fbpx

NOORTE OOTUSED KOV KANDIDAATIDELE ON KOHALIKE ELANIKE ELEMENTAARSETE VAJADUSTE TÄITMINE!

Valimiste eel on oluline, et noored teevad oma vajadused kuuldavaks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideerijatele. Tihti on noored just need, kelle hääl mattub vanema valijaskonna nõudmiste alla. Seda lihtsalt selle tõttu, et vanemat valijaskonda on vananeva rahvastikuga Eestis rohkem kui noori ja kandidaadid juba teavad, mida vanematele valijatele lubada. Sageli ei hoomata, mis noortel puudu on ja mida nad kõige rohkem oma kogukonda vajavad,  seega on kergem neid vajadusi tagaplaanile lükata. Kuna aga tänavu on võimalik valimistel oma hääl anda kõikidel noortel alates 16. eluaastast, on veelgi olulisem nende vajadustele tähelepanu pöörata.

Selleks, et kohalikud noored saaksid oma valla kandidaatidele efektiivselt edastada oma ootused, aitas Eesti Noorteühenduste Liit luua erinevate piirkondade noortel oma platvorme kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. Tegemist on kohalikele otsustajatele mõeldud ettepanekute ja lahenduste kogumiga, mis pöörab tähelepanu neljale olulisemale probleemvaldkonnale: noorte osalusvõimalused, tervis, haridus ja tööhõive ning elukeskkond. Lisaks pani Eesti Noorteühenduste Liit kokku kohalike omavalitsuste ülese platvormi, millega soovitame kõikidel poliitikakujundajatel tutvuda siin

Noorte osalusvõimalused

Üks tähtsamaid noorte ettepanekuid on nende laialdasema kaasamise tagamine. Kes siis paremini teab, mida kogukonna noortel vaja on, kui noored ise? Soov on kaasa rääkida selles, mis huviringe ja/või sportimisvõimalusi pakutakse, kui ka selles, kuidas linnaruumi planeeritakse. Sellele lisaks soovitakse kaasatust nii erinevatesse komisjonidesse kui ka töörühmadesse. Samuti nähakse, et on oluline toetada kõikide noorte (seal hulgas ka raskustesse sattunud noorte) kaasatus erinevatesse programmidesse ja projektidesse. Lisaks tuleb igasse kohalikku omavalitsusse palgata kvalifitseeritud noorsootöötaja, kelle tööülesanneteks on igapäevaselt seista noorte eest ning toetada noorte osalemist kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides. Noorsootöötajaid on loomulik tasustada asjakohase palgaga – see peab olema võrdsustatud üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgaga. 

Noorte tervis

Osaluskogude arvates tuleks võimaldada noortele rohkem liikumisvõimalusi, et nad oleksid füüsiliselt aktiivsed ja terved. Selleks võiks võimaldada neile staadionite kasutust koolivälisel ajal, terviseõpetust ja rohkem spordivõimalusi koolis ja huviringides. Kuna aina rohkem noori eelistavad süüa taimset toitu, siis peaks seda võimaldama koolilõunate ajal. Selline lisavariant aitaks noortele tutvustada ka tervislikumat toitumisviisi. Lisaks noorte füüsilisele tervisele on oluline pöörata tähelepanu ka vaimsele tervisele ja selle kohta adekvaatse info kättesaamisele. Noored näevad, et koolidesse on vaja juurde palgata pädevaid psühholooge, kelle poole saaks pöörduda nii kooli kui ka vabal ajal. Tihti on ühiskonnas vaimse tervise teemadest rääkimine suuresti stigmatiseeritud ja seetõttu ei tegeleta nende muredega aktiivselt. Nii on teemast mitte huvitunud  poliitikutel ja koolitöötajatel kergem ignoreerida noorte vaimse tervise muresid. Seega on oluline, et stigma alt tuuakse välja teemad nagu koolipsühholoogide poole pöördumine, vaimse tervise teemadel enda harimine koolitöötajate ja õpilaste seas ning võimaluse avatult oma muredest rääkida pakkumine.

Haridus ja tööhõive

Terves kehas on terve vaim ja tagades igale vanuserühmale erinevaid üldfüüsilisi huviringe ja sportimisvõimalusi, on selle läbi hõlpsam innustada noori proovima erinevaid asju. Praegusel nutiajastul on eriti oluline, et ka mujal peale kooli ning kodu oleks võimalik teha midagi huvitavat. Noored soovivad organiseeritud trennide kõrval ka võimalust kasutada välijõusaale ja teisi sportimisvõimalusi eeldusel, et vald või linn teostab nende eest korrapärast hooldust. Kohaliku omavalitsuse volikokku valitud inimesed peaksid toetama suuremal määral noorte huvitegevust ja omaalgatust ning luua võimalusi osaleda erinevates huvitegevustes olenemata nende elukohast või rahalistest vahenditest. Noored otsivad pidevalt tegevust ja niisama istumise asemel võiks neid motiveerida kvaliteetsete huviringidega, et aidata neil leida hobisid, milles nad on head ja mis neile tõeliselt meeldivad. Seega on tähtis, et pakutavate huviringide tase on kõrge ja võimaldab võtta osa ka võistlustest. Rohkemate huviringide pakkumine aitab kaasa kogukonna noorte sotsiaalsele heaolule ning läbi selle, et huviringides tutvutakse uute inimestega ja saadakse sõpradeks, võib abistada ka vaimse heaolu taseme tõstmist piirkonnas.

Selleks, et vältida nooremas kogukonnas NEET-noorte* tekkimist, peab võimaldama kõikidele soovijatele  karjääriõpet ja -nõustamist.  Noori on vaja toetada oma kire leidmisel, et nad oleksid edukad. Kogukonna arengut on võimalik tagada läbi laia silmaringiga aktiivsete noorte. Kuid selleks, et noor saaks neid kogemusi, tuleb vallas või linnas luua ja pakkuda sihtotstarbelisi stipendiumeid toetamaks rahvusvahelisi ja siseriigilisi õpirändevõimalusi. Kuna NEET-noored tekivadki just selle tõttu, et kas ei teata, mida tulevikus edasi teha või ea tõttu on raske leida tööd, siis peaks tegema noorte jaoks töövõimaluste leidmise hõlpsamaks. Nii kohalikud kui ka kaugemate piirkondade töö- ja praktikavõimalused, mis on sobilikud noortele esimese töökogemuse omandamiseks, võiks koondada ühte lihtsasse keskkonda.

Elukeskkond

Oluliseks peetakse puhta elukeskkonna toetamist ja propageerimist läbi korrastusaktsioonide ja üldise prügikäitlemise teadlikkuse tõstmise. Seda arvesse võttes pakuvad noored kergliiklusteede rajamist, kuhu ümbrusesse võiks paigaldada prügikastid ja joogivee võtmise kohad. Kergliiklusteed on elementaarsed selleks, et kogukonnal oleks võimalik kasutada vähem autosid ning otsustada liiklemisel loodussõbralikumate alternatiivide kasuks. Olemasolevate sõidu- ja kõnniteede korrashoidmine on samuti aktuaalne teema. Mainides loodussõbralikumaid alternatiive autodele, toodi välja ka rohkemate rattaparklate loomist bussipeatuste ja üldhariduskoolide juurde, sest kui puudub võimalus rattaid turvaliselt hoiustada, siis ei taheta neid ka kasutada. Hõlbustamaks ühistranspordiliiklust on esmalt oluline meeles pidada kasutajaid. Valla- või linnavalitsus peaks läbi viima elanikkonna seas uuringu bussiliikluse vajadustest ja ajakohastama bussigraafikuid vastavalt elanike vajadustele, näiteks kui kasutajatel on suurenenud vajadus õhtuste ja lõunaste järele teatud päevadel. Kasutajasõbralikkus väljendub ka uute vajalike peatuste paika panemisel, noorte huviringidega arvestamisel bussiaegade planeerimisel ning bussigraafikute muudatuste korral paremas info levitamises. 

Valimislubaduste paika panemisel on kandidaatidel palju valdkondi, mida kaaluda. Selleks, et tuua kogukonda uut perspektiivi, tuleb leida inimesed, kellel on värsked mõtted ja ideed. Noored oskavad tähele panna asju, mida vanemad elanikud kohati ei märka ning seega on oluline kuulata ära ka kohalikud noortekogud, kes esindavad oma piirkonna noori.  

Otsustaja ja kandideerija – tutvu oma piirkonna noorte soovidega:

  • Kuusalu valla osaluskogu platvorm siin
  • Mulgi valla noortevolikogu platvorm siin
  • Pärnu linna noortekogu platvorm siin
  • Saarde valla osaluskogu platvorm siin
  • Tapa valla noortevolikogu platvorm siin
  • Türi valla osaluskogu platvorm siin

* NEET-noored on noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel.

Artikkel on ilmunud varasemalt Eesti Noorteühenduste Liidu infonurgas. Originaal artiklit on võimalik vaadata siit.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus