Noorsootöö tudengid räägivad noorsootööst

Stardiplats uuris viielt noorsootöö tudengilt, miks on nad otsustanud õppida just noorsootööd, mis on selle ameti head ja vead ning mida sooviksid nemad kõige enam noorsootöötajatena ellu viia. Allpool leiad Kristeli, Pirja, Aare, Ene-Ly ja Ave-Liisi mõtted ja arvamused.


Palun tutvustage ennast täpselt nii nagu te tahaksite ennast tutvustada:


Kristel: Mina olen Kristel, olen 26 aastane. Olen inimene kellele on palju erinevaid hobisid. Samas mul on ka sisetunne, mis näitab, et tahan teha tööd hingega ja teisi aidates ja suunates. Mulle meeldib reisida, teen seda igal võimalikul hetkel. Õpin ülikoolis ja töötan kahel töökohal. Vabal ajal meeldib lugeda, disci mängida ja igasugust käsitööd teha.

Pirja: Hei! Mina olen 21-aastane elurõõmus, särtsakas, päikseline, õpihimuline noorsootöö tudeng Pirja.

Aare: Aare, 30-aastane, muusikahuviline.

Ene-Ly: Minu nimi on Ene-Ly. Õpin teist aastat Tallinna Ülikoolis kaugõppes noorsootööd ning töötan Randvere Avatud Noortekeskuses noorsootöötajana. Olen 21-aastane tudeng, kelle suureks rõõmuks on õppida ning samaaegselt praktiseerida kõike õpitut ka tööl.

Ave-Liis: Minu nimi on Ave-Liis  ning olen 20-aastane. Hetkel olen noorsootöö teise aasta tudeng ning juhatan viimaseid kuid Võrumaa Noortekogu.


Miks te otsustasite minna noorsootööd õppima?


Kristel: Soovisin algselt saada algklassiõpetajaks, kuid tänu õpilasmalevale sain aru, mis on noorsootöö. Tänu sellele tundsin, et see on õige eriala minu jaoks.

Pirja: Otsustasin noorsootööd õppima minna, sest ma olen terve elu olnud suhtleja ja korraldaja tüüpi inimene. Noorsootöö eriala kasuks otsustamisel mängis rolli ka põhikoolis oldud õpilasesinduse liige ning keskkoolis sain kaks aastat õpilasesinduse tööd juhtida presidendina.

Aare: Mõned põhjused praktilisemad kui teised: ühelt poolt pakkus huvi minu jaoks täiesti tundmatu valdkond, teisalt soovisin omandada kõrghariduse.

Ene-Ly: Juba gümnaasiumi lõpuklassis oli mul võimalik töötada kooli kõrvalt mobiilse noorsootöötajana ning sealt saigi suurem huvi alguse. Peale gümnaasiumi lõpetamist ma veel kahtlesin, kas see eriala ikka oleks minule sobiv. Tõuke kooli minekuks sain siis, kui olin kaks aastat noortest ja koolist eemal olnud ning teisi töökohti proovides mõistnud, et esimene mõte peale gümnaasiumi oli siiski see ainuõige.

Ave-Liis: Otsustasin noorsootööd õppima minna, sest tunnen end selles valdkonnas kui kala vees. Alustasin n-ö tegutsemist valdkonnas juba gümnaasiumis õppides, mistõttu erialase hariduse omandamine tundus varasemale kogemusele tuginedes loomulik.


Mida on noorsootöö, kas siis koolis õppides või kooliväliselt teile andnud?


Kristel: See on andnud mulle meeletult palju kogemusi, teadmisi ja avardanud silmaringi. Olen saanud tänu sellele endale sellise töö, mida kirjeldades inimesed kadestavad. Olen saanud palju välismaa koolitusi ja arenenud meeletult kiirelt vähese ajaga.

Pirja: Noorsootöö on mulle andnud oskuse teisi rohkem kuulata ja neid suunata, julgust ning oskust asju teise nurga alt vaadata ning analüüsida ning lahendada ka neid asju, millega igapäevaselt oma elus ja töös kokku ei puutu.

Aare: Esimese õppeaastaga saab teatava pildi valdkonnast. Küll aga kooliväline kokkupuude minul peaaegu puudub.

Ene-Ly: Noorsootöö on andnud ning kindlasti annab ka edaspidi mulle võimaluse viia ellu erinevaid ideid, unistusi või soove, mida omal ajal noortekeskuses ei olnud võimalik teha või mis väheste võimaluste puudumise tõttu minuni ei jõudnudki. Lisaks ideede elluviimisele on noorsootöö andnud mulle enesekindlust ning parendanud oskust ennast väljendada.

Ave-Liis: Noorsootöö on andnud mulle võimaluse ennast arendada väga mitmekülgselt ning õppida koos noortega. Samuti on suureks väärtuseks võrgustik, mida olen aastatega suurendanud.


Teie arvates, mis on noorsootöö puhul kõige raskem ja kõige tänuväärsem?


Kristel: Kõige raskem on leida vahendeid, mis toimiks kõikide noorte jaoks, et saaks neid rohkem noortekeskustesse. Kõige tänuväärsem on noorte tagasiside, kasvõi emotsionaalne. Ehk nähes kuidas mõjub neile see, kui ma olen nende jaoks midagi teinud või korraldanud.

Pirja: Kõige raskem on võib olla see, et iga noor on erinev ning sa pead kõigiga suutma suhestuda ning leidma kõige parema viisi, kuidas nendega kontakti luua. Kõige tänuväärsem on see siiras rõõm noore inimese silmis ning näha, et ta on õnnelik!

Aare: Kõige raskem osa on see, et tehtud töö tulemust on väga keeruline hinnata. Näiteks juhul kui me räägime väärtuste kujundamisest, mis minu silmis võiks olla asja eesmärk. Kui me räägime noorte aja sisustamisest, mis kahjuks on põhiliselt päevakorras, siis tulemus on olemas – aeg on suuremal või vähemal määral sisustatud. Tänuväärsemad osad jäävad ilmselt erinoorsootöö konteksti.

Ene-Ly: Olen töötanud selles valdkonnas küll veel lühikest aega, kuid olen arvamusel, et kõige raskem noorsootöö puhul on olla noore jaoks alati olemas, kuulata ning samaaegselt jätta kõrvale eelarvamused ja noort puudutav taustainfo. Juhul, kui noorel on  koolis käitumisega probleeme, siis me ei saa eeldada, et problemaatiline käitumine kerkib esile ka noortekeskuses. Noorsootöötajatel on väga suur roll noorte arengu- ja eneseleidmise teel. Nad toetavad, julgustavad ja panustavad noorte mina-pildi leidmisesse. Minu silmis on väga tänuväärne see, et me saame olla ise tunnistajateks noorte hiilgehetkedel ja julgustada neid armastama endid sellistena, nagu nad on.

Ave-Liis: Minu arvates on noorsootöö puhul kõige raskem võtta seda n-ö kaheksast viieni tööna ning koju jõudes mitte edasi tegutseda.  Tänuväärseimad hetked on olnud, kui kolleegid või noored on mind tänanud panuse eest valdkonda.


Mida tahaksite ise noorsootöötajatena kõige enam ellu viia või nii-öelda ära teha?


Kristel: Sooviksin kirjutada noortega koos rahvusvahelisi projekte ja teha nende jaoks see teema rohkem populaarsemaks. Teiseks soovin kindlasti saavutada noortele selle, et nad õpiks rohkem tegutsema ilma “ekraanita”.

Pirja: Ma ei saa siin öelda kindlat tegu või asja, mida tahan ellu viia või ära teha, see on keeruline, sest neid soove on palju, aga nendeni jõudmine võtab aega. Üks on kindel – ma tahan olla noorte sõber.

Aare: Ma tahaksin, et me saaksime rääkida rohkem arenenud valdkonnast, kus tegeletakse millegi enama kui ringmängude ja vahvalt aja surmamisega.

Ene-Ly: Soovin tõsta teadlikkust noorte ja vanemate seas noortekeskuste võimalustest, sest väga paljud eeldavad, et sellistes asutustes ainult mängitakse. Kindlasti soovin anda endapoolse panuse, et noortel oleks ka edaspidi võimalus oma ideid ja mõtteid ellu viia, rikastada noorte silmaringi erinevate kultuuriliste sündmuste ning projektidega.

Ave-Liis: Noorsootöötajana on hetkel minu eesmärgiks arendada noortes ettevõtlikkust erinevate tegevuste kaudu.

 

Noorsootööst saad veel lugeda noorsootöö kategoorias.

 

Loe veel sarnasel teemal: