fbpx
Infotuba

Persoonilugu aasta noorsootöötajaga

Detsembri teemaks on “Mina”. Täpsemalt keskendume enesearengu, eneseleidmise, väärtuste ning sotsiaalse keskkonna teemadele. Täna oleme teinud loo aasta noorsootöötaja, Alexander Arabkiniga.

Ma olen 31 aastane ning olen töötanud noorsootöö valdkonnas juba 13 aastat. Ma tegelen Tai Boxiga, oskan kitarri mängida ning mõnikord kirjutan ka ise laule. Olen näitleja laste-ja noorte teatris „Lendav lehm“, oskan natuke žongleerida, sõita üherattalise jalgrattaga, modeleerida õhupallidest kujukesi ning palju muud. Lisaks nendele viin läbi ka noorte yoga kursuseid „Art Of Living“ organisatsiooni kaudu. Olen motiveeriva intervjueerimise treener ning lisaks töötan ka koolis õpetajana, kus annan valikainet „soft skills“. Viimased kaks aastat on kirg olnud mootorrattad. Olen vegan ja straight edge (subkultuur, mis on seotud hardrock punk’i muusikaga – toim)

Milline on olnud sinu teekond praeguse eluni?

Ma olin alati suhtlemisele orienteeritud inimene. Mulle meeldis suhelda juba siis kui ma olin algkoolis, luua uusi sõpru ning saada tuttavaks uute inimestega. Ma ei õppinud väga hästi ent mulle meeldis koolis käia kuna seal oli mul palju sõpru. Peale kooli läksin IT kutsekooli, aga tööle ma selles valdkonnas kunagi ei läinudki. Peale kutsekat hääletasin koos sõbraga Saksamaale, kus me elasime pool aastat anarhistide kommuunis. See oligi meie idee – vaadata kuidas inimesed elavad sellistes kommuunides ja kui reaalne see üldse on. Tol ajal olin ise punk rockis ja meil oli isegi oma enda hardcore band. Need anarhistlikud ideed, et kõik inimesed on erinevad ja kõik on võrdsed ja et me peame õppima elama koos rahus, on siiamaani minu jaoks südamelähedased ja aitasid mind väga palju noorsootöö valdkonnas ka.

Kuidas jõudsid noorsootöötaja ametini?

Enne Saksamaale minekut läbisin laagrikasvatajatele mõeldud aasta pikkuse kursuse, mida korraldas Lasnamäe Huvikool. Meil toimus praktika Peterburis, kus oli 300 kasvatajat Venemaalt. See oli väga innustav kogemus minu jaoks! Paar aastat töötasin suvel Vihasoo ja Kotka noortelaagrites ja siis otsustasingi minna noorsootööd õppima. See oli väga teadlik valik ja mul oli tegelikult kahju, sest paljud läksid seda õppima kergema sisseastumise tõttu. Ma arvan, et tervest pundist vähem kui pooled, läksid selleks, et tulevikus reaalselt ka töötada selles valdkonnas. Õppimine oli keeruline ainult esimene aasta, sest mu eesti keel oli väga kehv. Õnneks mõned ained olid inglise keeles ja mul olid väga toetavad kursusekaaslased. Mul vedas, et ma olin ainuke venelane meie rühmas, sest see aitas mul paremini ja kiiremini omandada eesti keelt. Teisel kursusel Peeter Taim (meie õppejõud) kutsus mind Lasnamäe noortekeskusesse tööle, paralleelselt iga suvi ma töötasin laagrites ja kogu mu elu oligi sellest alates suurelt osalt pühendatud noorsootööle. Lõpueksamil ülikoolis oli mu teemaks „Noorsootöö kui elustiil“ ja see on aktuaalne ka minu praeguses elus.

Mis motiveerib sind tegutsema?

Mul ei ole vaja motivatsiooni, et tegutseda, sest ma nautin seda. See on minu loomus ja selline ma lihtsalt olen! Muidugi mõnikord on töö raske ja ma tunnen, et energiat on vähe ning tahan puhata ent ma ei mõtle kordagi sellele, et noorsootööst loobuma peaksin. Ma arvan, et kui sa armastad oma tööd, siis on sul motivatsioon kohe olemas! 

Mis teeb sind õnnelikuks?

Mulle meeldib selline küsimus „Kas sa teed midagi selleks, et olla õnnelik või sa teed midagi sellepärast, et sa juba oled õnnelik?“ Ma arvan et õnn on meie loomulik seisund kui me oleme rahulikud ja kui meil on piisavalt energiat. Selline lihtne filosoofia, et õnn ei ole tegevustes või objektides, vaid me ise oleme oma õnne allikas. Mõnikord ma ise unustan selle ära, aga ma mediteerin ja teen hingamisharjutusi igapäevaselt. Ma nimetan seda meelehügeeniks. Sama nagu hammaste pesemine, on meil vaja pesta ka oma meelt, muidu see hakkab haisema ning meelehais üldjuhul väljendub kurbuses. 

Mille eest oled tänulik?

Mul on väga vedanud õpetajatega – inimesed kes õpetasid mulle noorsootööd, eriti Vihasoo laagris, minu vaimsed õpetajad, minu guru Sri Sri Ravi Shankar, minu Tai Boxi treener Sergei Vinokurov. Mul vedas ka vanematega ja üldse kogu perekonnaga. Olen tänulik, et mul on olemas sõbrad ning, et ma kohtusin oma armsa naisega. Tänulik, et ma olen terve ja et mul on palju talente. 

Millest saad sa inspiratsiooni?

Meeskonnatööst, kui meeskonnal on ühine eesmärk. See käivitab mu! Veel ma saan inspiratsiooni minu gurust. Ma ei saa aru kuidas ta jõuab nii palju teha ja suudab olla nii värske. Tal vist on mingi saladus! Ma saan inspiratsiooni siis, kui mul on mingi idee mis tundub utoopiline – siis mul on suur soov proovida seda ise realiseerida. 

Millist rolli sinu elus mängivad tunnustused?

Jah, ma sain Aasta Noorsootöötajaks, aga enamus ju ei saa aru milline loom ma olen ja miks just mina selle sain. Tegelikult seda tiitlit on tore omada, aga see ei ole minu jaoks niivõrd oluline. Palju olulisem on tunnustus minu kolleegidelt, minu sõpradelt ja eelkõige noortelt endalt. Kui noored mind aktsepteerivad, armastavad ja kui ma saan olla nende jaoks olemas – sellest mulle täiesti piisab!

Millised on need tegevused, mis aitavad sul ennast igapäevaselt hästi tunda?

Sport, mediteerimine, muusika, luuletused, loodus, mootorratas, sõbrad ja distsipliin.

Tuginedes oma kogemustele, kust soovitad alustada, et inimene saaks luua endale täisväärtusliku ja tervisliku eluviisi?

Lõdvestada. See on baasoskus, mis kõigile väga vajalik. Kui me õpime end lõdvestama ka pingelistes olukordades, siis me tõstame oma elukvaliteeti tohutul hulgal. Ma elame enda peas ja kui sul on peas rahulik, kui sul on iseendaga hästi, siis kogu väline maailm tundub sulle sama tore. Päevadel, mil meil on halb olla, siis tundubki, et justkui kogu maailm oleks hall. Vajalik on leida enda jaoks neid igapäevased rituaale, mis tõstavad energiataset. Olgu selleks siis laulmine, sport, joonistamine või mõni muu meelepärane tegevus. Kõige kiirem ja efektiivsem meetod, mis ma olen enda jaoks leidnud, on hingamisharjutuste tegemine ning mediteerimine. Ma arvan, et on hea ära tajuda see, kui me ei tunne ennast väga hästi. Me võiksime olla rohkem uudishimulikud selles osas kes me oleme ja millised me oleme. Oluline on panna rõhk mitte ainult välismaailmas toimuvale vaid enda sisemaailmasse ning olla rohkem iseendaga harmoonias! 

Artiklit toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus