fbpx

Parimad luuletajad ‘’Kaitseme kasvupinda’’

14. mail, mil Internetiavarustesse sai roheliste lehtede ja pruuni tekstiga virtuaalne plakat üles laaditud, võttis žürii rahumeelselt, teetass sõrmede vahel, istet, arvates, et saabub enam-vähem paarkümmend luuletust, mida punase pastapliiatsiga lahkama hakata. 

Aegamisi saabus suvi: mida lopsakamaks ajasid end Kalevipoja rammuga puud, mida valjemalt laulsid metsasalud ja mida odavamaks muutus hooajale omaselt arbuusi kilohind, seda selgemaks sai üks tõsiasi: pastapliiatseid tuli varuda hulgim, sest paarikümnest luuletusest tuli midagi hoopis suuremat. 

Tõepoolest potsatas konkursi postkasti lausa üle 180 luuletuse – kõikide vundamendiks keskkond, ent vundamendile rajatud hooned hoopis erisugused. Küll leidus ridu, kus kõneleti metsa alla visatud mähkmetest, toodi paralleele endast hoolimise ja keskkonnakaitse vahel ning ühtlasi leidus värsse ka abivajavatest kajakatest.

Pärast mahukat ja pingelist hindamist on žürii viimaks teinud oma valiku ja luulemerest püüdnud mõned kuldkalad, mis tunnustust ka väärivad. Nii algkooli- kui põhikooliastmes otsustati välja anda 3 parimat, gümnaasiumiastmes 2 ja eripreemiaid kogunes lausa 7.

Žüriil ja Teeviidal on au trummipõrina saatel esitada luulevõistluse parimad:

Algkool:

Laurits Ojakivi ,,Mähkmeseened’’

,,Mähkmeseened’’ on isikupärase keelekasutusega prügiteemaline luuletus, mis esitab tõsist sõnumit leidlikult humoorikas võtmes.

Hariette-Liis Kuus ,,Kõik hea on liiga loomulik” 

Lennuka käekirjaga ,,Kõik hea on liiga loomulik’’ innustab lugejat end keskkonnateemadel rohkem harima.

Emili Kilk ,,Mets kui kodu’’ 

,,Mets kui kodu’’ seisab julgelt metsloomade- ja lindude eest, käsitledes metsaraiet ja tõstatades õigluse küsimuse. 

Põhikool:

Rebeka Leiten ,,Mesilinnu eluvõitlus’’

,,Mesilinnu eluvõitlus’’ on värvika keelekasutusega sügavakoeline luuletus, mis käsitleb ühe mesilinnu kaudu keskkonnateemat. 

Marta Roosme ,,Metsloomade mure’’

„Metsloomade mure” on väljapeetud vormiga riimvärsiline valm, mis räägib prügireostuse mõjust metsaelanikele.

Mirjam Hiis ‘’Kuhu kadus lilleke rohust?’’

,,Kuhu kadus lilleke rohust?’’ on süngetooniline luuletus, mis ristriimi kasutades edastab keskkondade teisenemist.

Gümnaasium + vanemad

Emma Lotta Lõhmus ,,See maailm’’

,,See maailm’’ annab isikupärases vormis edasi muutuvas maailmas elamise tunnet.

Kärg Valner ,,Valge roosi matus’’

,,Valge roosi matus’’ poetiseerib taime eluringi. Tegemist on selge häälega isikulüürikaga.

Eripreemiad:

1. Aron Reissar ,,Ööviiul’’: eripreemia kaitsealusele taimeliigile hääle andmise eest.

2. Johanna Tõnisson ,,Unistus: eripreemia veenvalt meemesilaste elu kajastamise eest. 

3. Kirbits, Smirnova, Kurgpõld, Maripuu ,,Saame koos hakkama’’: eripreemia julge esituse ja lootusrikka sõnumi eest.

4. Joshua Heino Reynolds ,,Vihmauss’’: eripreemia igaühele arusaadavas keeles  mitmemõttelise sõnumi edastamise eest.

5.  Brenda Regina Reinaru ,,Teeme loodusele head’’: eripreemia hästi edastatud üleskutse ja praktiliste näpunäidete eest.

6. Lysandra Kaugemaa ,,Puuraie”: eripreemia hästi ja kriitiliselt praeguse aja ühe suurima keskkonnaprobleemi tabamise eest.

7. Helena Karu (pealkirjata luuletus): eripreemia keskkonnakäitumise kriitilise analüüsi ja ärgituse ümbritsevat kaitsta eest.

8. Kertu Kändla ,,Oleme elupäike keskkonnas”–––  tiitel “Loodus või lootus – kaks sõna, mille mõttelend toob tagasi rohujuure tasandile, osavalt osavust osavusega”

Palju-palju õnne võitjatele! Auhindade osas võtame ise ühendust.

Teeviida ja žürii poolt suur aitäh teile kõigile, kes te võtsite vaevaks keskkonnateemadel sõna võtta ja enda süngeid muresid lageraiest, üleskutseid prügi korjata ning lugusid siilidest koduaias meiega jagasite – igat luuletust oli heameel lugeda ja ehk avaneb järgmine kevad lausa uus võimalus ridu kokku seada. Seniks aga suvist suve, ohtralt keskkonnateadlikust ja kaitskem kasvupinda!

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus