Rääkisime Nortali värbamismeeskonna juhi Piret Lutsuga ettevõtte väärtustest ning noortest, kes soovivad leida oma väärustega klappivat ametikohta.
Nortal on ettevõte, mis tegeleb aktiivselt oma hoiakutega ning tõekspidamistel on suur roll ja osa nende kultuurist ja ka värbamisprotsessist. Nortali enda väärtused toetuvad neljale suuremale alustalale, milleks on tiimitöö, avatus ja austus, jätkuv areng ning tulemusi loov mõju. Oluline on tiim ja meeskonnale seatud eesmärgid, sealjuures austatakse kõiki osapooli, sest koos kogetakse nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Omavahel käsitletakse ka raskemaid teemasid ning mõtestatakse probleemid lahti, et suhtlus oleks läbipaistev ja kõigi vastu aus. Nortalis on olulised nii üldine kui ka individuaalne areng ja seetõttu tõstetakse pidevalt taset, olles eeskujuks iseendale ja teistele. Lisaks on töötajad hingelt visionäärid, sest kõigil on võimalus kaasa rääkida ja luua keskkonda, kus nad töötavad.
Kuidas kõige tõhusamalt selgeks teha, mille eest seisab ettevõte ning kas nad teevad seda ka päriselt?
Piret Luts soovitab peale kodulehe veel uurida, mida teeb valitud organisatsioon kohalikul turul või mida on juba korda saadetud maailma mastaabis. Lisaks tuleb kasuks ettevõtte tegevuste jälgimine – näiteks vaadata, mida räägivad organisatsiooni inimesed meedias, milliseid heategevusfonde toetatakse ning milline on loodud kuvand sotsiaalmeedias. Samas lisab ta, et kindlasti tuleb arvestada sellega, et on mitmeid aspekte, mida näeb ja saab teada alles organisatsiooni sisse astudes.
Kuidas on suures pildis ettevõttel kasulikum: kas leida samade väärtustega töötajaid või värvata kandidaate, kes loovad lisaväärtust?
“Ei ole enam cultural fit, vaid cultural add,” ütleb selle peale Piret Luts kohe. Mida mitmekülgsem meeskond, seda parem, sest nii saavad tiimiliikmed üksteiselt õppida. Kui kõik inimesed on samasugused, siis ei võimendata üksteise tugevusi, vaid jäädakse arengus passiivselt samasse kohta toppama. Oluline on, et baasväärtused oleksid ühtivad või lausa samad, kuid inimeste poole pealt peab tiim olema erinäoline.
Kuidas teeb värbaja selgeks, kas kandidaat päriselt seisab oma öeldu eest või räägib lihtsalt ettevõtte koduleheküljega kokku sobivat juttu?
Selleks on eraldi olemas mitmeid intervjueerimistehnikaid. Piret Luts tõstab esile, et väärtuste osas kasutatakse tihti situatsiooni intervjueerimist, kus selgitatakse olukorda ja osapooli, mille põhjal tulevad küsimused ning ülesanded. See on hea viis, kuidas saada aimu kandidaadi mõtteprotsessist ning nii saab selgeks teha, millised on inimese tõelised hoiakud ja tõekspidamised.
Mis moel ja kui palju annab noorele väärtust juurde eelnev vabatahtlik töö?
Noortel üldjuhul pikka ajalugu oma CV-sse sisse kirjutada ei ole, seega on kogenud värbaja Piret Luts arvamusel, et vabatahtlik töö annab päris palju juurde. Samas ollakse ka teadlik sellest, et alati ei ole võimalust olla nii aktiivne kui potentsiaali oleks.
Noortele on mitmeid programme ja projekte, mis neid toetavad, ka näiteks Nortalil toimub hetkel talveülikooli kandideerimisprotsess. Tänane tegevjuht alustas samuti Nortalis korraldatud noortele suunatud programmis, seega võivad erinevad võimalused ootamatult olla suure karjääri alguseks. Lisaks loob väärtust ka see, kui on kogemusi ürituste korraldamisel, kooli õpilasesinduses või kasvõi olles raamatukogutädi lemmik abiline – kõik need lisavad sisu ja toetust CV-le.
Üks soovitus, kuidas leida võimalikult väärtustepõhist ametikohta?
Piret Luts toob kohe välja julguse küsida küsimusi. Ta paneb noortele südamele, et töövestlus ei ole ainult tööandjale, et valida endale parim töötaja, vaid ka kandidaadile, et valida endale sobiv ettevõte või organisatsioon. Mida julgemad on noored end väljendama oma väärtustele kohaselt, seda paremaks läheb olukord töömaastikul ning seda teadlikumaks muutuvad tööandjad.
Artikkel on valminud Piret Lutsuga tehtud intervjuu põhjal, mis leidis aset 11.12.2020 spetsiaalselt selle loo jaoks. Tekst on mugandatud ning vabas vormis vestlusest kokku pandud. Artikli koostas sisuloometiimi liige Britt-Lauren Oltsmann.
Teksti toimetas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Mariliis Lulla.
