiges suunas.

Kuidas hoida distsipliini?

Aitab kui inimene on seadnud endale saavutatavad eesmärgid, omab häid abimehi/tööriistu, (millega saab kiirelt ja mugavalt rahaasju hallata) ning on harjutanud endale rahaasjade jälgimise regulaarseks tegevuseks. Seetõttu pakume koolidele ka MyFinancier  (www.myf.ee) veebirakendust tasuta, et Eesti õpilastel oleks võimalus kogeda, et kaasaegse interaktiivse tööriistaga on rahaasjade haldamine mõnus meelelahutus ja ei midagi rasket ja koormavat.

Haldan ise oma terve pererahaasju MyFinancier veebirakendusega igakuiselt vaid minutitega ja need on hetked, mida abikaasaga mõlemad tõeliselt ootama, sest see on huvitav ja leiame sealt motivatsiooni jätkamiseks, sest näeme, et oleme õigel teel ja kui oleme juba jõudnud nii kaugele, siis oleme suutelised ka edasi liikuma.

Kui olen algklasside lastele käinud rahatarkusest rääkimas, siis ikka tõmban rahaasjade haldamise osas paralleele hammaste pesemisega. Meil kõigil on nii sisse harjunud, et igal hommikul ja õhtul peseme hambaid ning see ei tundu meile raske. Kui hoiame head suuhügeeni, siis meie hambad on ka tulevikus tervemad ja ilusamad. Samamoodi on rahaasjadega, kui harjutada juba varakust lapsepõlvest endale rutiin, et regulaarselt vaatan oma rahaasjad üle, siis see muutub normaalsuseks ja suure tõenäosusega suudab see inimene tulevikus elada elu, milles on vähem rahaprobleeme.

Kõige raskem üldse rahatarga käitumise juures on järjepidevuse hoidmine, aga ka see on tänaste võimaluste juures palju kergemini saavutatav kui ta seda kunagi on olnud. Täna on palju ka tasuta rahatarkuse üritusi ja materjali ka veebis ning enamik meie mineviku finantskäitumisest on meie pangaväljavõtetes olemas, seega pole olnud paremat aega kui täna, et oma rahaasjadel nn sarvist haarata.

Kuidas saavutada edu?

Tuleb seada enda sihid, mille poole soovid liikuda ja siis lihtsalt tegutsema asuda ning kirega tööd oma unistuse nimel teha. Ja unistada tuleb suurelt ja julgelt!

Milline on olnud suurim kordaminek?

Sellele küsimusele ehk oskavad vastata paremini kõrvalseisjad. Küll aga omasin varajases nooruses juba väga kindlaid nn viisaastakuplaane ehk igaks viieks aastaks olid omad kindlad eesmärgid, siiani olen suutnud neid täita ja see ehk ongi kõige suurem kordaminek. Kõik neist kindlasti ei ole olnud seotud rahaga, küll aga osaliselt minu ja minu lähedaste turvatundega ja see on midagi, mida raha suudab pakkuda.

Mida saaks iga noor ära teha, et ennast majanduslikult kindlustada?

Esimene asi on endale selgeks teha enda senine finantskäitumine ehk kust rahad tulevad ja kuhu lähevad, seejärel seada endale eesmärgid, harida ennast rahatarkuse valdkonnas (nt kuidas on võimalik oma raha sinu eest teenima panna) ning siis hakata tegutsema eesmärgistatult ja sihikindlalt. Ja tasub olla ette võtlik (mis ei tähenda kindlasti vaid ettevõtjana tegutsemist, vaid eesmärgistatult olukordadele lahenduste otsimist).

Anna paar nippi, kuidas raha kokku hoida.

Olen pannud väga mitmeid rahatarkuse nippe kirja enda blogisse (https://myf.ee/blogi/), aga alustuseks soovitan teha vahet sõnal VAJAN ja TAHAN, need pole sama tähendusega sõnad. Kõigepealt peab inimene katma enda vajaduse (kustutama nälja ja janu, muretsema sooja ja kuiva koha, kus elada ja hädavajalikud riided/jalanõud) ning siis alles kui raha üle jääb saab mõelda, kas ma tõesti nii VÄGA TAHAN seda järgmist asja.

Me kõik võime reklaame vaadates tunda, et me TAHAKS kõiki neid asju endale, aga see ei tähenda veel, et oleks mõistlik neid asju osta. Ostma peab kõigepealt vajan asjad, siis väga tahan asjad ja siis alles võimalusel lihtsalt tahan asjad (kui see üldse hea mõte on neid osta, sest asjade omamisega seonduvad ka kohustused, nt nende eest hoolt kanda või kokku koristada, jms). Enne ostu tasub küsida: KAS MA IKKA TÕESTI TAHAN SEDA? Ja see, et midagi on võimalik endale rahaliselt lubada ei tähenda, et kõike peaks endale ostma.

Teiseks toimivaks nipiks minu puhul on nn tagasiarvestus, arvestan soovitava asja väärtuse/hinna tagasi enda töötundideks ehk küsin kui palju ma pean tööd tegema selle nimel, et seda asja osta. Või kui ise veel ei teeni, siis küsi endalt: kui palju mu vanem peab tööd tegema, et ma saaks seda asja osta? Äkki sa parem veedaks selle aja hoopis koos enda vanemaga?

Küsis noorteinfoportaali Teeviit sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus