Tartu noorsootöö arendamise aluseks on arengustrateegia Tartu 2030 ning enamik noorsootöö tegevusi on seotud eesmärgiga “Tartu on nooruselinn, kus noorel on igakülgsed võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning noorsootöö julgustab noort avastama, hoolima ja tegutsema”. Muuhulgas on ka Tartu linna arengukava 2018-2025 peatükis “Loov linn” välja toodud, et oluline on tagada sihtgrupipõhine info Tartu kultuuri- ja spordielu ning noorsootöö kohta.
Tartus elab ca 14 200 noort vanuses 7–19 aastat, kes on noorsootöö peamine sihtrühm. Enamus noortest on hõivatud mingit tüüpi noorsootööalase tegevusega nagu huviringi, treeningu või muu vaba aja ettevõtmisega. Tartu linna suurimateks väljakutseteks on paljude noorte ülehõivatus ja stabiilsena püsiv, kuid ligi kümnendiku noorte eemalejäämine noorsootöö võimalustest. Ühest küljest on kõrge hõivatus positiivne, kuid teisalt tõstatab see üles mitmeid küsimusi nagu näiteks kuidas jõuda vajaliku noorteinfoga seni tegevustesse kaasamata noorteni ja kuidas edastada noorteinfot nii, et igaüks leiaks endale kõige sobivama vaba aja tegevuse, mitte ei haaraks infokülluses kinni kõikidest võimalusest, mis viib pikas plaanis kurnatuseni ning tekitab ka vaimseid probleeme?
2018. aastal asutati Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutus Tartu Noorsootöö Keskus, mille tulemusena ühendati senised munitsipaalkeskused Anne Noortekeskus ja Lille Maja ning Tähtvere vallavalitsuse üksusena tegutsenud Ilmatsalu noortetuba üheks kolme osakonnaga asutuseks. Varem oli näiteks Anne Noortekeskus lisaks Tartumaa ja Tartu linna noorte infopunktiks ning nende vastutusalas oli Tartumaa noorteinfo korraldamine koostöös Tartumaa Maavalitsusega. Olukord muutus peale haldusreformi, kui Tartu Maavalitsus lõpetas tegutsemise. Osa maavalitsuse funktsioone liikus omavalitsuste liitu, kuid noorteinfo osas on sellest ajast puudu maakondlik koostöö ja koordineerija.
Kui me räägime noorsootöö infost ja noorteinfost, siis nende teavituskanalid, sisu ja esitusviis ei saa olla samasugused. Sellele viitab meie kaardistus Tartu infokandjate kohta avalikus linnaruumis, kaubanduskeskustes ja teistes avalikes asutustes, samuti mitmed uuringud noorteinfo teenuse kättesaadavuse ja kasutajamugavuse kohta. Kaardistuse ja uuringute tulemused viitavad väga selgelt, et vaja on infot oskuslikult segmenteerida ning tõsta noorsootöö info- ja noorteinfo alaseid teadmisi. Koostöö parendamine koolivõrgustiku ja teiste noortega seotud asutustega on samuti üheks väljakutseks.
Noorteinfo 10. aasta pärast?
Tartu linnal on olemas terve rida infokanaleid. Tartu infokeskus silmast-silma kontaktpunktina on suunatud nii linnakodanikele kui turistidele. Loodud on mitmeid veebi- ja sotsiaalmeediakanaleid, näiteks huvitegevuse ja sündmuste info levitamiseks on veebikanal Tartu Kultuuriaken. Iga õppeaasta alguseks ilmub noorte infotrükis „Koolinoorte vaba aja võimalused Tartus“, millest valmib ka elektrooniline versioon. Äsja koondati erinevad teabenumbrid ühtseks Tartu infotelefoniks 1789. See kasutuses on mitmed eri kanalid ja igaüks peaks leidma oma infootsimiseelistustele sobivaima.
Uuringus “Tartu ja tartlased 2018” pidasid siiski Tartu Linnavalitsuse töö kohta saadavat informatsiooni täiesti või pigem piisavaks umbes pooled vastajad (tõsi, neljandikul puudus ses osas arvamus). Näeme siin kindlasti arenguruumi, kuigi info konkreetselt linnavalitsuse töö kohta ei ole ilmselt see sektor, mis infomaastikul on kõige olulisem. Peamiste allikatena, kust saadakse informatsiooni Tartu linnaelu valdkondade kohta, mainiti uuringus kõige sagedamini ajakirjandust (64%) ja Tartu kodulehekülge (59%), sotsiaalmeediakanali Facebook nimetas ühe allikana ära 29 % ja linnavalitsuse trükised 18 % vastanuid. Ülejäänud allikate osatähtsus infokanalitena osutus marginaalseks.
Kümne aasta pärast on seis kindlasti hoopis teine. Mis on siis atraktiivne? Mis köidab noori ja noorsootöötajaid ning kõiki teisi infotarbijaid? Nendele küsimustele peaksime juba praegu hakkama mõtlema. Noorteinfo ei saa jääda vanadesse kingadesse püsima. On oluline kiiresti muutuvate trendidega kohaneda ja neist välja selekteerida hästi toimivad lahendused. Mitmed keskkonnad võivad olla küll hetkeks populaarsed, kuid hääbuvad peagi.
Tartu kui nutikas linn on võtnud suuna nutikate lahenduste väljatöötamiseks ka noorsootöö maastikul. Plaanis on kujundada ümber mitmeid olulisi teenuseid ning luua selleks erinevaid (veebi)lahendusi, mis muudaks noorte huvitegevuse info, noorte tööhõivevalmidusega seotud teemad ja üleüldise noorteinfo kättesaadavamaks ja noortesõbralikumaks. Lähiaastateks oleme seadnud eesmärgiks jõuda oluliselt rohkem ka erivajadustega noorteni. Loodame uute lahendustega tuua ja luua Tartu noorsootöö info ja noorteinfo arengusse värskust.
Laura Kalaus
Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistuse peaspetsialist, ERYICA koolitaja ja noorteinfo arendaja
Mariliis Maremäe
Tartu Noorsootöö Keskuse arendusjuht, ERYICA koolitaja ja noorteinfo arendaja
Noorteinfo teemaline artikkel on valminud ERYICA koolituse „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ järgselt kokku kutsutud noorteinfo töögrupi tegevuse raames, mida rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
