Mis jäätmete puhul tegelikult rolli mängib?

Ukse peale koputav kliimakriis taob üha närvilisemalt – keskmine eluslooduse liigirikkus on viimase 40 aastaga langenud 60 protsenti, süsinikdioksiidi kogus atmosfääris on inimajaloo kõrgeim ja 2018. aastal raiuti ligi 120 000 ruutkilomeetrit troopilist metsa maha. Ent need kolm tõsiasja on vaid pisikesed killud suurest mosaiigist.

Ometi pigistab kõikvõimas inimene keskkonnamuutuste ajastul ühe silma kinni, istub mürisevasse süsinikdioksiidi masinasse, suundub McDrive’i, kus ta soetab enesele hunniku piiritaguseid produkte, mis on pistetud ühekordsesse kuude. Ja einet kätte saades klient naeratab: ,,Ei, aitäh, kõrt ma ei soovi,’’ ning sõidab rahuliku südamega edasi, uskudes, et ta on ‘’kliimasäästlik’’.

Välja on kujunenud pseudo-kliimasäästlikkus, kus inimesed loobuvad plastkõrtest, ühekordsetest kohvitopsidest, soetades asemele metallkõrsi ja termostasse. Isegi kui termos säästab loodust, tekib küsimus ,,Kas see on siiski piisav?’’ või ,,Mis keskkonnahoiu puhul tegelikult rolli mängib?’’ Artiklis keskendutakse olulisele keskkonnahoiu aspektile – tarbimisele ja jäätmetele.

Jäätmed – tähtsam kui sorteerida prügi või esemeid taaskasutusele suunata, on vähendada tarbimist. Isegi kui viia teksapüksid Humana riidekonteinerisse, ei nulli see riideeseme tootmisel tekkinud prügikogust. Kas teadsid, et ühe paari teksapükse tootmisel tekib umbes 25 kilogrammi jäätmeid? Ühe puuvillast särgi jaoks kulub ligi 2700 liitrit vett, nutitelefon jätab maha umbes 85 kilogrammi prügi, ent mis vast kõige šokeerivam – ühe sülearvuti valmistamine koormab meie planeeti lausa lisa 1200 kilogrammi või 1,2 tonni väärtuses jäätmetega.

Mida teha?

1. Esiteks on kindlasti vaja vähendada tarbimist, tuleb endalt küsida ,,Kas mul on seda ikka vaja?’’ Kui vastus on ‘’jah’’, võiks uurida, ehk on toode saadaval taaskasutatult – Eestis leidub hulgaliselt vahvaid second-hand poode, nagu Humana, Uuskasutuskeskus, USA today, Paavli kaltsukas. Loodud on ka kõikide Eesti kaltsukate kaart – link. Samuti on võimalik soetada ka kasutatud tehnikat, mööblit: Uuskasutuskeskus, Electronics OÜ (tehnika puhul alati veenduda, et ostuportaal oleks usaldusväärne ning garantii tagatud).

2. Kui aga taaskasutus ei ole variant, on soovituslik valida kvaliteetsed ja keskkonnasõbralikud tooteid. Siinkohal on peamine tekkiv mure kindlasti kopsakas hind – ökotooted maksavad terve varanduse ja tehnikavidinate jaoks tuleb raha kõrvale panna pikka aega. Ent reeglina võrdub kvaliteetne pika kasutusajaga, mis tähendab, et kahe odava ning halva kvaliteediga teksapükste paari asemel osta pigem üks, kulukam, ent ka kauakestvam. Kokkuvõttes tuleb hind enam-vähem sama ja keskkond ka kaitstud.

3. Kasutatud esemetele võiks anda uue elu – suunata enda asjad riidekonteineritesse, abivajajatele, ümbertöötlemisele või ka hoopis maha müüa. Ilmselt tekib küsimus ,,Aga mille ja kuhu saab viia?’’ Õnneks on tublid tegijad pannud kokku kaardirakenduse kuhuviia.ee, kust leiab informatsiooni erinevatest ebavajalikest esemetest vabanemise kohta.

4. Viimasena mängib jäätmete puhul rolli ka taaskasutus – tühi maasikalõhnalise šampooni pudel, õunajogurti tops ja liiga magusa mahla pakend võivad saada täiesti uue elu. Eestis valmistatakse ümbertöödeldud plastikust aiatarvikuid, terrassilaudu, katusematerjale jms. Kas poleks mitte vahva teada, et kellegi katus võib koosneda sinu maasikašampooni pudelist? Sorteerida saab Eestis tõepoolest nii mõndagi, fotograaf hans Markus Antson tutvustab ja proovib järele jäätmete liigiti sorteerimist.