fbpx

ÕF Pulbrimeistrite kogemuslugu: mõjuta miljoneid, et teenida miljoneid

Noorteinfoportaali Teeviit novembri teemaks on noorsootöö võimalused. Peamiselt keskendume noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Seekord jagame õpilasfirma Pulbrimeistrid juhi Freddy Jakobsoni kogemuslugu.

Olen väga seiklusjanuline, ettevõtlik ja sportlik noor. Kasvasin üles Tartumaal, küll aga tuli keskmiselt iga kolme aasta tagant elukohta vahetada, mistõttu olen õppinud kiiresti harjuma uute olukordade ja keskkondadega. Minu lemmiktegevusteks on: heade kamraadidega seiklemine ning lageda taeva all magamine; jõutõstmine, kus tulin mitu korda Eesti meistriks noorte seas; eneseareng; uute ideede mõtlemine ja huvitavate asjade loomine.

Minu huvi midagi ise luua sai alguse üheksandast klassist, kui tuli hakata mõtlema järgmiste eluvalikute peale. Kui paljud noored läksid suvel tööle, siis mina hakkasin uurima erinevaid võimalusi, kuidas raha teenida palgatööd tegemata, sest vabadus oli minu jaoks prioriteet. Hakkasin lugema ka erinevaid raamatuid nagu “Rikas isa, vaene isa” ja “Miljonäri kiirtee”. Minu huvi ettevõtluse vastu hakkas kasvama veelgi. Kui sõbrad hakkasid pidudel käima, siis mina kaasa ei läinud vaid veeretasin kodus mõtteid, et mis see minu toode võiks olla. Minu esimeseks peaaegu töötavaks leiutiseks sai soojendusega mantel. Tellisin Hiinast akupanga külge ühilduvad soojendusega padjakesed, mille õmblesin mantli külge. Probleemiks sai see, et padjakesed andsid liiga vähe soojust välja, mistõttu otsisin muid lahendusi, kuid teadmised inseneri valdkonna kohta täiesti puudusid ning sinna see projekt ka jäi. Polnud midagi, otsisin edasi. Hakkasime sõbraga regulaarselt kohvikus käimas arvutitega, et mõelda välja uusi asju ja tulla välja oma mugavustsoonist – kodust. Mõtteid oli igasuguseid: oma rõivabränd, reklaamifirma, dropshipping, kuid ühegagi neist ei alustanud, sest elu oli endiselt liiga mugav – vanemad ju maksavad! 

Minu jaoks käis see klikk ära hetkel, mil pere kolis ära Tallinna kanti ja mina jäin veel viimast aastat Tartusse Jaan Poska gümnaasiumisse õppima, kuid kodu mul enam polnud, mis tähendas ka seda, et polnud mugavustsooni. Avastasin sellise imelise võimaluse nagu õpilasfirma tegemine, kuid mul polnud tiimi. Seega marssisin kooli õpilasfirmadega tegeleva õpetaja juurde ning ütlesin, et mul on ideed, aga pole inimesi, mille peale ta andis mulle kohe kahe alustava õpilasfirma kontaktandmed ning tuhin oli nii suur, et astusin kohe mõlemasse sisse. Peagi oli aga näha, et korraga kahes konkureerivas firmas ei tasu olla ning tegin oma valiku jääda ühte. Nende idee oli luua popkorni maitseaineid koduseks kasutamiseks. Sel hetkel ei olnud need üldse populaarsed ning seal nägime ka oma võimalust.

Hakkasime esialgu erinevaid tooraineid suvaliselt kokku segama, kuni valmisid esimesed söödavad maitsesegud, mida veel omakorda edasi arendasime. Kui saime paika kindlad retseptid, siis kolisime oma tootmisega Eesti Maaülikooli toidulaborisse, kus lubati meil sealseid köögikombaine kasutada. Meie nimeks sai Pulbrimeistrid. Tegime valmis 3 maitset, millele panime oma nimed (Magus Amps, Temperamentne Burrito ning Muhe Sibul). Üks õhtu enne oma esimest laata saime valmis piisava koguse tooteid ning omaarust olime valmis. Esialgu oli väga hirmutav ja raske minna inimestega rääkima ning kutsuda neid tooteid proovima, kuid aja möödudes läks kergemaks. Nagu öeldakse, harjutamine teeb meistriks, või siis harjutajaks. Igatahes, kergemaks ta läheb kindlasti.

Meie disain ning tooted jäid silma paljudele. Mina turundusjuhina hakkasin katsetama reklaami uutel platvormidel nagu Tiktok ja Tinder, kust saime üllatavalt suure jälgijaskonna ning tähelepanu. Olime kõige enam jälgijaid kogunud õpilasfirma. Seega, soovitan alati proovida uusi asju, mida varem pole tehtud ja mõelda kastist välja. Teistmoodi mõtlemine tõi meile lõppvõistlusel “Eesti parim õpilasfirma” kolmanda koha 450 õpilasfirma seast, rahva lemmiku tiitli ning toiduvaldkonna eripreemia. 

Õppetöö ja õpilasfirma vahel oli kohati raske aega jagada, sest tulemas olid siiski ka lõpueksamid ning muidugi oleks parem oma energia suunata ühte asja, kuid mulle meeldis kogu aeg hõivatud olla ning sain hakkama.

Õppida oli igast asjast midagi, kuid see oli pigem selline praktiline õppimine, et tehes õpid igati rohkem juurde. Õppisin nautima, parandasin enda müügioskus ja sain teada palju ettevõtlusmaailma ning inimeste kohta. 

Kõige pingelisemaks osutus ilmselt kevadine karantiiniaeg, kus tellimusi oli tohutult, kuid maitseid juurde teha ei saanud piirangute tõttu. Seepärast tuli ka liiga suur paus, kus maitseid lihtsalt ei olnud saada ja kaotasime palju kliente.

Südamest soovitan kasutada võimalust asutada oma õpilasfirma, sest see on niivõrd hea kogemus. Isegi kui miljoneid ei teeni, siis kogemused on kuldaväärt. Viige oma ideed ellu ja kui ei tule välja, siis on pehme kukkumine, sest õpilasfirma tegemine on tasuta ning maksuvaba!

Soovitan eelkõige tegeleda sellega mis endale huvi pakub, kuid samas mõjutab ka teiste elusid positiivselt. “Mõjuta miljoneid, et teenida miljoneid”. Ideed tulevad siis, kui käia avatud pilguga ringi ning kuulata, millest inimesed puudust tunnevad. Otsige enda kõrvale head ning aktiivsed inimesed, kes teid edasi viivad ja hakake pihta!

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus