fbpx

Milliseid vorme ja meetodeid kasutada?

Tegevuste edukaks läbiviimiseks on vajalik valida sihtrühmale sobiv läbiviimise vorm või meetod. See sõltub  eelkõige osalejate arvust, vanusest, huvidest, läbiviimise asukohast või platvormist ja tehnilistest võimalustest ning  sellest, mida soovitakse sündmuse läbiviimisega saavutada ehk milliste tulemusteni jõuda ning millist õpikogemust  osalejale pakkuda. Tegevusi saab korraldada nii otsese suhtluse teel kui ka veebipõhiselt. 

1. Arvesta, et tegevus peab olema: 

osaleja vajadustest ja huvidest lähtuv ning olema osalejat kõnetav ja atraktiivne; 

– osalejale sobivas kohas ja vormis ning ajal; 

– osalejat kaasav ja neile erinevaid kogemusi, pingutust, väljakutset pakkuv; 

– õpikogemust pakkuv ja analüüsi ning mõtestamise protsessi toetav; 

– võrgustikku kaasav (nt huvikool, rahvamaja, kool, noortekeskus, ettevõte, jt). 

2. Korralduslikud tegevused osalejate toetamiseks ja ülesanded tulemuste säilitamiseks: 

– Aktiivseks osaluseks on hea kasutada töölehti ja/või küsimusi, mis aitavad erinevate meetodite ja vormide rakendamise  puhul end ette valmistada ja mõelda läbi, mida ja mis viisil soovitakse saavutada. Samuti aitab see vähendada seda, et  osalejad on passiivsed ja/või ei tööta kaasa. 

– Raporti, artikli, blogi postituse, sotsiaalmeediapostituse vms koostamine peale meetodi rakendamist aitab osalejal  analüüsida ja mõtestada kogetut, samuti võimaldab see panna kirja välja ütlemata või avaldamata mõtteid ja arvamusi, mida  järgnevatel sündmustel arvestada.  

– Iga meetodi ja vormi rakendamise järel küsi osalejatelt tagasisidet ja parendusettepanekuid. 

3. Võimalikud vormid ja meetodid

(E-)HÄKATON on ideekorje või ajurünnak, mida viiakse läbi väikeste töörühmadena, kes hakkavad otsima  püstitatud probleemkohale või murele võimalike lahendusi.  

– Häkatonil ei ole õigeid ega valesid vastused, kõik väljakäidud ideed on head ning nagu ajurünnakutel kombeks, ei  kritiseerita osalejaid nende väljapakutud ideede või lahenduste osas. 

– Väljapakutud lahendustest valitakse välja kõige enam probleemi lahendavad ja realiseeruvad lahendused ning luuakse  prototüüp. Lahendusi pitchitakse ehk kaitstakse kõikide osalejate ees. Lahendustega töötatakse edasi erinevate teenuste  või toodete arendamiseks. 

– Noortele suunatud häkatoni pikkuseks võiks olla minimaalselt 3-4 ja kuni 8 tundi, seda viib läbi moderaator, sellel on kindel  struktuur ja läbiviimise rütm, kaasatakse mentoreid ja eksperte, kes kannavad nõuandvat ja toetavat rolli. 

(E-)ELAV RAAMATUKOGU toimib sarnasel põhimõttel nagu “päris” raamatukogu. Nimelt on olemas kataloog,  raamatukoguhoidja, lugejakaart ning raamatud, kuid paberkandjal neid laenutada ei saa, vaid laenutada saab  hoopis rääkiva raamatu ehk isiku.  

– Seda meetodit kasutatakse palju erinevate ametite ja erialade tutvustamiseks, kus ala esindaja räägib oma loo. Meetodit  juhib raamatukoguhoidja, noorte huvid ja soovid raamatute osas on eelnevalt välja selgitatud. 

– Läbiviimine toimub väikestes gruppides, iga raamatut saab “lugeda” umbes 15 minutit ja oluline on arvestada osalejate vanusega.  

(E-)MAAILMAKOHVIK on kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestlusi, leida erinevaid osapooli  kaasates olemasolevatele probleemidele lahendusi ning ühiselt otsida tulevikku mõjutavaid uudseid ideid.  – Korraldades püstita kindlasti eesmärk ja mõtle läbi, millise tulemuseni soovid jõuda, keda vestlusringi kaasata ja kaasa  vajadusel ka väliskülalisi, võrgustikuliikmeid, kelle arvamus või panus tuleb kasuks. 

– Leia sobiv ruum või veebikeskkond, kus on võimalus mugavalt vestelda (kas füüsiliselt ruumis või gruppidena veebis). Iga  vestlusring toimub etteantud teemal umbes 20-30 minutit, misjärel seltskond liigub edasi järgmisesse lauda seal etteantud  teemal rääkima. Tavaliselt jääb seltskonnast nö maha üks inimene, kes on lauajuht (teeb märkmeid, annab ülevaate). 

(E-)MINI (ARVAMUS)FESTIVAL toob kokku inimeste ja ühiskonna jaoks olulised teemad, näiteks hakatakse  üheskoos arutama piirkonna noori puudutava olulise teema üle. Teemade lahkamiseks kasutatakse arutlemise  stiili, mis toetub demokraatia põhimõtetele. 

– Meetod vajab konkreetset eesmärki ja läbiviimise põhjust, erinevate huvigruppide, koostööpartnerite ja võrgustiku  kaasamist. Enamasti toimuvad julged ja aktiivsed arutelud, soovijatele antakse sõna. 

– Vestlusringi juhib moderaator, teema on ette valmistatud ja struktureeritud. Arutelu tulemused säilitatakse. – Meetod pakub õpiprotsessi, kus eri arvamused ja seisukohad võivad tugevalt põrkuda, kuid mis õpetab põhjendamist, oma  huvide ja vajaduste eest seismist.

(E-)DEBATIKS JA VÄITLUSEKS nimetatakse avalikku vaidlust või arutelu, mille käigus peetakse sisukas vaidlus  etteantud teemal kasutades argumente. Argument on tõestusvahend või põhjendus.  

– Debatti võib kohata avalikus ruumis, koosolekutel, telesaates (näiteks ETV saade “Foorum”) ja klassiruumis,  noortekeskuses, veebis jne. 

– Enamasti toimub debatt eelnevalt välja selgitatud ja kokkulepitud teemal. Enne debatti lepitakse kokku reeglid ja loositakse  rollid, debatil on juht. 

(E-)TÖÖTUBA VÕI ÕPITUBA on praktiline tegevus, mille eesmärk on toetada osalejates mingi oskuse, harjumuse  arenemist. Tegevust viib läbi juhendaja struktureeritud plaani alusel kaasates kõiki osalejaid. Tegevuses osaleb  pigem väikesem arv osalejaid, kui suurem, sest oluline on osalejate juhendamine ja toetamine. 

– Õnnestunud töötuba on huvitav, kus osaleja saab olulist ja tähendusrikast infot, oskusi, harjumusi vastavalt töö- või õpitoa  eesmärgile. Igal töötoal on eesmärk/eesmärgid, millest lähtuvalt planeeritakse tegevus ja tehakse ettevalmistustööd.  – Töötuba peab olema aktiivne ja liikuv ehk tegevus aktiivselt toimuma. Kogu aeg toimub midagi: läbiviija juhendab, toetab ja  osalejad tegutsevad.  

(E-)ÕPPEKÄIK on praktiline tegevus, mille raames viiakse osalejad mingisse keskkonda, kus neil on võimalus  teemast, tegevusalast saada selle loomulikus keskkonnas ülevaade saada.  

– Õppekäik peab olema huvitav, kus osaleja saab olulist ja tähendusrikast infot vastavalt õppekäigu eesmärgile. Igal  õppekäigul on eesmärk/eesmärgid, millest lähtuvalt õppekäik planeeritakse ja tehakse ettevalmistustööd.  

– Õppekäik on liikuv ehk aktiivne. Liikuval õppekäigul on osalejal kindlad ülesanded: verbaalsed või ka füüsilised  (tegevused peatustes). Kogu aeg toimub midagi: läbiviija räägib või osalejad mõtlevad, teevad midagi, arutlevad millegi üle.  

(E-)KOHTUMINE VÕI KOOSOLEK on tegevus, mille käigus erinevad osapooled kohtuvad kokkulepitud eesmärgil.  Kohtumine võib toimuda nii praktilises kui teoreetilises vormis ehk tegevuse käigus saavad osapooled koostöös  midagi korraldada ja/või ellu viia või hoopiski olulistel teemadel ühekoos arutelda. 

Seda meetodit kasutatakse erinevate teemade arutamiseks ning plaanide tegemiseks. Kohtumist või koosolekut juhitakse,  sellel on konkreetne struktuur ning ajakava, sisuline ülesehitus ja plaan on tehtud koos kaasatavate osapooltega. Toimuvad  ettekanded, esinemised, esitlemised, ideede kogumine, arutelud jms.  

– Tegevus võib toimuda piirkondlikult, maakondlikult või hoopiski rahvusvaheliselt, miks mitte kohtuda mõne osapoolega  teisest riigist näiteks veebipõhiselt.  

VEEBINAR on veebipõhine seminar. Veebinaril on etteantud teema, eesmärk, esinejad ja vestluse juht, just nagu  päris koosolekul või konverentsil. Osalejatel on enamasti võimalus liituda veebinariga nii telefonis kui arvutis. – Veebinari kasutamine aitab jõuda rohkemate kuulajateni, kui seda päriselus, see tähendab, et transport või muud  probleemid ei ole takistuseks. Veebinari raames on enamasti osalejatel võimalus esitada esinejatele küsimusi.  – Kõige olulisem on välja selgitada veebinari korraldamise vajadus, valida põnev teema ja kutsuv pealkiri ning seda  reklaamida, näiteks sotsiaalmeedias. Kasuks tuleb ka registreerumise kasutamine. 

– Veebinari saab teha Facebookis, Youtubes, Instagramis, kui ka muudes spetsiaalsetes veebinaride keskkondades, nt  Zoom, Teams, WebinarJam, jt. Enamasti veebinar salvestatakse ja salvestust saab ka hiljem vaadata, kuulata.  

OTSEÜLEKANNE on sotsiaalmeediakanalis toimuv otsesaade, mille eesmärk on pakkuda vaatajale vahetut  kogemust põnevast keskkonnas, huvitavast arutelust või tegevusest. Otseülekandesse saab enamasti osaleja ehk  vaataja sekkuda, reageerides emotikonidega või küsides küsimusi.  

– Otseülekanne on planeeritud tegevus, kuid struktuur ja sisu võivad muutuda vastavalt vaatajate tagasisidele või  küsimustele, mis aitab paremini vastata vaatajate ootustele, soovidele ja huvidele.  

– Otseülekandel on juht ning osapooltega lepitakse kokku selle toimumine, teavitatakse osapooli selle toimumisest.  

(E-)VÄLJAKUTSE EHK CHALLENGE on konkreetse eesmärgiga üleskutse ja/või tegevus, mille raames grupp  huvilisi sooritavad sarnast tegevust, andes sellest märku kokkulepitud vormis, nt pilt, postitus, video jms.  – Väljakutse planeerimisel on oluline selle planeerimine vastavalt sihtgrupi huvidele, võimetele, soovidele ja vajadustele – mõtle hästi läbi miks ja kuidas tegevus peaks õnnestuma ning osapooled sellega kaasa tulema 

– Väljakutsete puhul jälgi kindlasti ka turvalisuse ja tervisega seotud ohutusnõudeid, ükski tegevus ei tohi osalejaid vaimselt,  sotsiaalselt ega füüsiliselt kahjustada.  

Koostatud noorteinfoportaal Teeviit poolt noorsootöö nädala raames. 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus