Õngitsuslehtede ja -kirjade eesmärk on varastada sinu andmed. Õngitsuslehtede loomisel pannakse kõige enam rõhku sellele, et leht oleks sarnane päris kaubamärgiga ja tekitaks tunde, et oled õigel lehel.
Enne kui mõnele veebilehele oma andmed sisestad:
- Veendu, et veebiaadress, millel oled, on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com vs g00gle.com).
- Kahtluse korral tee teises aknas lahti otsingumootor ning sisesta sinna soovitud kaubamärgi või keskkonna nimi. Otsingumootorites kuvatakse eespool just tegeliku kaubamärgi ametlik koduleht.
- Veebiaadressis veendumiseks ei loeta aadressi mitte vasakult paremale, vaid aadressiribal olevast kõige vasakpoolsemast kaldkriipsust kaks kohta vasakule. Nt aadressi facbook.com.popsi7.com/fbc/security.php puhul saab nii teada, et tegemist polegi Facebookiga, vaid hoopis lehega popsi7.com. Vasakult lugedes kuvatakse esimestena alamdomeenid, näiteks mail.google.com tähistab Google’i meiliteenust Gmail.
Kui oled õnnetul kombel oma kasutajainfo õngitsuslehele sisestanud:
- vaheta kohe oma konto parool ning
- veendu, et sul on aktiveeritud kaheastmeline autentimine.
Mida teha kohe praegu kui saad õngitsuskirja?
- Kui märkad, et mõni sinu tuttava saadetud e-kiri palub avada sinu jaoks tundmatut või kummalise pealkirjaga manust, siis ära ava seda! Küsi tuttava käest üle, millega on tegu. Kasuta selleks teist kanalit, näiteks helista.
Kuidas vältida olukorda tulevikus?
- Suhtu kahtlevalt kirjadesse, kus nõutakse kiiret tegutsemist või kus sind ähvardatakse. Ära vasta kirjadele, milles palutakse saata raha või sisestada enda paroole – tegemist on reeglina õngitsuste või arvepettustega.
- Hoolitse selle eest, et sinu arvutis või nutiseadmes oleksid uuendused paigaldatud. Paljud pahalased otsivad sinu arvutist just mõnd uuendamata rakendust, mille kaudu sinu seadmesse tungida.
Artikkel on koostatud noorteinfoportaal Teeviit poole meediapädevuse teemakuu raames veebruaris 2022
Allikas: RIA
Allikas: Ole valmis
