fbpx

Millise kogemuse on andnud erakonna noortekogu liikmeks olemine?

Noorteinfoportaali Teeviit septembrikuu teemaks on minu hääl kogukonnas. Sellega seoses oleme esitanud küsimused kõikidele erakonna noortekogudele. Seekord räägime erakonna noortekogudest.

Kristi Rüütel (Kesknoored): “Noortekogu liikmeks olemine andis palju uusi teadmisi juurde. Mis on poliitika ja kuidas kujunevad otsused, kuidas töötavad riigi-, linna- ja valla tasandid. Kuidas teha valimiskampaaniat, see muutis ka minu enesekindlust. Minu puhul noortekogu andis mulle suure juhtimiskogemuse, esimesed võidud ja samal ajal ka mõned raskused, millele tuleb lahendusi leida. Noortekogus olemine annab suure võimaluse kohtuda ja suhelda otse tippjuhtidega, see annab noorele inimesele võimalust luua häid ja vajalikke kontakte.”

Õnne Paulus (Noored Sotsiaaldemokraadid) : “Noorsotsides olemine on toonud mu ellu palju rõõmu ja uusi kogemusi, kui ka pingeid ja stressi, kuid ega elu polegi perfektne. Olen leidnud hulga mõttekaaslasi, kellega ka kell 3 öösel oma ideid arutada, algatanud rahvaalgatuse menstruaaltarvete tagamiseks, osalenud loendamatutel aktsioonidel ning saanud aru, et kõik on vaid kättevõtmise asi. Seega julgen soojalt soovitada noortekoguga liitumist!”

Daniel Kõiv (Noor Eesti 200): ”Noor Eesti 200 andis mulle kogemuse mõelda ja tegutseda teistmoodi, olla kastist väljas. Võimaldas minu põhimõtteid- uuendusmeelsust, liberaalsust, eesti -ja noortemeelsust ellu viia ning sütitas minus usu, usu tulevikku, usu tuleviku Eestisse.”

Kätlin Kuldmaa (Noor Isamaa): ”Isamaa erakonna noortekogu on andnud mulle võimaluse näha kuidas toimub arutelu erakonna sees, kuidas kujunevad seisukohad poliitikas ja kuidas selles protsessis saab kaasa rääkida. Meie noortekogu juures meeldib mulle enim see, et isegi kui meie liikmed jäävad mingis küsimuses eriarvamusele, siis ei takista see meil arutelu jätkamist ja endiselt ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimist.”

Johanna Maria Tõugu (Noored Rohelised): “Noortekogus olemine ja selle juhtimine on andnud mulle sellised kogemused, mida läheb tarvis kogu ülejäänud elu jooksul. Ma tean paremini kuidas hallata sotsiaalmeediat, luua sisu, korraldada üritusi, suhelda pressiga, mobiliseerida inimesi. See kogemustepagas on mitmekesine ja annab hea ülevaate organisatsioonide tööst üleüldiselt.”

Karl Olaf Loog (Reforminoored): “Erakonna noortekogu on andnud mulle suurepärase kogemuse poliitiliste teemade tundmisel ja nendel kaasa rääkimisel. Reforminoorte peasekretärina olen saanud ka hea kogemuse organisatsiooni juhtimisest, sest selles rollis on minu vastutada olnud nii erinevate ürituste korraldamine, inimestega suhtlemine, üldine organisatsiooni areng ning paljud muud organisatsiooni toimimiseks vajalikud tegevused.”

Eino Rantanen (Sinine Äratus): “Minule isiklikult on noortekogu liikmelisus andnud palju väärtuslikke kogemusi. Ühest küljest olen leidnud mitmeid uusi sõpru ja mõttekaaslasi kellega koostööd teha poliitilisel areenil või lihtsalt niisama aega veeta. Teisalt olen leidnud endale ka kanali mille kaudu aktiivselt osaleda poliitikas ning tuua oma hääl kuuldavale.”

Kuidas näete erakonna noortekogu tulevikku?

Kristi Rüütel: “Noortekogu tulevikku näen loomulikult positiivselt, me oleme hetkel üks suurimaid Eestis olevaid poliitnoortekogusid. Ma usun, et ka tulevikus uusi noori ja ambitsioonikaid liikmeid tuleb juurde ning meie noortekogust ka edaspidi kasvavad välja linnapead, Riigikogu liikmed, ministrid ja võib-olla ka kunagine president.”

Õnne Paulus: “Julgen väita, et paari aasta pärast on noorsotsid kindlasti suurem organisatsioon, kui ta täna on. Töötame igapäevaselt selle nimel, et organisatsioon oleks ühtne, ühiskonnas kuuldav ja aktiivne.”

Daniel Kõiv: “Siinkohal oleneb kõik sellest mis roll, eesmärk ja missioon ühel või teisel poliitilisel noorteühendusel on. Pastakate jagamine, poliitbroilerite koolitamine ning erakonna inkubaatoriks olemine on ja jääb minevikuks. Noor Eesti 200 on uue põlvkonna noorteühendus, mille eesmärgiks on tuua muutus. Seega ka meie tulevik on seotud muutuste toomisega üle Eesti. Seda nii kliimakriisi pidurdamisel, patroniseeriva poliitkultuuri murdmisel, hariduse kaasajastamisel kui ka vähemuste kaitsel.”

Kätlin Kuldmaa: “Usun, et poliitikast huvitatud noored leiavad ka edaspidi tee meie noortekoguni. Noortekogu on ideaalne viis noorte poliitikasse kaasamiseks. Viimased kaks aastat on olnud keerulised, kuna palju üritusi on tulnud läbi viia veebis. Loodan, et tulevik toob meile rohkem üritusi, arutelusid ja debatte füüsilises vormis.”

Johanna Maria Tõugu: “Noortel Rohelistel on eesmärk saada Eesti kõige populaarsemaks noortekoguks. Potentsiaali on palju – me tegeleme päevakajaliste teemadega, pakume tulevikule lootust läbi tegevuste ja mis on kõige olulisem – meie sõpruskond on suurepärane!”

Karl Olaf Loog: “Näen Refominoori arenemas veelgi edukamaks noortekoguks. Oleme olnud Eesti edukaim poliitiline noortekogu ning tänane uus generatsioon noortekogu noori omavad uusi ja innovaatilisi ideid organisatsiooni arenguks. Muutuvas maailmas peame ka poliitilise noortekoguna ajaga kaasas käima ning arenema.”

Eino Rantanen: “Noortekogudel on minu arvates fundamentaalne positsioon erakondlikus poliitikas. Nii ei jää see ainult etableerunud isikute või vanema põlvkonna vastutusalaks. Noortekogu aitab arendada ideoloogilisi ja poliitilisi seisukohti nooruslikust perspektiivist ning hoida ära stagnatsiooni organisatsioonis. Uus, motiveeritud hakkajate põlvkond on igale erakonnale vajalik. Kui rääkida täpsemalt Sinisest Äratusest, siis meie näeme oma tulevikku kahest perspektiivist. Ühest küljest kavatseme ka edaspidi jätkata tähtsa osana EKRE organisatsioonist, toetades rahvuskonservatiivse poliitika elluviimist. Teisalt on meie siht olla ka palju enamat kui traditsiooniline noortekogu või poliitbroilerite kasvualus. Meie tahame oma liikmeskonna seas luua aluse uuele rahvuslikult mõtlevale põlvkonnale, uue rahvusluse avangardile, kes kannaks endaga kaasas rahvusluse ja eestluse kõige sügavamaid põhimõtteid.”

Suurim õppetund/õnnestumine noortekogu liikmena?

Kristi Rüütel: “Suurim õppetund noortekogu esimehena olles on see, et ma sain aru, et ma ei saa kõikidele meeldida, kuid pean kõikidega läbi saama. Iga konflikti algusfaasis tuleb rääkida ja leida lahendus, siis sellest saab tulla ka suur õnnestumine. Suurim õnnestumine noortekogu liikmena on vist noortekogusisene karjäär. Ma astusin KENKi 5 aastat tagasi ning poole aasta pärast ma sain oma klubi juhatusse, kahe aasta pärast KENK keskjuhatusse ja oktoobris 2020 sai minust noortekogu esimees. See on suurim õnnestumine, mis tähendab, et noored usaldavad mind ja annavad mulle sellise võimaluse.”

Õnne Paulus: “Minu jaoks on suurim õppetund olnud arusaam, et kõikjal mängivad rolli suhted inimestega. Kuigi vahel võivad need olla eri inimeste vahel keerulised, on koostöö teistega edasiviivaim jõud poliitikas ja noortekogus. Ka on suurt rolli mänginud mõistmine, et kõik on vaid kättevõtmise asi. Iga väiksemgi mõte võib suureks kooruda ega pea kapinurka jääma tolmu koguma.”

Daniel Kõiv: “Suurima õppetunni sain aasta tagasi, kui ma parasjagu korraldasin üht heameeleavalduslikku kontserti. Korraldusmeeskonda kuulusid mitu poliitilist noorteühendust. Lõppkokkuvõttes osutuski see ürituse toimumisele saatuslikuks. Olles liiga entusiastlik ja koostööle orienteeritud, unustasin, et teised poliitilised noorteühendused ei pruugi sugugi nii tulihingeliselt korralduses kaasa lüüa.”

Kätlin Kuldmaa: “Ägedaim võimalus, mille sain läbi noortekogu liikmeks olemise oli kandideerimine 2019 Euroopa Parlamendi valimistel. Protsessi käigus sain näidata, et ka noortel on väljateenitud koht poliitikas, ka kogemusteta kandidaat võib pakkuda arvestatavat konkurentsi.”

Johanna Maria Tõugu: “Kõige suurem õnnestumine on siiani olnud projektivõit, tänu millele saime soetada oma podcasti tehnika. Suurim õppetund on olnud seoses avalikkuses arvamuse avaldamisega. Noored Rohelised on küll noored ja vihased, aga siiski viisakad ja sõbralikud. Meie mõningast kommentaarist võiks ehk paar kraadi tulisust maha keerata, sest oluline on saada ka teistega hästi läbi, mitte, et meie arvamus tingimata alati peale jääks.”

Karl Olaf Loog: “Üks suurimatest õppetundidest on olnud see, et noorteni jõudmiseks nii organisatsioonina kui ka meie sõnumitega tuleb vaeva näha. Poliitiliste teemade ja ka noorteorganisatsioonidega kursis olemine pole suures pildis noorte jaoks täna normaalsus. Peame koos teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega sinna panustama, et noorteni efektiivsemalt jõuda. Suurim õnnestumine on seni olnud eelmisel sügisel toimunud Reforminoorte üldkogu korraldamine. Lisaks edukalt korraldatud üritusele oli toonane üldkogu noortekogule olulise tähendusega. Nimelt võtsime vastu nii uue põhikirja, programmi ja visuaalse identiteedi. Üldkoguga tähistasime uue ajastu algamist Reforminoortele.”

Eino Rantanen: “Minule isiklikult suurim õnnestumine on Esimehe positsiooni saavutamine. Samas aga tahan rõhutada, et Sinise Äratuse saavutused on ühised, ning ei teeni ühe konkreetse inimese huvisid. Meie suurim õnnestumine on see, et oleme suutnud kinnitada oma positsiooni kõige põhimõttekindlama ja suurima rahvusliku noorteliikumisena Eestis. Meie korraldatud iga-aastane Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik on saanud ühtlasi tähtsaks sümboliks kui ka kõige populaarsemaks rahvuslaste ühisürituseks.”

Kuivõrd (mil moel) saab noortekogu liikmena kaasa rääkida ühiskonnas olulistel teemadel? 

Kristi Rüütel: “Keskerakonna noortekogu liikmetel on väga hea võimalus ühiskonnas olulistel teemadel rääkida otse meie ministrite, Riigikogu liikmete, linna ja vallajuhtidega. Meie noortekogu korraldab meie liikmetele kohtumisi poliitikutega, mille käigus saab nii küsida nõu kui ka oma arvamust avaldada. Samuti saab ka ise osaleda eri valdkonna komisjonide töös.”

Õnne Paulus: “Kuna Eesti on väike, kus peaministriga kokku saamine ei ole ettekujutlematu unistus, vaid ainult ettevõtmise asi, näib mulle, et noortekoguna või selle liikmena on ühiskonnas kaasa rääkimine samuti kättevõtmise asi. Pole sugugi raske jõuda oma arvamuslooga meediasse, algatada rahvaalgatus või teha tänavaaktsioone.”

Daniel Kõiv: “Ühiskonnas kaasa rääkimiseks peaks ehk tänapäeval piisama vaid interneti olemasolust. Iga avalik postitus, artikkel, mõte, poliitiline statement, ongi kaasa rääkimine, kuid erakond annab võimaluse oluliste teemade üle ka otsustada. Noor Eesti 200 on kui kogukond, teine pere, kes aitab igal noorel saada otsustajaks. Seda läbi julgustamise ja abistamise valimistel, teemade tõstatamise erakonna sisese poliitika loomisel ning ka nende samade poliitikate elluviimisel laiemalt ühiskonnas.”

Kätlin Kuldmaa: “Esiteks on võimalik erinevatel teemadel arutleda noortekogu sees. See keskkond on turvaline ja hinnangute vaba. Peale selle on võimalik osaleda noortekogude omavahelistel debattidel. Samuti on võimalus ka erakonnasisestes töörühmades osaleda või teatud teemade puhul ka fraktsiooni kohtumistel eri huvigruppidega.”

Johanna Maria Tõugu: “Noortekogu liikmena on palju rohkem võimalusi osaleda ühiskondlikult olulises diskussioonis. Noortele lubatakse rohkem: seo end kasvõi puu külge kinni – see ongi aktivism. Aga muidugi on loendamatult teisi viise: kirjutada arvamusi, korraldada üritusi, vestlusõhtuid, käia laagrites, välisreisidel, suhelda inimestega, luua videosid, kujundada trükiseid, käia meelt avaldamas, korraldada ise proteste jne.”

Karl Olaf Loog: Oleneb kindlasti noortekogust. Reforminoortes on head võimalused oluliste teemade osas kaasa rääkimisel, kuna oleme edukalt toimiv organisatsiooni ning alates aasta algusest on Reformierakond valitsuses, mis on andnud meile võimalusi juurde. Eraldi tuleks ka vaadelda noortekogu sisest kaasa rääkimist ning noortekogu kaasa rääkimist väljapoole. Reforminoortena oleme väga avatud ja kaasav organisatsioon, kus on igal uuel liitujal võimalik kaasa rääkida oluliste teemade osas. Kuigi lõplikud otsused teevad väljapoole minevate sõnumite osas juhatused ja büroo, siis oleme alati pannud rõhku laiale kaasatusele organisatsiooni sees. Head võimalused on ka meie organisatsioonil väljapoole sõnumite edastamisel. Me kasutame efektiivselt ära sotsiaalmeedias sõnumite levitamist, meie liikmete artikleid avaldatakse erinevates väljaannetes ning saame ka sisendit anda valitsuse tasemel.”

Eino Ratanen: “Kõige tähtsam esimene samm on oma hääl kuuldavale tuua. Samameelsete inimeste hulgas on lihtne poolehoidu oma ideedele leida, ning piisavalt populaarne idee saab kindlasti kõlapinda nii noortekogus kui ka erakonnas.Teisest küljest võib noortekogu näha kui platvormi, mille kaudu erinevatel viisidel oma ideid levitada, alates arvamuslugude ja artiklite kirjutamisest kuni kandidatuurini ja kampaaniateni valimistel.”

Mis on noortekogus olemise juures kõige keerulisem?

Kristi Rüütel: “Kõige keerulisem on inimeste eelarvamused, kui kuulud ühte või teise organisatsiooni, siis oled halb või paha. Lõppude lõpuks oleme kõik lihtsalt inimesed.”

Õnne Paulus: “Ma arvan, et noortekogus olemine iseenesest pole keeruline, pigem on ette tulnud ületöötamist, ülemõtlemist ja probleeme, mis kõik on parandatavad.”

Daniel Kõiv: “Arvatavasti on üks keerulisemaid ülesandeid meeskonna järjepidev motiveerimine ning sellejuures enda motivatsiooni säilitamine. Olles noorena alustamas iseseisvat elu, pean suutma lisaks iseenda majandamisele ja hariduse omandamisele jõudma tegeleda ka vabatahtliku tööga. Seega pean tõdema, et kohati ongi väga raske jääda meelekindlaks. Õnneks on keerulisel hetkel alati abiks olnud hooliv ja ühtehoidev meeskond.”

Kätlin Kuldmaa: “Tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, vahel jääb päevas tundidest puudu.”

Johanna Maria Tõugu: “Kõige keerulisem on hoida järjepidevust kogu oma tegevuses. Pidev laienemine ja töö oma liikmetega ongi põhitegevus, aga ka kõige keerulisem.”

Karl Olaf Loog: “Noortekogus olemise ja selle juhtimise juures on kõige keerulisemaks aspektiks kujunenud ajapuudus. Kuna meie organisatsioon on eos atraktiivne just kõige tublimatele noortele, siis on tavaliseks kujunenud see, et prioriteetide seadmisel on tasakaalu leidmisega olnud probleeme. Kui vaadata ka noortekogu tegemisi suuremas pildis, on positiivne olnud noorte suur teotahe, vahel isegi liiga suur. Erinevate ürituste, projektide ja muu tegevusega on paratamatu, et füüsiliselt pole võimalik teha kõike, mida teha tahaks. Samas on see hea probleem mida omada, sest see tegelikkuses tagab aktiivse noortekogu.” 

Eino Rantanen: “Kõige keerulisem on tõenäoliselt esimene samm. Uuel tulijal on kindlasti tunne, et teda kui uut riviliiget ei pruugita kuulata või tõsiselt võtta. See on aga levinud valearvamus. Olen enda puhul märganud, et aktiivne osalemine ja sõna võtmine viivad sind väga kiiresti väga kaugele noortekogus.”

Mida soovitate noortele, kellel on mõttes olnud noortekoguga liituda? 

Kristi Rüütel: “Ma soovitan võtta ühendust noortekogu juhatusega ning kohtuda mõne liikmega, mille käigus me saame omalt poolt tutvustada noortekogu ja vastata küsimustele. Ning seejärel teha õige käik kirjutades avaldust noortekoguga liitumiseks.”

Õnne Paulus: “Soovitan täita liitumisavaldus! Ehkki olen oma elus pidanud ka ühes noortekogus pettuma, on teine noortekogu, kus täna olen, andnud mulle palju võimalusi, millest ma varem unistada ei osanudki.”

Daniel Kõiv: “Muuda mõtted tegudeks!”

Kätlin Kuldmaa: “Kui pole kindel millise erakonna noortekoguga liituda tahaks, siis võib ju esialgu käi kõigi noortekogude üritustel ja siis otsus teha. Üritustele võivad tulla ka noored, kes pole veel liikmed.”

Johanna Maria Tõugu: “Kui sa tahad saada selliseid aktiivseid ja ägedaid sõpru, kellega sa mõtled samamoodi, siis noortekogu on sinu koht. Kui sa tunned, et tahad maailma jaoks midagi ära teha, siis tuleb liituda noortekoguga!”

Karl Olaf Loog: “Kui sa oled aktiivne, edasipüüdlik ja ambitsioonikas noor inimene, kes sooviks panustada nii tänase kui ka tuleviku eesti edusse, siis liitu Reforminoortega. Meie organisatsioonist leiab palju võimalusi eneseteostuseks koos teiste aktiivsete ja tublide noortega. Meie organisatsioonis on päriselt võimalik mõjutada Eesti poliitikat.”

Eino Rantanen: “Kui noorel juba selline mõte on, siis tasub seda kindlasti teha. Mina pole oma otsust kordagi kahetsenud. Noorele rahvuslasele ja konservatiivile, kes soovib ühiskondlikel teemadel ja poliitikas kaasa rääkida, on Sinine Äratus ainuõige koht.”

Artiklit koostas ja toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus