fbpx

Õpilasfirma Frukt: “Kuigi tunneme üksteist pikalt, õpime iga päev meie Õpilasfirma liikmete kohta midagi uut”

15.02.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Õpilasfirmasid on Eestis loodud juba alates 1992. aastast, esimesel tegutsemisaastal registreeriti kaks Õpilasfirmat. Sel õppeaastal, 30 aastat hiljem registreeriti juba ligi pool tuhat Õpilasfirmat, mis näitab, et programm muutub ajaga noorte seas järjest enam populaarsemaks. Selle põhjuseks võib olla see, et Õpilasfirmana tegutsemist saab üle kanda ka õppetöösse, näiteks on gümnaasiumis võimalik nii ära teha ka oma praktiline töö. Kindlasti mängib suurt rolli ka see, et ettevõtlus köidab noori järjest enam ning Õpilasfirma loomine on hea võimalus, millega oma karjääri alustada.

 

Õpilasfirmades tegutsevad noored on hakkamist täis ning igal aastal on neil lugematul hulgal uusi ideid. Pea alati leidub Õpilasfirmasid, kes teevad midagi kangast, vahast, puidust või hoopis toidust. Viimasest on oma toote teinud ka Õpilasfirma Frukt, kes räägib meile oma loo selle teekonna alustamisest ning teele veeretatud raskustest. 

Milline on teie Õpilasfirma tekkelugu? Kuidas te firmale nime valisite? 

Meil oli koolis vaja teha uurimistöö või Õpilasfirma, et 11.klass edukalt lõpetada. Teadsime juba alguses, et tahame teha seda teist varianti ning hakkasime brainstormima, mille tulemusena jõudsime soovini teha kehakoorijaid. Seejärel tuli ka esimene vastulöök, sest sellest õppeaastast ei tohi Õpilasfirmad pakkuda kosmeetikatooteid ilma vastava sertifikaadita. 

Me pidime mõtlema uue idee, milleks sai magus sushi, sest üks meist oli seda kord Soomes proovinud ning meie kodukohas ei ole samuti sushi valik eriti lai. Lisapunktid tulid ka sellest, et meie teada pole seda Eestis varem tehtud. 

Tegelikult proovisime teha nii magusat kui ka soolast sushit, aga magusaga pidime kohe alla andma, sest Eestis müüdavad norilehed on kõik liiga soolased. Soolast ehk klassikalist sushit me samuti teha ei soovinud, sest selle tegemine oli ikkagi üsna aeganõudev töö ning see polnud ka midagi nii erilist. Sellest tuligi meie praeguse toote idee – magusad poke-kausid. Viimastel aastatel on poke-d saanud väga populaarseks ning selle koostisosad on peaaegu samad nagu sushi-l, lihtsalt see on justkui laiali lammutatud. 

Toote nimi tuli selle peamistest koostisosadest ehk puuviljadest. Juba alguses kaldusime kahemõtteliste nimede peale. Frukt tähendab rootsi ja tegelikult ka eesti keeles puuvilja (kuigi oleme harjunud seda kuulma ehk teises tähenduses) nii et valisime selle.

Millised iseloomuomadused peaksid olema ühel Õpilasfirma liikmel? Mille põhjal valisite, kes mida Õpilasfirmas teeb? Kes mida teeb?

Õpilasfirma liige peab olema ettevõtlik, kiiresti kohanev ja loov. Võimalike vastulöökide korral peab kiiresti reageerima, näiteks, mida teha siis, kui kõik kiivid mädanevad. Rollid jagasime selle põhjal, millega keegi kõige paremini hakkama saab ning mis teda ennast enim huvitab. Anna-Lorete tegeleb disainiga, sest ta on väga kunstipärane ja terve elu mingil viisil sellega tegelenud. Kristofer tegeleb finantsilise poolega, sest ta on väga praktiline ja loogiline inimene ning arvud on täiega tema teema. Tuuli ülesandeks jäi turundus ja klientide/koostööpartneritega suhtlemine, sest talle meeldib inimestega suhelda ning on varemgi müügiga tegelenud.

Milline näeb välja teie toote tootmise protsess?

Kuna meie toode ei säili kaua, peame enne laatasid või tellimusi toote koostisosad eelmisel õhtul või samal päeval valmis tegema. Alustuseks on vaja kogused välja arvutada, seejärel peame riisi valmis keetma ning selle õigesti maitsestama. Kindlasti peame puuviljad ka ära puhastama ning kui võimalik ja aega on piisavalt, siis lõikame need ka tükkideks. Lõpetuseks peame tegema valmis ka kastme ning pakkidesse pakkima kookos- ja seesamiseemned, et neid oleks lihtne kaasa haarata. 

Kuidas hoiate Õpilasfirmat ja muud elu tasakaalus? 

Meie jaoks on kool ikkagi prioriteet ja vahel ei jõua Õpilasfirma asjadega piisavalt palju tegeleda. Kõige tihedam aeg on siis, kui tulevad laadad, sest meil on kogu aeg kuidagi nii juhtunud, et ühel nädalavahetusel toimub lausa kaks laata. Aega planeerida peaks oskama paremini, aga senini oleme hakkama saanud. Kindlasti ongi asjade tasakaalus hoidmise võtmesõnaks ajaplaneerimine. 

Kuidas on Õpilasfirma tegemine mõjutanud teie omavahelist suhtlust võrreldes varasemaga?

Õpilasfirma võtab palju aega ja energiat. Kõige olulisem ongi ajaplaneerimise oskus. Mõnel nädalavahetusel peame sõpradega väljas käimise asemel valima riisi keetmise ja granaatõuna puhastamise. Järgmine nädalavahetus saab jälle vastupidi teha, kui aeg lubab. 

Omavahel jutustame palju ka muudest asjadest, sest kuigi tunneme üksteist üsna pikalt, õpime ikka iga päev meie Õpilasfirma liikmete kohta midagi uut. Ilmselt oleme kõik üksteist närvi ajanud ning vahel tekib ka lahkarvamusi, aga tegelikult on meie tiimitöö olnud palju sujuvam, kui oleks oodanud.

Mis on siiani olnud suurim väljakutse?

Suurimad väljakutsed on olnud motivatsiooni ja transpordi leidmine. Ükskord pidime Keilast Haapsallu laadale minema ning kuna meil kõigil on load alles tegemisel ning laadale on vaja palju asju kaasa võtta, pidime kõigile tuttavatele ja pereliikmetele helistama ja lootma, et keegi saab meid transpordiga aidata. Motivatsiooni on vaja, sest vahel on raske end kätte võtta ja vajaminevad asjad ära teha, kuid selleks me üksteisele olemas olemegi, et tagant utsitada.

Mis olid algsed seatud eesmärgid ning kuidas on need aja jooksul muutunud?

Esialgne eesmärk oli teenida miljon ja siis äri maha panna. See eesmärk pole otseselt veel muutunud, aga kui enne tegime seda pigem selleks, et gümnaasium läbida, siis nüüd pigem üritame ikka endast parima anda, et toode oleks parimast parim. Lisaks väärtustame nüüd rohkem ka seda, et saaksime hea kogemuse terveks eluks.

 

Kas plaanite magusaid poke-kausse toota ka pärast Õpilasfirma programmi lõppemist?

Meie seda teed pärast programmi lõppemist ei jätka, sest me toodame oma poke-kausse ise ning see lihtsalt pole efektiivne viis seda toodet pikemas perspektiivis müüa. Ehkki, me oleme nõus seda ideed kellelegi maha müüma, et nemad saaks rohkemate ressurssidega sellest päris asja teha. 

Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Kätrin Zupsmann.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus